puuviljadega. Väga hinnatud on nad röstitult, kusjuures pärast röstimist veeretatakse neid suhkru- ja kakaosegus. Parapähkleid lisatakse veel sokolaadile, jäätisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist pähklivõid. Võib kasutada kookospähkli asemel. 6 Pistaatsiapähkel Harilik pistaatsia (Pistacia vera) kuulub anakardiliste (äädikapuuliste) sugukonda ja on looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse
Müüakse enamasti kaalukaubana, vahel ka tükiviisi või lõikudena. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis. Arbuusi süüakse peamiselt värskelt, dessertköögiviljana. Ta on väga värskendav toit kuuma kuiva ilmaga maades (nn kõnnumaa jook). Arbuusist valmistatakse ka keediseid, marmelaade, sukaade, nn arbuusimett jt tooteid. Säilitatakse ka soolatult. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:21-22) Banaan Banaan on üks maailma vanimaid kultuurtaimi ning pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas Brasiilias ja nn banaanivabariikides Costa Ricas, Ecuadoris, Guatemalas, Honduurases, Columbias ja Nicaraguas. Aafrikas on banaanikasvatus laialt levinud
Mandel Pärineb Ees- ja Kes-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga –
Kalla pähkli sees olev kookospähklivesi anumasse. Purusta koor kaheks, pöörates pähklit aeglaselt ning lüües seda haamri või raske noaga umbes kolmandiku kõrguse kohal (silmadest allpool). Eemalda valge viljaliha, mida küpsem on pähkel, seda kergem see on. Kookospähkli võid panna pärast kookospähklivee eraldamist +180° C ahju 30 minutiks. Kuumutamise tulemusel koor puruneb ning viljaliha on kergem eemaldada. Kookospähkli kasutamine: Kookospähkel on levinud toiduaine Aasia, Aafrika, India, Indoneesia ja Lõuna-Ameerika köökides. Värsket või kuivatatud viljaliha, piima ja kreemi kasutatakse toitudes sagedasti. Küpsemata kookospähkli viljaliha võib samuti värskelt süüa, läbistades koore noaga ning süües seda otse lusikaga. Kuivatatud kookospähklit kasutatakse paljudes eelroogades, suppides, praadides kui ka magustoitudes ja jookides. Riivitud kookospähklit kasutatakse paneerimiseks,
Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju
Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. 4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju
Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi. Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral. Melon Melon kuulub kurgiga ühte perekonda ja on botaaniliselt sellele väga lähedane. Meloni kodumaaks on hakatud pidama troopilist Aafrikat, kuigi umbrohuna esinevaid looduslikke, ploomisuuruste, söögiks kõlbmatute viljadega teisendeid leidub nii Aafrikas kui ka Ees-Aasias. Aafrikast tulnud taimel tekkis Iraanis, Kesk-Aasias, Indias ja Hiinas erinevais kasvutingimustes palju mitmesuguseid teisendeid, mis nüüd botaaniliselt on alamliikidesse rühmitatud; alamliikidest on tuntuim melon ehk dessertmelon, temale järgneb kurkmelon. Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri valminud vilju süüakse värskelt kui dessertköögivilja. Arvatakse, et Vana-Egiptuses, -Kreekas ja Roomas teda ei kasvatatud.Õhtumaale ilmus ta alles Rooma riigi lõpu poole. On teada, et
vängemates espressosegudes. Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst,seda kangem kohv saadakse. Lahustuv kohvi - on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad. 6. TEE Tee on naturaalne, aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Teetaim on igihaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega (kantoni keeles tähendab Pak-Ho juukseid). Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige
Koorest pressitakse sidruniõli. See on helekollane kibeda maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse: - kosmeetikatööstuses, - alkohoolsete jookide lisandina. 1000 sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. 18. Suurimad aprikoosi tootjad maailmas. Türgi, Iraan, Pakistan 19. Toiteelementide ja vitamiinide sisaldus aprikoosides. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 420 % vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12 %. Pektiinaineid leidub viljas 0,11,1%. Eriti tähToitaineid 100 grammis aprikoosides Vesi 86,35 g Valgud 1,40 g Rasvad 0,39 g Süsivesikud 11,12 g
Saasteaineid ei teki, tasub ära ka väikese tarbimise korral Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia
............................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus.............................................................................................
...................................................................................9 Hooldus................................................................................................................................... 9 ILUÕUNAPUU (Malus)...........................................................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus.........................................................................................................
.........................................................................................................................82 6 GINNALA VAHER....................................................................................................................... 83 Kirjeldus..................................................................................................................................... 83 Kasvutingimused ja kasutamine.................................................................................................84 Hooldus- ja tagasilõikamine.......................................................................................................84 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................85 ,,Kosmeetiline" hooldus....................................................................................
