Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plaatimine läbi ajaloo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plaadid, plaatimis, liim, keraamiliste, mira, plaatimissegu, kihina, pindadele, hüdroisolatsioon, mosaiik, vineer, segud, marmor, plaate, telli, betoon, tsement, niiskete, märga, vineeri, puitlaastplaat, plaatimine, plaatimistööd, märja, plaatimistööde, glasuurimata, segude, tarindite, seinal, tsoonid, niisketes, plaatimise, spoon, laastudruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3. Kus ja miks kasutatakse hüdroisolatsiooni plaatimistöödel? · Kaitseb konstruktsiooni veeavarii puhul · Väldib vee tungimist konstruktsiooni · Kaitseb põrandakütte kaableid · Garanteerib plaatimissegu nakke 4. Vähemalt kui lai peab olema tugevduskanga ülekate põrandalt seinale? Vähemalt 5cm laiuselt 5. Kirjelda tööde järjekorda enne plaatide paigaldamist? Enne plaatimist tuleb pind korralikult ettevalmistada. Pind tuleb puhastada tolmust ja muust mustusest. Vajadusel, kui pind pole sirge tuleb see tasandada. Niiskete ruumide puhul tuleb see üle teha niiskustõkkega ja ka hüdroisolatsiooniga. 6. Millistes ruumiosades tuleb kindlasti kasutada tugevduskangast?
tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused · Mira 3000 standardfix - Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks sise- ja välistingimustes.
Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule
Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks
puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm;
2. Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud
1. Puitplaattooted Puitplaat-ehitusmaterjalide gruppi kuulub suur hulk välisilmelt ja tehniliste omaduste poolest erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit – spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1. Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3
..30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt
enamik tehnilisi puittooteid on välja töötatud just nii, et nende omadused vastaksid üsna täpselt toote kasutusotstarbele - st., et silmas on peetud nende lõppkasutust. Puitehitusmaterjalid Plaattooted Tehnilised puittooted Saematerjal Puit- Puit- Tehniline Liimitud Töödel- Höö- Höö- mineraal plaadid puit sae- dud sae- velda- velda- -plaadid materjal materjal mata tud Tsement Sõrm- Keemi- -laast- Vineerid LVL jätkatud liselt Välimu- Tasa- plaadid se järgi pin
enamik tehnilisi puittooteid on välja töötatud just nii, et nende omadused vastaksid üsna täpselt toote kasutusotstarbele - st., et silmas on peetud nende lõppkasutust. Puitehitusmaterjalid Plaattooted Tehnilised puittooted Saematerjal Puit- Puit- Tehniline Liimitud Töödel- Höö- Höö- mineraal plaadid puit sae- dud sae- velda- velda- -plaadid materjal materjal mata tud Tsement Sõrm- Keemi- -laast- Vineerid LVL jätkatud liselt Välimu- Tasa- plaadid se järgi pin
Kulu õhniiskusest" Sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m² Säilivusaeg Suletuna originaalpakendis ja kaitstuna külma eest kuni 2 aastat. Premium HydroStop Vahend niisketes ja märgades ruumides seinade ja lagede kaitseks niiskuse mõjude eest enne lõppviimistluse tegemist. Sobib kipsplaadi, betooni, krohvi, puitmaterjalide, looduskivi ja tellismüüritise kaitseks värvi või keraamiliste plaatide alla. Samuti nakkekihiks PVC põrandakatete või vanade glasuurplaatide katmisel uutega. Kaitseb seina ja lage niiskuse kahjuliku mõju eest , parandab viimistlusmaterjali naket aluspinnaga, kontsentraat. Töötemperatuur: alates +10°C, õhuniiskus kuni 80% Kuivamisaeg: kuni 4 tundi Kahekordsel katmisel niiskustõkkena mitteimavatel pindadel 0,15 l/m², imavatel pindadel 0,3 l/m², nakkekihina 0,15 l/m² Premium AquaBrake Fiber
Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk- kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi
. 10 KASUTATUD ALLIKAD:....................................................................................... 10 Page 2 of 10 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Kui ehitad mingit maja või hoonet ja sa soojustad selle seinad ära, siis on sul vaja see plaatidega ära katta. Plaate kasutatakse põrandate tegemisel. Põrandate tegemisel pannakse plaadid talade peale. SISU Kipsplaat Foto 1 Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatidepaksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Kipsplaadi keemiline tähis on CaSO4. Fotol 1 on näha missugune võib välja näha kipsplaat.
tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
........ 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10
palju lihvida. · Seejärel lihvige pind varre otsa kinnitatud lihvimisklotsiga (-tallaga) siledaks. · Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada uuesti pahteldada ja lihvida. 2. Värvide liigid ja omadused 1. Õlivärv: Värvi kasut. krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: ·Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, ·Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, ·Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, ·Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; ·Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; ·Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust on puidus alati. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes
dust ning ruumi kujundamisel pealekantavateks. Viimaseid on tuleb jälgida, et detailid, mis ei kõige lihtsam kasutada. 312 Ehitaja käsiraamat 2003/2004 Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, Hüdroisolatsioon Üldist tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja
Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005…0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. *Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse -betooni täitematerjalina - teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne
puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride : saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga
Eemalda alustelt kile ja lase plaatidel kuivada soovitatavalt üks nädal enne paigalduse algust. Mõõda vaheseinte asukohad ... ... ja märgi need seintele ning põrandale. Kontrolli aluspõranda tasasust ja vajadusel tasanda. Seina ladumise hõlbustamiseks kinnita olemasoleva seina külge vertikaaltugi ja põrandale laud. Sega valmis AEROCi vaheseinaplaadi liim kotil oleva juhendi järgi. Liimi põrandale 10 mm paksune vahtpolüstürooli riba. Kanna liim AEROCi liimikulbiga ühtlase kihina vahtpolüstürooli ribale ja vaheseinaplaadi servale. Aseta esimene plaat oma kohale ja koputa kummihaamriga paika. Kanna liim järgmise plaadi servadele ja aseta see tihedalt esimese plaadi vastu. Ehituse käigus plaatide paremaks fikseerimiseks löö plaadivuukidesse AEROCi vuugilaast. AEROC Element seina fikseerimiseks olemasoleva seinaga kasuta alumiiniumvarrast, mis löö seina 45° nurga all. Ehituskaar 4/81 57 Kanna liim plaadirea pealispinnale. Sae vaheseina plaat pooleks
Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused: Pabertapeedid- liim kantakse otse tapeedile, valmistatakse õhukest ja paksemat tüüpi Fliistapeedid- võib panna liimi nii seinale kui paanile, säilitab oma mõõtmed Vinüültapeedid- sobib pesemiseks, Tekstiiltapeedid- säilitavad oma mõõtmed, Klaaskiud tapeedid- värvitavad, pestav Eritapeedid- kork, veluur, metall, ei muuda suurust Kasutusotstarve: kasutatakse seina katte materjalina Säilitus tingimused: säilitada kuivas, horisontaalses asendis
...................................................................8 2.3.Tehnilised andmed......................................................................................................................9 3.LÄBIPAISTVAD LAINEPLAADID................................................................................................9 3.1.PLASTOLUX- tooteseeria KLASSIK.....................................................................................10 3.2.AKRALUX- viielainelised plaadid..........................................................................................10 3.3.Läbipaistvad ilmastiku- ja löögikindlad APET katusekatteplaadid..........................................11 4.KOKUVÕTE...................................................................................................................................14 5.VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................................15
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina niisutada enne krohvimist ja krohvimise järgselt 2-3 päeval. Kivinenud pinnad on hästi värvitavad mineraalsetele pindadele sobilike värvidega. 10 Krohvimisel ja ööpäev pärast krohvimist peab aluspinna, krohvi ja keskkonna o temperatuur olema üle +5 C. Värskelt krohvitud pindu tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja vihma eest. Toode sisaldab tsementi. Veega kokkupuutumisel tekib leeliseline reaktsioon. Võib tekitada naha ärritust. Silma sattumisel loputa kohe rohke veega
Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005-0,008mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga. Aluspinna ettevalmistus Aluspind, millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad
kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma. · Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid · 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne. · 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega · 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust.
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga.
KASULIK INFO PUIDU KOHTA [ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga.
annaabi.ee 
