Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a
Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu II 1879 Tartu, 1272 lauljat Wirkhaus, Jakobson Jannsen, Vanemuise ja pillimeest Hermann nõudis Jakobson, aed vähemalt Kreutzwald pool kava peaks olema Eesti laule, seda ta ei
docstxt/.txt
kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia.org/wiki/Sving www.en.wikipedia.org/wiki/Swing_music www.annaabi.com/Jazzmuusikam4544
Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab
Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Lisaks pillimängule kuulsime ka laulmist. Esitajateks olid Joosep Vahermängi (tenor), Jaan Arder (bariton) ja Riho Ridbeck (bass). Lood olid ladina keelsed. Minule isiklikult meeldis kontsert väga. Olen käinud nooremana mitu korda Hortus Musicus ansamblit kuulamas
healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus. Osa võttis üle 40 meeskoori ligikaudu 800 lauljaga, lisaks esines 5 mängukoori ehk puhkpilliorkestrit (56 pillimeest). Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja Viljandimaa lauljad. Peadirigendiks oli Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander (Saebelmann) Kunilend. Publikut oli ligikaudu 15 000 inimest. Laulupeo rongkäik kulges 18. juuni hommikul mööda Tähe tänavat Toomemäele. Kontserdite põhikohaks oli Peetri kiriku lähedal asuv Ressourcce'i seltsi aed, kus asub praegu I üldlaulupeo mälestuskivi.
tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema talurahvakultuuri asemel, tuli Eesti Kirjameeste Seltsil suurt tähelepanu pöörata eesti
Jannsen astus küll välja eesti rahva parema hariduse eest, kuid hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames.
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis
kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras
Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud. Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava Annaga, kes nüüd Kõrbojale perenaiseks saanud oli. Annal oli plaanis endale Katku Villu peremeheks küsida, kuid niikaugele ei jõudnud ta oma plaanidega enne Pähklapüha, kus Villu juba poolenisti sant oli. Annat see ei huvitanud, et Villu pool pime ning parem käsi vähe vildakas oli. Anna pakkumine oli küll ahvatlev, kuid kahjuks Villu keeldus. Villu ei tahtnud olla Kõrbojale peremees, kes ei saa ise
Seetõttuolid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Selline baltisakslaste eeskoste all olev selts oli näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Pärast seda lisandus nii mõnigi Eesti jaoks oluline selts, nagu näiteks Eesti Põllumeeste Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. aastal korraldatud esimene üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunesligi tuhat pillimeest ja lauljat. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli
põllumeeste selts. Jakob Hurt – pidas vanemuises kõnesid eesti ajaloost ja rahvaluulest, 1870 tegi kõne eestlastele saada suureks ja vaimult, oli eesti kirjameeste seltsi president. Carl Robert Jakobson – nõudis usuõpetuse vähendamist avalikult postimehes, oli baltisakslaste vastu, valiti pärnu ja viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. Esimene üldlaulupidu – traditsioon oli saksamaalt, korraldati pärisorjuse 50. Aastapäeval Tartus, tuhat lauljat ja pillimeest kuid laulsid ainult mehed, peeti isamaalisi kõnesid, esines j. Hurt kõnega, milles rõhutas hariduse tähtsust ning ustavust isamaale, laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvus tunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks. Sakala – 1878 märts hakkas ilmuma, sai kiirelt eestlaste lemmikuks, Jakobson arutles ühiskondlike olusid, astus avalikult vastu kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini
aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20. juuni 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo eestvedajaks oli Jannsen. Jakob Hurt. Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870. a. Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt
Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia Koidula taotles Eesti talupoegadele vabastamist. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks. Raha teeniti korjanduse abil ja see pidi olema kõrgeim eesti õppekeelega olevaks kooliks.
mais. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa pärines saksa heliloojatelt (eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Jannseni sõnad) ja Collani ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa" (Koidula tekst). 2 eesti laulu: Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (Koidula tekstid). Osalejaid oli kõikjalt üle Eesti (va Saaremaa), kokku 822 lauljat ja 56 pillimeest. Kuulajaid 15000. I päev: rongkäik, peo avamise jumalateenistus Toomeorus, vaimulike laulude kontsert II päev: ilmalikud laulud. Ühendkoori juhatas Jannsen ja Kunileid, puhkpilliorkestreid Wirkhaus III päev: üksikute kooride esinemine, laulsid 22 koori Vanemuise aias võistu, I koht Tallinna Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist.