......................................................................................................7 aedtill...........................................................................................................................................8 Vürtsideks nimetatakse aromaatselt mahedaid ja teravaid naturaalseid lisanditeta taimi, mida saadakse enamasti troopilist päritolu taimede osadest. Oluliste vürtsitaimede, nagu pipar, ingver, vürtsnelkide, muskaatpähkli ja kaneeli kodumaaks on Aasia troopikavöötmed. Nelgipipar, tsiili ja vanill pärinevad Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Vahemere regioon, Väike- Aasia ja Idamaad annavad aromaatseid taimi, nagu koriander, lambalääts, apteegitill, moon, safran ja sinep..............................................................................................................................8 Erinevad vürtsid aitavad parandada inimeste tervist näiteks Aniis soodustab seedimist,
2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED Viljaks on pähklike. Ajalugu pärit Aasia, Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine - Vajab päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta. Lepib ka poolvarjulise kohaga, kuid mitte läbikuivava või liigniiske mullaga. Noored taimed on külmaõrnad. Vajab küllalt suurt kasvuruumi (30-40cm) ja viljakat mulda. Paljundamine paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad
Teised 2301 104 55 521 273 3260 Kokku 4481 1881 165 1093 273 7893 10. KULTUUR TOIDUD Austraalia toite on suuresti mõjutatud Suubritannia poolt. Alguses söödi, joodi: rumm, tee, koogid, grillitud, soolatud või kuivatatud lihatükke;kala, känguru, emu söödi koos kartuli ja juurviljadega. Tol ajal olid toidud ka kõvasti mõjutatud Vahemere ja Aasia toitudega, mida tutvustasid immigrandid 19. ja 20. sajandil Nüüd, toidud mida tarbitakse Austraalias, on globaliseerumise mõju all. Orgaanilise ja biodünaamilise, Kosher ja Halal söögid on kättesaadavad Austraalias. Australia hommikusöögid sarnanevad teiste Lääne toitudega. Soojemates Austraalia piirkondades süüakse lahjemaid hommikusööke ning külmemates piirkondades sarnaneb hommikusöök Inglise hommikusöögile. Lahjem hommikusöök sisaldab helbeid, röstsaia ning puuvilju
tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. 4.6. Toominga (Prunus padus) marjade kasutamine. Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse seda toomingamarjaks. Need valmivad augustis-septembris. Luukõva kestaga seemet ümbritseb rohekas viljaliha, mis on läikivmusta viljakesta sees. Toominga marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada paakspuuga, mille luuviljad muutuvad samuti mustaks ning on mürgised. Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi kiudaineid (kuni 15% tselluloosi)
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri Mandrid Maailmajaod Ookeanid Põhja-Ameerika Ameerika Vaikne ookean Lõuna-Ameerika Aafrika India Ookean
2. liikmed USA, Kanda Mehhiko · ASEAN- Kagu- Aasiamaade Assotsiatsoon 1. Liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja kiirendamine 2. Kagu-Aasia piirkond · OPEC- Naftat Transportivate Riikide Organisatsioon 1. Reguleerivad toornafta hindu maailmaturul 2. Kaitseb liikmesmaade (arengumaade) huve rahvusvahelistel turgudel 3. Liikmed Arengumaad (Araabia Ühend Emiraadid, Alzeeria, Iraan, Iraak) · EL - (EU) Euroopa Liit 1. Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine 2. Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tsehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari 21 41. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine
) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
funktsionaalsed tarbija tervist toetavad tooted, mille saavutatud näideteks on (juustude hulgas) südame-veresoonkonna tööd toetav ning vererõhku alandava toimega bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® sisaldav juust HarmonyTM ning (pulbrite hulgas) lastetoidus kasutatav D90 vadakupulber, mida arendatakse E-Piima, teadlaste ja lastetoidu tootjatega koostöös. E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. 15 3.2 Tooted Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Koore juust, Hollandi juust ,Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust Riivitud juustud: Eesti juust Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette.
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
Nagu ka Hollandis, kindlustas just aadelkond tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II oli eksiilis abiellunud Portugali printsessi Catherine de Braganzaga (1662). Charles ise oli üles kasvanud Hollandi pealinnas, mille tulemusena olid nii tema ise kui ta portugallannast pruut veendunud teejoojad. Pärast monarhia taastamist tõid need kaks valitsejat teejoomise traditsiooni Inglismaale. Juba nii vara kui 1600 aastal oli Elizabeth I loonud Johni Kompanii edendamaks Aasia kaubandust. Abiellumisel Charlesiga tõi Catherine de Braganza kaasvarana kaasa Tangieri ja Bombay maa-alad. Ootamatult oli Johni Kompaniil operatsioonibaas. Tee-maania pühkis üle Inglismaa, nagu see varem oli levinud Prantsusmaal ja Hollandis. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Kõik ühiskonnaklassid tarbisid teed. Enne tee esitlemist Britannias oli inglastel kaks peamist toidukorda hommikusöök ja lõuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
