Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Mesopotaamias oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel, soisel rannikul oli seevastu tarvis kuivendada. Mesopotaamia ja Iisreali kiri erines väga. Mesopotaamia kiri koosnes kiilkirjast. Kiilkiri oli savatahvlile vajutatud tähemärgid. Iisreali kiri koosnes 22 märgist ning foniikia tähestikust. Foniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Mõlemad kirjad arenesid välja piltkirjast. Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad
FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias
kurnav rahvale ja võttis kaua aega. Erinevalt Egiptuse jumalatest olid Mesopotaamia jumalad inimesekujulised. Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma aga kardeti ning usuti, et surmajärgne elu on sünge ja rõõmutu. Kultuur oli mõlemas tsivilisatsioonis kõrgelt arenenud. Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda
Rohelist värvi saadi malahhiidi pulbrist Musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või muud Mida kujutati piltidel? · Inimesi Mida kõrgemal positsioonil ühiskonnas oli inimene, seda suuremalt kujutati Inimesi kujutati üldistatult · Loomi · Taimi Kuidas ja millega kirjutati? · Kirjutati Egiptuse piltkirja hieroglüüfe · Hieroglüüfe on kirjutatud tindiga kui ka maalitud seinadele · Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud · Hieroglüüfe võib leida maalitult kui ka savisse sisse surutuna, mis vajas erilisi tööriistu · Hieroglüüfe võib leida ka kividelt, puidult, nahalt või papüüruselt Huvitavaid fakte · Inimesi joonistades oli alati kindel ,,egiptuse poos", kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates · Papüürustaim on Egiptuse piirkonnale iseloomulik, sellest
Alates Assüüria riigist alaline sõjavägi. Mesopotaamia oli sõjakas. Pidevad konfliktid ja pisisõjad. Kirjaoskus Hieroglüüfkiri (u 1000 Kiilkiri hierog.) Kiri arenes välja piltkirjast Arenes piltkirjast Savitahvlitele vajutati Hieraatiline kiri (kasutasid kiilukujulise otsaga märke ülikud) Olid olemas koolid, templite Poliitilise ja religioosse juures sisuga raidkirjad Kirjaoskus levinud, õpiti ka nt Kirjutati papüüruse peale matemaatikat Eraldi ühiskonnakiht NINIVE raamatukogu -
Valitsejaks oli vaarao, kellel oli piiramatu võim. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korralduse taset. Ühiskond oli märksa vähem reguleeritud. Egiptuses arenes piltkirjas välja hieroglüüfi kiri. Igapäevased teated panti kirja papüürusele, tähtsamad teated raiuti savitahvlitele. Egiptuses ei olnud kirjaoskus eriti levinud, ainult 1 protsent rahvast omandas selle. Mesopotaamias arenes piltkirjast välja kiilkiri ning seda kirjutati savitahvlite peale. Mesopotaamias oli rohkem kirjaoskajaid, kui Egiptuses. Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias olid astmiktemplid ehk tsikuraat. Selle ees oli siseõu, kuhu pääsesid ka tavainimesed. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid
Mesopotaamias oli tähelepanu keskpunktis just hetkeline elu. Usu poolest olid need tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid nad inimesekujulised. Sama lugu oli ka kirjaga. Egiptuses tekkis kiri umbes 5000 a tagasi ning Mesopotaamias 3500 a eKr. Mõlemad olid välja kujunenud piltkirjast, kuid püramiidide maal olid hieroglüüfid ja sumerite riigis kiilkiri. Ka kirjutusmaterjal oli erinev papüüruserullid ja savitahvlid. Tähtsamad tekstid raiuti aga Egiptuses kivisse. Loodusolude poole pealt on nad minu arvates võrdselt sarnased ja erinevad. Sarnasusjooneks on kahel tsivilisatsioonil jõe või jõgede olemasolu, millest sõltus põlluharidus
organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur.