vahetavad seda nädalal hakkab vihma teravilja vastu. sadama, aga mitte Talupoegade olukord kauaks. on aga niivõrd halb, et Laulupidu 18.-20. juunini 1869. "Vanemuise" selts aastal esimene hakkas nimelt üldlaulipidu. Tartus läheneva priiuse toimunud esimesele 50.aastapäevaga laulupeole kogunes seoses taotlema luba kokku ligi tuhat lauljat üle laulupeo ja pillimeest. Esinesid korraldamiseks. vaid meestkoorid, kuna Ametliku loa saamiseks segakooride osalemist kulus kaks aastat. Kogu pidas Jannsen organiseerimistöö kõlbmatuks. Eesti võttis Jannsen enda koorilaule oli esimese kanda. laulupeo kavas vähe. Laulupeo Lauldi Kunileiu ettevalmistamine viisitatud laule Lydia nõudis kannatlikku ja Koidula sõnadele, aga visa tööd. 1868 aastal ka Paciuse loodud "Mu
poeg), Benvolio (Montecchi vennapoeg, Romeo sõber), Balthasar (Romeo teener), Abraham (Montecchi teener), Capuletti, sinjoora Capuletti (Capuletti naine), Julia (Capuletti tütar), Julia amm, vana mees (Capuletti sugulane), Tybalt (Capuletti naise vennapoeg), Samson (Capuletti teener), Gregorio (Capuletti teener), Pietro (Julia amme teener), vend Lorenzo (frantsiskaanlane), vend Giovanni (sama ordu liige), apteeker, kolm pillimeest, koor. Teose konflikt tekib juba ammusest suguvõsade vaenust. Mille tulemusena pole lubatud Romeo ja Julia abielu. Konflikti suurendab see, kui Romeo tapab Tybalty. Tsitaadid: Romeo: ,, Ainult et noor Romeo on leidmise ajaks vanem, kui ta oli otsimise ajal ". Lorenzo: ,, Ei ole noorukeil arm südames, ei, silmis on see neil ". Lorenzo: ,, Muld kõige loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud ". Lorenzo: ,, Väärkasutus
pahandada mõisnikke. *1857 Perno Postimees *1864 Eesti Postimees *1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine *1869 I üldlaulupidu Tartus *1870 Eesti Põllumeeste Selts I üldlaulupidu Tartus 1869.a. 1867.a. esitas J.V.Jannsen valitsusele palve, lubada Liivi- maa talurahva pärisorjusest vabastamise 50.aastapäeva mälestuseks üle-eestilist "juubeli- ja tänulaulupidu" pidada. . Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid, kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest. Lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule. Suure poolehoiu sai Soomest laenatud F.Paciuse laul, millele J.V.Jannsen oli sõnad loonud-"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ainsad eesti laulud olid L.Koidula sõnadele loodud "Mu isa- maa on minu arm" ja "Sind surmani". Lydia Koidula 1843 Vändra - 1882 Kroonlinn Lydia Emilie Florentine Jannsen Aitas oma isal J.V.Jannsenil ajalehti välja anda. Jannseni parem käsi oli haige ja sageli ei saanud ta ise kirjutada.
Tartus sai ta kiirelt rahvamehe staatuse, kes osales aktiivselt igal pool. Teda abistas palju ka tema tütar Lydia Koidula. Tema perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine. Ma arvan, et Jannseni jälg oli väga tähtis, kuna sarnaseid seltse loodi üle Eesti. Samuti sai Jannsen hakkama esimese üldlaulupeo korraldamisega 1869, et tähistada lähenevat pärisorjuse priid 50ndat aastapäeva. Sellise idee sai ta sakslastelt. Esines ligi tuhat lauljat ja pillimeest, ainult mehed, peeti isamaalisi kõnesid ning esimest korda sai sõna ka suurema avalikkuse ees J. Hurt, kes rõhutas hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. Laulude hulgas olid isamaalise tähendusega tähtsad lood, millest üks on nüüdisaja riigihümn. Minu arvates oli üldlaulupidu väga hea mõte, kuna see kasvatas rahva ühtekuuluvust ja andis jõudu, julgust tulevikuks. Jakob Hurta tunti kui kõnemehena. Ta pidas palju kõnesid Vanemuises Eesti ajaloost ja rahvaluulest
Hurdal. TEGEVUS ÄRKAMISAJAL Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula.
