ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kulutuspinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud nendes kohtades, kus murenemisprotsess
Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn
Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö
äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver meandeerumine- looklemine meander- jõe looge vanajõgi- jõega ühenduses olev looge soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid)
Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga
põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater) 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina
* Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub
Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust • Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia Kuiv troopikakliima • kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid
Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm Kulutusnõod ja kulutusvagumused nõod on ovaalse põhikujuga, mida jää on liikudes sügavdanud. Vagumused on aga pigemad ja avatud otstega orulaadsed. Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1. Moreenkattega voore, tuum koosneb aluspõhalistest kividest 2. Õhukese või olematu moreenkattega 3
Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat
seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen. Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid. Pinnakatte hulka loetakse ka turvas, mida praegugi soodes juurde tekib. Eestis leidub kõikjal palju rändkive, mida samuti võib pinnakatte hulka lugeda. Lääne-Eestis on palju viirsavisid, mida iseloomustab õhukeste heledamate ja tumedamate viirgude vertikaalne vaheldumine. Heledad viirud on liivakamad, need moodustusid suvel, kui sulavett oli rohkem ja see oli sogasem. Tumedad viirud tähistavad savikaid vahekihte,
Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m)
Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta
Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga
kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6
Need liiguvad suhteliselt kiiresti, sisaldavad tohutult sulamisvett ja nende aluspinnas on sulas olekus. Külmade liustike temperatuur on pidevalt väga madal, Antarktises kuni 48 kraadi ja nende aluspõhi on tavaliselt külmunud. Neis on harva sulamisvett ja jää liikumine on väga aeglane. Külma liustiku ja külmunud aluspinna vahelise väga tugeva hõõrdumise tõttu saab kõvasti kannatada aluspõhi, millel liustik edasi nihkub. Liustike liikumiskiirus võib varieeruda suurtes piirides alates 0,25 mm/h kuni 1-2 m/h. Läänemere areng Läänemere areng algas viimase jääaja liustike taandumisega, mil liustikuserva ees kujunesid ulatuslikud jääpaisjärved, kust vesi suundus ookeani suunas. Pärast kohalike jääpaisjärvede ühinemist kujunes Läänemere nõos ja seda ümbritsevatel aladel magedaveeline Balti paisjärv, mis eksisteeris umbes 12 000-10 300 aastat tagasi
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas
mineraalidest koosnev kogum. on vulkaanipurske tagajärjel MAAK - mineraalne maavara, mille maapinnale jõudnud. kaevandamine on majanduslikult KIHTVULKAAN - suhteliselt suur ja otstarbekas. pikaealine valdavalt koonilise kujuga LITOSFÄÄR - Maa väline tahke vulkaaniline pinnavorm, mis on kivimkest. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel VAHEVÖÖ - kiht Maa sisemuses, maapinnal. mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. KILPVULKAAN - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb SISETUUM - Maa tuuma keskosa,
Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta
Otsamoreenid on servamoodustiste üks lüli, servamoodustiste hulka kuuluvad ka liustikukeele küljeosas kujunenud küljemoreenid. Küljemoreenid on tekkinud kahe naaberliustikukeele ühinemiskohas tekkinud keeletevaheliste moreenide siirdevorm. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes (tunnelites) ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist (põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest). On vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud voolava vee kuhjaval toimel liustiku sees, ees, peal või all. Olemuselt on järsunõlvalised (kuni 42 kraadi), kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Sandurid On moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind on peamiselt tasane, veidi kaldu lõunakaartesse Jääsulamisvee äravooluorud On liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid
meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete
pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse,
7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik. Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on piirkondlikud. Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.
Kambrium (liivakivi, savi). Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, vähesel määral liivakivi, savi). Silur (lubjakivi, dolomiit). Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit, klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst
Evapotranspiratsioon summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom Soolane vesi, soolsus on üle 10prom 37. Jõgikonnad e valglad Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee,saab eristada maapealset ja maa- alust valglat. Maailma suurima jõgikonnaga jõgi on Amazonas Jõgikonda iseloomustavad parameetrid on säng, oru perv ja kallas ja vooluristlõikepindala Jõelang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe m/km Jõesäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolav vesi . 38. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid
nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid - rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Seega- rannikud võivad aja jooksul muutuda. · Jõed kannavad rannikule setteid ja jõesuudmed ummistuvad,
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26
16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17. Vee-erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26
rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Marmor on tekkinud lubjakivist. Maapinnamoe muutumine 1.Voolav vesi Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