Egiptlased uskusid oma jumalatesse ja nende võimu. Neid kardeti ja austati ning usukombeid täideti kohusetundlikult. Egiptlased uskusid ka elu pärast surma, millel olid omad matuserituaalid ning ka surnu keha säilitamine. Tänu sellele, et Egiptlased olid nii usutruud, siis ehitati ka palju templeid ja ka püramiide. Nendest mõned on säilinud tänapäevani. Egiptlased on saavutanud väga palju ka kirjas. Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks
Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja nii tekkis Iisraeli riik. Kuninga poja Saalomoni korraldusel rajati pealinna Jeruusalemma iisraelaste jumala Jahve
Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga. Hieroglüüfkiri oli väga raske ja märke oli väga palju, kiilkirjas märkide arv aja jooksul suurenes. Mõlemas tsivilisatsioonis kasutati kirjutusmaterjalina ka kivi. Nii egiptlastel kui ka mesopotaamialastel oli palju jumalaid mida nad austasid. Egiptuses
Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti. Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta. Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad. Igapäevaelus: Peamine ühendustee oli Niilus. Suuri linnu ei olnud, va pealinn Memphis. Elati külades. Naised olid meestega peaaegu võrdsed kõigis ühiskonna kihtides. Aeg-ajalt suunduti mööda Niilust lõunasse või mööda Vahemerd Ees-Aasiasse, kust toodi Egiptusesse puitu. Usund ja kultuur Egiptuse piltkirjast u 3000 eKr arenesid edasi a) Hieroglüüfid, mis on Egiptusele iseloomulikud kirjamärgid, millega tähistatakse nii mõisteid, silpe kui häälikuid. Kokku 750 märki. Õpetajateks olid preestrid. Enamik egiptlasi olid kirjaoskamatud. Tähtsamad tekstid nagu vaaraode teod raiuti kivisse, vähem tähtsad (nt 6-4 eKr Egiptuse surnuteraamat) kirjutati papüürusele, mis on Niiluse jõe ääres kasvava papüüruse taimest valmistatud paberitaoline materjal.
Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased Hiljemalt II a.t. eKr elasid Kaanani lõunaosas semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased. Iisraellaste esiisa Aabraham olevat rännanud Mesopotaamiast Kaananisse. Jumal Jahve sõlmis temaga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda
Ra poeg, pistrikukujuline Horos oli taevajumalaks. Ra pojapoeg Osiris oli allilma valitsejaks, kohtumõistjaks (südame kaalumine), viljakuse jumalaks, rahva õpetaja. Seth on kõrbejumal, Osirise mõrvar. Anubis on surnute jumal, seotud palsameerimisega. Thot oli hieroglüüfide leiutaja ja kirjatarkuse kaitsja. Pühadeks loomadeks olid kass (lõvi), skarabeus ja valge lauguga must härg Apis. Hieroglüüfkiri (ligi 1000 märki) kujunes välja piltkirjast (4000-3000 a. e. Kr), tavaliselt kirjutati papüürusele. Kuna hieroglüüfid olid keerulise kujuga, kasutati igapäevases elus hieraatilist kirja. Õppetöö toimus templite juures. Suur osa kirjandusest on seotud religiooniga. Kirjutati etteheitvaid õpetussõnu. Tähtsaim teos oli ,,Sinuhe jutustus" (lugu valitseja põlu alla sattumisest ja tagasi kutsumisest), on säilinud siiani
ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja . See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki .Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja vaesematel rahvastel ei olnud selle jaoks piisavalt raha ,et koolis õppida . Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri .Kirja kirjutati savitahvlile ja pulgaga ,millel oli kiilukujuline ots . See kiri ei olnud nii raske nagu hieroglüüfid . Paljud said selle selgeks ja
egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu. Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamai kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamias arenes kiilkiri, mis vajutati savitahvlitele. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias kirjaoskajaid rohkem, kuna Egiptuse hieroglüüfkirja oli küllaltki raske õppida, see võis võtta kuni 5 aastat. Mesopotaamias aitas kirjaoskuse levikule kaasa ka kooliharidus, mis eksisteeris ka egiptuses. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses paiknesid koolid tavaliselt templite läheduses ja olid preestrite hoole all. Peale kirjutamise õpiti koolis näiteks ka matemaatikat
Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, kangelaseeposed, looduskirjeldused jne. Suurt tunust kogus ka maalikunst, tekkisid uued maalizanris. (2p) 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni-ja surma aasta. (5p) Kong Fuzi 551-479 eKr Li Bo 701-762 Wang Wei 699-759 Du Fu 712-770 Zhu Xi 1130-1200 4. Seleta mõisted. (3p) Hiina hieroglüüfkiri - Arenes välja piltkirjast. Kus on 26 ladina tähest koosnev alfabeet. Pagoodid Mitmekorruselised tornid. Neukonfutsianism On uus mõtteteaduse suund. 5. Ühenda joonega õige periood. (4p) Mongolite ülemvõimu periood 1271 1368 Tangi riigi periood 618 - 907 Hani riigi periood 206eKr- 220pKr Songi periood 960 - 1279 6. Kuidas oli Tangi riigi perioodi ajal ehitatud linnad ja elamud ? (2p)
hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust
Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi. · Toimis üksikasjadeni reguleeritult, seda peeti jumalate poolt · Naiste positsioon ühiskonnas üsnagi kõrge. määratuks. Kiri&haridus · Hierarhilise korra tipus oli jumal-kuningas. · Kujunes piltkirjast. · Kuningavõim tugines kitsale ülikkonnale, ülejäänud olid enamasti · Hieroglüüfid tähistavad mõisteid, häälikute kombinatsiooni sõnas. + talupojad. seletavad märgid, kuidas eelnevat märki lugeda. · Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega.
religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses.
laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri * lihtsustatud hieroglüüfkiri * rahvakiri Haridus * preestrid ja templid tegelesid * preesterkonna hoole all, koolid
purustas Assüüria. Nebukadnetsar II: suur ehitaja. Vallutas Jerusalemma ja Juuda. Juudid viidi Babüloni vangipõlve. Pärsia ülemvõim (Kyros II vallutab Babüloni ja ühendab Pärsia Riigiga) Aleksander Suure valitsemisaeg Seleukiidide riik Gülgame Assüürias esimene raamatukogu Hammurapi vana-babüloonia Hetiitide saavutus: võtsid kasutusele raua Kiri ja teadus. Kiilkiri (arenenud piltkirjast) Kirjutamine levinud Hästi arenenud astronoomia ja matemaatika (positsiooniline arvsüsteem) 2 Ühiskond: Kuningavõim oli piiramatu (kuningavõim oli jumalate kaitse all) Assüürlassed kõige sõjakamad Linnaline tsivilisatsioon Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu.
sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria- püramiidid ja templid. Mesopotaamia: Astronoomia ja astroloogia. Väga head ennustajad
külvatakse seemned, millest sai kevadel saaki. Hakati tegema kunstlike niisutusi ja loodi niisutussüsteeme. Kasvatati nisu, lina ja vahetati teiste riikidega -> head suhted. Kasutati ka transportimiseks. 11. Mesopotaamias oli kolm õigusliku seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi seaduste järgi oli pereisal suur võim (perekond oli patriarhaalne) ja võrdsete seisuste vahel kehtis ,,Silm silma, hammas hamba vastu" reegel. 12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi
iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Taoismis on Yin ja Yang universumi negatiivne ja positiivne printsiip. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ning sageli esindavad nad omavahelistes suhetes oma vastandit. Näiteks: et mõista headust, peab tundma ka kurja. Ilma headuseta ei saaks olla ka kurjust. Yin-Yang sümbol on kasutusel Lõuna- Korea ja Mongoolia lipul. Kiri Hiina kiri on arvatavasti III a-tuh-st e.m.a. pärinevast piltkirjast arenenud silbiline hieroglüüfkiri. Üle 3500 aasta vanune. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju (naistekiri nüshu). Maaliti pintsliga paberile. Hiina hieroglüüf tähistab sõna. Haridus Koole oli Hiinas juba II a-tuh. e.m.a. Õpetati 10. a.vältel hieroglüüfkirja,eetikat,muusikat,kalligraa- fiat,stilistikat ja filosoofiat. 19.saj. keskel rajati kolledzeid ja ülikoole. Hiina RV moodustamise ajal oli rahvastikust kirjaoskamatuid u.90%.
suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine, ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, hammurapi seadused hammurapi valitsusajal vana - babüloonia riigis, babüloni rippuvad aiad uus - babüloonia riigis, ehitatud nebukadnetsar II käsul. sarnasus rahvaharijad preestrid, tsivilisatsioonid tekkisid samal ajal, jumalad tähtsal kohal, piltkirjast välja arenenud kiri, kihistunud ühiskond, haridus peamiselt ülikkonnale, saavutused matemaatikas ja astronoomias, palju jumalaid. erinevus - egiptus / mesopotaamia kiri: hieroglüüf / kiilkiri, haridus: polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid / võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid:
elust, et ta saaks surmajärgselt sama elu edasi elada. Hauakambrisse kuulusid ka maagilise tähendusega tektsid. Maat range kord, Vaarao ülesanne Ehnatoni valitsusajal hakkas päikesejumal Atonist järk-järgult kujunema Egiptuse ainujumal, kuid ta ei püsinud au sees kaua. MUISTNE EGIPTUS KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS Kiri kujunes välja tsivilisatsiooni tekkega. Kirjamärgid, hieroglüüfid on arenenud välja piltkirjast. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega. Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses
· Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas. · Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat. · Kuskil pole, aga kirjas ,et suur tähtsus oleks old preesterkonnal, arvatavasti oli seal suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. · Foniikia kultuuri silmapaistvaim saavutus on esimese tähestiku leiutamine ( 2 aastatuhandel eKr.) Tähestik sai alguse piltkirjast nagu kõik teisedki tähestikud. Märgid hakkasid siin tähistama üknes häälikuid esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale.
*Templid- ainult preestrid. Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine, targad, kavalad. Andsid haridust. *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala (Atoni) kultus- vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega. · Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist. · Hieroglüüfkiri Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki. · Demootne kiri Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri. · Hieraatiline kiri rahva kiri. Teadus : · praktilise suunitlusega. · Geomeetria Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning
· Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge. · Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik. · Kaanani elanikud olid tuttavad kiilkirjaga ja hieroglüüfidega. · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi. · Foiniiklased leiutasid tähestiku 1000 eKr, mis koosnes 22 märgist. · Foiniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. · Kiri sai alguse piltkirjast. Märgid hakkasid tähistama ainult häälikuid. · Kirjaoskus levis Foiniikias laiemalt kui Mesopotaamias ning Egiputseses selle lihtsuse tõttu. · Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Vana Testament. · Vana Testament on peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. · See on kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum, milles kajastuvad
19. Võrdle Foiniikia ja Mesopotaamia kirja. Foiniikia Mesopotaamia Maailma esimese tähestiku leiutamine II Kiilkiri aastatuhandel E.K.r Märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise Tundsin nii kiilkirja kui ka hieroglüüfe ja otsaga pulga abil. tänu sellele suutsid arendada lihtsama kirja Mõistekiri, märgid sümboliseerisid Sai alguse piltkirjast, kuid märgid hakkasid mitmesuguseid mõisteid tähendama häälikuid Kiilkiri oli mõiste ja silpkirja kombinatsioon Palju kaashäälikuid, Kiilkiri tegi aja jooksul läbi tuntava arengu Täishäälikud vaid muutelõppude näitajana 22 kaashäälikust koosnev tähestik see oli hõlpsasti omandatav ja nii sai lugemis- ja kirjutamisoskus kättesaadavaks
Surmajärgsest elust on teada nii palju, et peale surma minnakse süngesse allmaailma. Jumalatelt küsiti ka aeg-ajalt nõu ennustuste kaudu. Enamjaolt ennustati ohverdatud loomade organite või tähistaeva kaudu (paika oli pandud 12 sodiaagi tähtkuju), kuid igat pisemat juhtumit võidi lugeda kui jumala märguannet. 5. Kultuur Mesopotaamias kasutati sumerite poolt kasutusele võetud kiilkirja. Nagu ka hieroglüüfkiri on kiilkiri arenenud välja piltkirjast. Egiptusele sarnaselt said endale kooli haridust lubada ainult ühiskonna ülemkihist lapsed ja harvemal juhul sai seda ka mõni madalamast päritolust poiss. Mesopotaamias oskasid kirja suurem hulk rahvast kui Egiptuses. Peale kirja õpiti koolis veel matemaatikat, tähetarkust, bioloogiat jne. Nagu ka Egiptuses oli teadus pigem teisejärguline ja seda kasutati vaid nii palju, kui igapäeva elus vaja läks.
uuele kirjanduszanrile - novell.Lühijuttude seas on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalener,tänus ehitustegevusele arenes märkimisväärsel geomeetria. Kuid suurimad olid saavutused siiski arstiteaduses, sest surnute palsameerimisega saadi pikaajalised kogemused. Egiptuses oli koos tsivilisatsiooniga välja kujunenud kiri, mis arenes piltkirjast märki sisaldavaks hioroglüüf kirjaks.hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn hieraatiline kiri, mille märgid olid hioroglüüfidest lihtsamad. ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa 1.Selgita järgmised mõisted: VAARAO piiramatu võimuga valitseja. KIRJUTAJA- keskmise ja alama astmega ametnik.Inimene, kes kontrollisid töötajate tegevust
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai
Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse. Teadus Astronoomia, vanaaja täiuslikem päikesekalender, mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi
Neile rajatud templid tähistasid jumala kohalolekut ja kaitsesid linna. Templites olid ka majandustegevuseks mõeldud ruumid. Templiõuel kombetalitusi võisid vaadata kõik vabad inimesed, kuid templihoonesse, kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid. Väga levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Kiri ja haridus Kiilkiri. Märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Arenes piltkirjast. Kiilkiri on mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. U 3500 eKr sumerite leiutatud. 4 aastatuhandel oli juba piltkiri. Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad
Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna,selle sõna sünonüümi,lauset,mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Piktograafiline kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise
kaubandusega tegelevatel aristokraatlikel perekondadel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on vaieldamatult maailma esimese tähestiku leiutamine II aasatuhandel eKr. Kaananlased olid varasest ajast peale tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega ja suutsid neist mõlemast õppides kujundada senistest märksa lihtsama hõlpsamalt kasutatava kirja. Nagu teisedki varased kirjasüsteemid sai tähestik alguse piltkirjast. Kuid erinevalt Egiptusest ja Mersopotaamiaast hakkasid kaanani märgid varakult tähistama üksnes hääldust. Esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keeled on aga väga kaashäälikurohked - täishäälikud on olulised eelkõige vaid käände või pöörde näitajatena. Seetõttu leiti peagi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud võis lugeja vastavalt kontekstile ise juurde lisada. Nii kujuneski Foiniikias 22 kaashäälikust koosnev tähestik.
Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Erinevused: ehituses. Kiri: Egiptus: kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamia: Sumerite poolt kasutusele võetud kiilkiri. Sai nimetuse selle järgi, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes piltkirjast, nagu hieroglüüfidki, kuid tegi aja jooksul läbi suurema muudatuse. Esmalt tähistasid pildid mõisteid ja seejärel osad neist ka silpe. Hardidus:
(segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (suprasegmentaalsete nähtuste) summa. Korea kirja hanguli on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, kus häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot samas häälduskohas häälduvad häälikud on kirjas kujult sarnased ja tähtedest moodustunud silbid moodustavad omakorda silbimärke. Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafia). Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid).
Erinevalt egiptlastest ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Pärast surma pidi inimesi ootama rõõmutu olek sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilma jõe. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEADUS. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. See tingis kirjamärkide skemaatilisuse. Kuigi ka kiilkiri oli arenenud piltkirjast, polnud sellega tal kuigi suurt sarnasust. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuse omadki peamiselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Lugemisele ja kirjutamisele lisaks õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mesopotaamias kuulus kirjaoskajate hulka märksa suurem osa elanikkonnast kui Egiptuses
Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast. Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal, kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr.
Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine, targad, kavalad. Andsid haridust. *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala (Atoni) kultus- vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega. · Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist. · Hieroglüüfkiri Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki. · Demootne kiri Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri. · Hieraatiline kiri rahva kiri. Teadus : · praktilise suunitlusega. · Geomeetria Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi
Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused. Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid ise juurde mõelda. Kreeklastele oli see aga mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu varianti, kuid lõpuks kujunes aja jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet.
Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused. Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid ise juurde mõelda. Kreeklastele oli see aga mõeldamatu nemad kandsid osa foikniiklaste kaashäälikumärke vokaalidele üle, mõeldes mõne puudujääva häälikutahistuse ka ise välja. Tekkis mitu varianti, kuid lõpuks kujunes aja jooksul välja 24 margist koosnev klassikaline kreeka alfabeet.
· Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. ,,Kuninglike järglaste majas" õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole. Religioon- polüteism (mitme jumala austamine) Panteon: · Polüetistliku religiooni jumalate kodu e. Jumalkond. · Antiikajal kõigi jumalate tempel.
siseõu, mida ümbritses palju sambaid. Sambad meenutasid taimi (papüürus, palm, lootos) ja nende ülaosa oli laiem, moodustades kapiteeli. Templi väravaehitust nimetatkse pülooniks, mis on 2 kaldu seinaga müüriplokki värava ümber. Skulptuuris kujutati valitsejaid üsna jäigas poosis üle rahva peade suursuguse muigega vaatamas. Lihtrahavast kujutati loomulikumana. Eraldi väärtus on egiptuse reljeefikunst. Reljeefid asuvad seintel, sammastel, obeliskidel ja mujal. Sellest piltkirjast arenes hieroglüüfidest koosnev kiri. Levinud oli ka seinamaal. Egiptuse kõrgkultuur kestab umbes 3000 aastat. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Praeguse Kreeka ja Türgi aladel tekkis kultuur umbes 5000 aastat tagasi. Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid
http://www.folklore.ee/Reebus/ Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas Kirjasüsteem, mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt. Erinevaid variante on pakutud igasuguseid, mis seal peale kirjas võiks olla.
Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon.
annaabi.ee 