organiseerumine,kommunitaktsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahvakultuurilise aktiivsuse tõus.Rahvuslus euroopas levinud 17 saj. eesti aladel majanduslik areng. eesti haritlaste 1 põlvkonna teke. eesmärk-Saksastumine ja venestumine,omakeelse kultuuri arendamine,et eestlased jääksid eestlasteks,rahvakultuuri korrastuse toetamine,kutseoskuste omandamise soodustused. Esimene Üldlaulupidu-1869aeesti esimene üldlaulupidu tartus,kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.Laulupidu oli esimene eestlaste ülemaailmne kokkutulek-kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1872 rajati eesti kirjameeste selts mis kandis oolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest,liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad talumehed,mindi üle uuele kirjaviisile ja koguneti paar korda aastas. Aleksandrikooli komitee-Rajati esimene eestikeelne kool mis pühendati aleksander esimesele kui talurahva vabastajale
Ärkamisajal Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks
vallas kord valitseks.Vallal oli oma eelarve, mida käsutas volikogu. Kehtestas maksud ning määratles valla kulutused. 6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 7. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kui eestlased üle kogu maa kokku said. Esinesid meeskoorid ja pasunakoorid ainult. 8. Jannsen: Sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Ta lootis, et kõik, mis eesti rahvas võib saavutada, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Ta väärtustas vaimseid väärtusi.
1864 aasta raskused sundisid Jannsenit kolima Tartu linna, kus ta asutas uue ajalehe nimega Eesti Postimees. Tuntud Lydia Koidula on Johann Voldemar Jannseni järeltulija. Eesti Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused... Esimene üldlaulupidu. Rahvusliku liikumise tähtsamateks sündmusteks olid Esimene üldlaulupidu aastal 1869 mis peeti seoses priiuse 50 aastapäevaga. Selle korraldamisega tegeles Vane- muise selts. Üritusel osalesid tuhat lauljat-pillimeest. Esimesel laulupeol esi-nesid üksnes meeskoorid. See algas rong Käiguga ning jumalateenistusega. Pidu ise leidis aset Recource seltsi aias, dirigeeris ka Jannsen. Peeti isamaalisi kõnesid, esines Jakob Hurt. Selle laulupeo järel kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvus ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm soomlase Paciuse loodud hilisem riigihümn, mida
Oli Otepää kiriku-õpetaja, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult, üritas rahvast kasvatada ja harida. Eesti Aleksandrikooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Seltsi president. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20.juuni 1869; korraldati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeval Tartus; traditsioon pärines Saksamaalt; kokku umbes 1000 lauljat ja pillimeest üle Eesti; esinesid vaid mehed; peeti kõnesid, Hurt rõhutas hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. Laulud: ,,Mu isamaa on minu arm"; ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm"; ,,Sind surmani". Tartu ülikool taasavati 1802. Vene aadleid ei lastud Lääne-Euroopasse ülikoolidesse ja kuna Tartus oli olemas kõrgkooli traditsioon, siis avatigi seal ülikool. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles
Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1863 a kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti postimees- Tema algatusel loodi 1865. A laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970 Eesti Põllumeeste Selts- Korraldas esimese üldlaulupeo 18-20 juuli 1869. L.Koidula, Jannseni tütar, aitas korraldada. Laulupeo traditsioon pärines Saksamaalt ja korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a. tähtpäevaks Tartus. Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm“. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Põlva lähedalt Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1860- 64)
1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – Pacius, sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu
2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipzigi Tooma kirikus -Teda hakati heliloojana tunnustama alles peale ta surma - sai kuulsaks saksamaal, hinnati kui pillimeest, sügavalt usklik, vaene, tal oli pere -jäi elu lõpus pimedaks, surem osa elust lühinägelik, ebaõnnestunud silmaopp -vanemad surid, muusikahariduse sai 4 aastat vanemalt vennalt, elas tolle hooleall -hea haridus -töötanud: organistina, kammermuusikuna, kapellmeistrina, linna muusikadirektorina -Looming, teosed: 300 kirikukantaati, kõige kuulsam: "Ärgake! nii vahid
juunil 2005 DVD "LIVE UNPLUGGED", mis on ansambli esimene avalik kontsertsalvestus. Parimad palad, fantastilised külalised, metsikult energiat ning suuri tundeid... Kontsertsalvestus toimus Tallinnas 2003. aasta aprillis. Komplektis on DVD ja CD - tahad, vaatad, tahad, kuulad. 07.juunil 2006 alagas bändi kontserdisari "10 päevaga ümber Eesti". Smilers on oma seltskonda kaasanud poistebändi Noorkuu, aga ka Chalice'i ja Marko Matvere. Smilersile endale lisavad värvi Raivo Tafenau ja paar pillimeest Soomest. Kontserdil kuuleb nii bändi vanemat kui ka uuemat repertuaari. Detsembris tuli välja DVD ja CD "Esimene eesti tuur". Hendrik Sal-Saller kirjutas samuti 2007 aasta Eesti Eurovisiooni võiduloo "Partners in Crime" - sõnad Berit Veiber ja esitajaks Gerli Padar ja ansambel Glive. 02.aprillil 2007 ilmutas ansambel Smilers maailmas teadaolevalt esimese albumi mobiiltelefoni mälukaartidel. Smilersi laulja Hendrik Sal-Salleri sõnul on bändi uus album "Õhus on..
linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. 18.-20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord ,kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 1870.aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt
laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" asutamisega 1865. aastal, üldlaulupidude traditsiooni algatamisega 1869. aastal ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi rajamisega virgutas J. V. Jannsen eestlaste rahvustunnet ja kultuuritahet. Laulupeo korraldamisel sai Jannsen eeskuju paljudest Euroopa riikidest, kus korraldati neid aastast 1845. Kui algul toimusid nad iga aasta, siis nüüd toimuvad laulupeod iga nelja aasta tagant. Esimesel üritusel Tartus lõid kaasa ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat kogu eestist. Oma tegevustel aitas Jannsenit kõvasti ka tema tütar Lydia Koidula, kes kirjutas ka isamaalisi luuletusi, mida loetakse ja hinnatakse ka tänapäeval. Märkimist väärib ka see, et Jannsen kirjutas Faelhmanni poolt viisiga Eesti hümnile sõnad. J.V. Jannsen suri 13. juulil 1890. a Tartus kümneaastase halvatuse tagajärjel. Peale esimest laulupidu jõudis rahvusliku liikumise eesotsa samuti
ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile.
Mais ilmusid trükist noodid. Repertuaar: Kavas oli 15 ilmaliku ja 12 vaimulik laulu. Suurem osa repertuaarist oli Saksa heliloojate loodud. Ettekandele tuli ainult 2 Eesti laulu. Need olid Aleksander Kunileiu ,,Sind surmani" ja ,,Minu isamaa on minu arm". Mõlema laulu sõnade autoriks on Lydia Koidula. Kuulamine : ,,Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Ette kanti ka 2 Soome laulu. Üks neist oli Paatsiuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Osalesid ainult mehed. 822 lauljat ja 56 pillimeest, pealtvaatajaid umbes 15 tuhat. Pastorite nõudmisel jäeti naised peolt kõrvale. Alles neljandal peol said segakoorid laulma. Osalejaid oli kõikjalt Eestist, aga saared jäid kõrvale. Peaproov toimus Tartu-Maarja kirikus. Esimene peapäev toimus 18ndal juunil : ronkkäik, peoavamise jumalateenistus. Esimesel päeval esitati vaimulike laule. Teine päev, 19 juuni ilmalikud laulud. Kolmas päev 20 juuni, orkestrid. Janseneile heideti peokorraldamise ajal ette liigset Saksa meelsust
Ajaloolased toovad surma põhjustena veel kopsupõletiku tüsistusena tekkinud infarkti, aga ka suhkruhaigust. JSB põrmu on mitmeid kordi ümber maetud. Praegu asuvad JSB säilmed Leipzigi St Thomaskirches. Viimased uuringud on seadnud aga kahtluse alla, kas hauas olevad säilmed üldse kuuluvad JSB-le. 6 2. Johann Sebastian Bach, pärand Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest. Tegelikult ei ole selles ka midagi imelikku, kuna oma eluajal toimetas JSB kõigist oma loodud (säilinud 1000) heliteostest trükki vaid 4. Kui aga mitmed muusikamaailma suurkujud – Beethoven, Mozart, Mendelsohn, Schumann, Chopin JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt tuntuks. Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft)
helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestusest, kuidas ma poisikesena oma voodil lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kaja kaugenemist." 6 Muusikutee alguses 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise kambaga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899. aastal sündis ning oma turvalise ja muretu nooruse veetis, võttis kamp endale nimeks Washingtonians. Washintonians läks New Yorki, kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja kustutamiseks hot dog viie mehe vahel ära jagada. Kuue kuu pärast nad loobusid. Kolm aastat hiljem üritas Ellington uuesti. Seekord asi õnnestus. Varsti mängis ta
1866. kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse ,,valla poliitilisele elule" , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. 1857. hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht ,, Perno Postimees" 1864. Kolis Jansen poiss Tartusse ja asutas ,,Eesti Postimehe" 1865. loodi mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine" Janseni ja Lydia koidula algatusel. 18.-20. juuni 1869. Tartus toimus esimene üldlaulupidu kuhu tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. 1872. loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis koondas kõik eesti soost haritlased,aga ka ärksama vaimuga talupoegi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eesotsas kooliõpikutega. Mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele. 1868 pidas Jakobson ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne valguse,pimeduse ja koiduajast. 1878. Hakkas ilmuma ajaleht ,,Sakala" mis sai eesti kõige loetavamaks leheks. 1881
ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus. Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt(1839- 1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased. Seltsi ülesandandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine(kooliõpikud).
oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt . · Eesti Üliõpilaste Selts Eesti haritlaste kooskäimis koht, liikmes suhtlesid eesti keeles, lipp oli sinimustvalge. · Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva
aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F.Paciuse nüüdne hümn), eesti lauludest 2: A.Saebelmann -Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" sõnad L.Koidula. Osales 882 lauljat ja 56 pillimeest kõikjalt Eestist va Saaremaalt. Koore juhendasid Jannsen ja A.Saebelmann ning puhkpillikoori D.O Wirkhaus. 5. Cimze seminar. Koorilaulu ja pillimuusika arengule aitas kaasa Janis Cimse poolt juhitud koolmeistrite seminar Valgas. Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist, klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". F.Saebelmann- koorilaulud,
1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine
pidudel. Nad teeenisid üsna hästi. Abielu ja perekond Kui Duke hakkas paremini raha teenima oli ta küllalt julge abielluda oma kooliaegse kallima Edna Thompsoniga, olles siis alles19-aastane. Kuu pärast abiellumist sünnitas Edna nende ainsa poja Mercer Kennedy Ellingtoni, kes hakkas hiljem mängima trumpetit ja töötama oma isa mänedzerina. Ka tema tegi oma bändi. Karjääri algusajad 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise Bändiga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899. aastal sündis võttis bänd endale nimeks Washingtonians. Washintonians läks New Yorki, kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja kustutamiseks hot dog viie mehe vahel ära jagada. Kuue kuu pärast nad loobusid. Kolm aastat hiljem üritas Ellington uuesti. Seekord asi õnnestus. Varsti mängis ta Harlemi
- “Nelja löögi jazz” e rõhud paigutuvad kõigile neljale löögile. - Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika. - Meloodiad originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest. - Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid). - Kujunes välja bigbänd, sest vajadus oli võimsamate orkestrite järele. - Bigbändi koosseisu kuulusid kokku 12-17 pillimeest. - Fletcher Henderson: töötas välja arranzeerimisepõhimõtted suurele koosseisule. - Svingiorkestrite pillimehed olid head nooditundjad ja bigbändi muusika kõlab väljapeetult. - Sulasid kokku 2 arengusuunda - orkesteraalne ja solistlik. - Tuntumad muusikud ja orkestrijuhid: Duke Ellington(pianist), Glenn Miller (trombonist), Benny Goodman (klarnetist), Ella Fitzgerald. - Glenn Milleri orkester - saavutused ligilähedal ideaalile. Bebop
hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi
pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi
aastal ,,Eesti Postimehe". · Loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" a 1865, mis oli paljudele teistele samalaadsetele seltsidele eeskujuks. · Esimest üldlaulupidu sooviti tähistada selle auks, et 50 aastat oli möödas sellest, kui kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel.
Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks. Tänases Kohtla-Järve Kultuurikeskuses tegutseb 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb 748 lauljat, tantsijat, pillimeest ja näitlejat. Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elani -kele uusi ja huvitavid üritusi. 10.septembril 2001.a. kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse Linnapea: Ljudmila Jantšenko Abilinnapea: Deniss Veršinin Abilinnapea: Niina Aleksejeva
· Tasub Wagneri võlad · Kingib maja, villa · Aitab teatri ehitamisel WAGNERI TEATER 1871 -- Wagneri peas küpses mõte ehitada teater, et seal oma oopereid esitada, eriti "Niebelungide sõrmust". Tema teater pidi olema kõige suurem ja moodsam Euroopas. 2000. istekohaga. 1872 -- nurgakivi teatrile. · Paigutus meenutab amfiteatrit -- igast istekohast peab olema kõik näha · Orkester asub lava all, et figuurid ei takistaks vaatamast etendust -- 125 pillimeest · Butafooria, mida ei vajata - MINEMA! Ei mingeid kaunistusi, sest inimesed tulevad muusikalist draamat kuulama · Teater peab asuma linna serval kõrgel künkal, mis vihjaks ideaalide kõrgusele ja looduslähedusele · Toolid peavad olema puust, klapiga, et inimene ei saaks magama jääda · Akustikale ei leidu tänapäeval vastast -- väga kompaktne kõla · Puuduvad kuningalooz ja rõdud -- Wagneri nõue (praegu on üleval väike
annaabi.ee 
