50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rswed
Õppematerjali autor
ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kulutuspinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud nendes kohtades, kus murenemisprotsess
Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud
11. Mis on leetumine? mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. 8 Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses.
11. Mis on leetumine? mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. 8 Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses.
kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud)
hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale
• Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. 12. Oskad nimetada rannikuga seotud pinnavorme ning tead, kas see on kuhje- või kulutusvorm (murrutuskulbas, rannavall, maasäär). Murrutuskulbas - merelainete murrutuse läbi tekkinud süvend panga jalamil. Rannavall - kujunevad tormilainetuse kuhjava tegevuse tulemusena, vallid ja seljakud Maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees, jõesuudmetes ja poolsaarte tipus 13. Oskad tuua näiteid erinevatest rannikutest (laidrannik, pankrannik, skäärrannik, fjordrannik, laguunrannik, liivarannik jt.) LAIDRANNIK - rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel. Hawaii saartel, Kariibi mere saartel, Vahemerel, Šotimaal, Iirimaal LAUGRANNIKUD - ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid