Duke Ellington (0)

Agnes Tael 9b
Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja , pianist ja orkestrijuht . Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz 'is.
Lapsepõlv
Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit . 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas teda alati väga korrektselt ja õpetas teda rääkima viisakalt, hakkasid tema sõbrad teda kutsuma "Duke"iks ( Hertsog ). kuigi Duke oli väga andekas eelistas ta klaverimängule pesaplli. Tema esimene töö oli ka pähklite müümine pesapallimängul. Ellington sai põhihariduse Armstrong'i tehnika keskkoolis. Aastal 1914, töötades limonaadikohvikus, kirjutas ta oma esimese loo "Soda Fountain Rag". Sel ajal puudus ta rohkem klaveritundidest kui käis kohal. Kuid 14-aastaselt hakkas ta hiilima Frank Holiday kontsertidele ja ta hakkas klaveri vastu huvi tundma. Talle pakkus muusika lausa nii suurt huvi, et ta otsustas hakata muusikuks ja loobus kunsti- stipendumist. Duke kukkus koolist välja 1916 , kui ta oli lõpetamiseni aega ainult 3 kuud. Päeval ta hakkas töötama plakatite tegijana, öösel andis ta konserte kohvikutes ja pubides. 1917 ta kolis oma vanematekodust välja ja moodstas om andsambli "The Duke's Serenaders". Ennem oli ta mänginud teistes gruppides. "The Duke's Serenaders mängisid Washington'is ja Virginias ballidel ja saatkondade pidudel. Nad teeenisid üsna hästi.
Abielu ja perekond
Kui Duke hakkas paremini raha teenima oli ta küllalt julge abielluda oma kooliaegse kallima Edna Thompsoniga, olles siis alles19-aastane. Kuu pärast abiellumist sünnitas Edna nende ainsa poja ­ Mercer Kennedy Ellingtoni, kes hakkas hiljem mängima trumpetit ja töötama oma isa mänedzerina. Ka tema tegi oma bändi.
Karjääri algusajad
1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise Bändiga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer- trummid ; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899. aastal sündis võttis bänd endale nimeks Washingtonians. Washintonians läks New Yorki , kus neil tuli Ellingtoni sõnul mõnikord nälja kustutamiseks hot dog viie mehe vahel ära jagada. Kuue kuu pärast nad loobusid. Kolm aastat hiljem üritas Ellington uuesti. Seekord asi õnnestus. Varsti mängis ta Harlemi kõige kallimas ööklubis Cotton Clubis, mis asus küll Harlemis, kuid sellegipoolest võõrustas valgeid turiste. Sündisid Ellintoni esimesed kuulsad plaadistused: " East St. Louis Toodle -oo", "Jubilee Stomp ", "Birmingham Breakdown" ja " Black and Tan Fantasy ". Cotton Clubi orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viiekümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud paremini, kui Ellington kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused iga kuu, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Ellingtoniga Cotton Clubis mänginud tähtsate solistide seas olid trompetist Bubber Miley , trombonist Joe "Tricky Sam" Nanton ja baritonsaksofonist Harry Carney. Ellington lõi oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga.
Duke koos Elle Fitzgeraldiga
Kärjääri keskpunkt ja lõpp
1927 oli ta esimene, kes kasutas inimhäält kui instrumenti. Hääl kuulus Adelaide Hallile, viisiks oli " Creole Love Call ". Hiljem lõi ta sarnaseid efekte Kay Davise koloratuursopraniga. 1937. aastal salvestatud "Caravan", mille ta kirjutas koos tromboonimängija Juan Tizoliga, rajas tee sellele, mida alates neljakümnendatest kutsuti " kuuba jazziks" ja nüüd "latinojazziks": see on kombinatsioon Ladina-Ameerika rütmidest ja Põhja-Ameerika meloodiatest ning harmooniast. Duke Ellington oli ka esimene, kes võttis salvestamisel kasutusele kajakambrid. Johnny Hodgesi 1938. aasta soolo loos "Empty Ballroom Blues ," oli kõikide aegade esimene soolo, mis salvestati kajakambrit kasutades. Kahekümnendate lõpus võib vähendatud kvinti-bebopile iseloomulikku intervalli, märgata rohkem kui ühes Ellingtoni palas. Koos baritonsaksofonisti Harry Carneyga leidis Ellington sellele instrumendile koha jazzis. Aastaid oli jazzbassi arengulugu seotud Ellingtoni orkestriga. Võib jälgida otsest liini võimendatud bassi esimese salvestuse juures ­ "Hot and Bothered" 1928 Wellman Braudinga bassil ­ kuni Oscar Pettifordi ja eriti Jimmy Blantonini, kes tegi bassist Ellingtoni orkestris 1940. aasta paiku selle jazzinstrumendi, millisena me tunneme seda täna. 1967 suri Billy Strayhorn, 1970 aldimängija Johnny Hodges. Pärast trompetist Bubber Miley surma 1932 polnud Ellington ühtegi isiklikku kaotust nii raskelt võtnud, kui nende kahe lahkumist . Johhny Hodgesi tundelised soolod olid peaaegu vahetpidamata alates aastast 1928 (42 aasta vältel!) peegeldanud Ellingtoni loomuse romantilist, sensuaalset ja impressionistlikku poolt. Helilooja ja arranzeerija Billy Strayhorn oli orkestrirepertuaari rikastanud selliste paladega nagu "Lush Life", "Chelsea Bridge " ja "Take The A- Train ", mis oli saanud Ellingtoni orkestri teemalooks. Orkestreerijana häälestas ta end nii peenelt Ellingtoni lainele, et isegi spetsialistidel oli tihti raske eristada, mida oli kirjutanud Ellington või Billy "Sweet Pea" Strayhorn. Kuid Strayhorni surm päästis Ellingtonis veel kord valla uued loomejõud. Kuuekümnendatel jättis ta aina sagedamini kirjutamise ja arranzeerimise Strayhorni hooleks. Nüüd, olles taas üksi, võttis ta selle uuesti käsile. Sündis mitu olulist uut tööd: plaadid Sacred Concert ja selle järel Second Sacred Concert, Duke Ellingtoni 70th Birthday Concert (valiti 1969 kõikjal maailmas aasta jazzplaadiks), Far East Suite. 1970 läks Ellington pikimale turneele, mida jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa, Ladina-Ameerika ­ kõik see ilma vaheaegadeta, kolme kuu jooksul. Sel ajal oli ta 72-aastane. 1969. aastal muutusid Berliini Jazzipäevad suureks Ellingtoni 70. juubeli peoks ja talle avaldasid austust kümned kuulsad muusikud nagu näiteks Miles Davis ja Cecil Taylor. Viis aastat hiljem, 25. mail 1974 suri Duke Ellington New Yorgi haiglas kopsupõletikku. Vaid paar nädalat varem pühendas Down Beat talle 75-sünnipäevaks oma erinumbri. Talle avaldas austust kogu muusikamaailm. Duke Ellingtoni haud Duke koos Billy Strayhorniga
Duke ja tema orkester Ilmunud albumid · "Masterpieces By Ellington" 1950 · "Ellington at Newport" 1956 · " Such Sweet Thunder " 1957 · " Ella Fitzgerald Sings the Duke Ellington Songbook" (1957) · "Indigos (album)|Ellington indigos" 1958 · "Newport Jazz Festival" (1958) · "Festival Session" 1959 · "Blues in Orbit" (1959) · " Anatomy of a Murder " (soundtrack album; 1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Back to Back" (1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Side by Side" (1959) · " Piano in the Foreground" 1961 · "Louis Armstrong & Duke Ellington" (1961) · "Duke Ellington & John Coltrane" 1962 · "Duke Ellington meets Coleman Hawkins" (1962) · " Money Jungle" (1962) · "Afro-Bossa" (1962) · "The Great Paris Concert" 1963 · "A Morning in Paris" (1963) · "Ella at Duke's Place" 1965 · "The Symphonic Ellington" (1965) · "Ella and Duke at the Cote D'Azur"1966 · "The Far East Suite]]" (1966) · "...And His Mother Called Him Bill " 196 · "Francis A. & Edward K." 1968 · "Latin American Suite" (1968) · "Yale Concert" (1968) · "70th Birthday Concert" 1969 · "New Orleans Suite" 1970 · "The Afro-Eurasian Eclipse " 1971 · " Live at the Whitney" 1972 · "Duke's Big 4 1973 Auhinnad
Tunnustus Aasta Kategooria 2009 Commemorative U.S. quarter 2008 Gennett Records Walk of Fame Nesuhi Ertegün Jazz Hall of Fame 2004 at Jazz at Lincoln Center 1999 Pulitzer Prize 1986 22¢ commemorative U.S. stamp 1978 Big Band and Jazz Hall of Fame 1973 French Legion of Honor [38] Honorary Degree in Music from Columbia 1973 University 1971 Songwriters Hall of Fame 1969 Presidential Medal of Freedom 1956 Down Beat Jazz Hall of Fame inductee 1968 Grammy Trustees Award 1966 Grammy Lifetime Achievement Award 1959 NAACP Spingarn Medal Duke Ellingtoni võidetud Grammy'd Aasta Kategooria Pealkiri Stiil Tulemus The Duke Ellington Centennial Edition RCA Victor Recordings (1927- 1999 Historical Album 1973) Jazz Winner Best Jazz Instrumental Duke Ellington At 1979 Performance , Big Band Fargo, 1940 Live Jazz Winner Best Jazz Performance By A 1976 Big Band The Ellington Suites Jazz Winner Best Jazz Performance By A 1972 Big Band Toga Brava Suite Jazz Winner Best Jazz Performance By A 1971 Big Band New Orleans Suite Jazz Winner Best Instrumental Jazz Performance - Large Group 1968 Or Soloist With Large Group ...And His Mother Called Jazz Him Bill Winner
Best Instrumental Jazz Performance, Large Group 1967 Or Soloist With Large Group Far East Suite Jazz Winner 1966 Best Original Jazz Composition In The Beginning God Jazz Winner Best Instrumental Jazz Performance - Large Group Or Soloist With 1965 Large Group New Orleans Suite Jazz Winner Best Performance By A Dance 1959 Band Anatomy of a Murder Pop Winner
Best Musical Composition First Recorded And Released In 1959 1959 (More Than 5 Minutes Duration) Anatomy of a Murder Composing Winner Best Sound Track Album - Background Score From A Motion Picture Or 1959 Television Anatomy of a Murder Composing Winner
Duke Ellington: Grammy Hall of Fame Award[33][34]
Salvestamise Tutvustamis aasta Pealkiri Stiil Label aasta 1932 It Don't Mean aJazz Thing ( Single ) (If It Ain't Brunswick Got That Swing) 2008 1934 Cocktails for Two Jazz (Single) Victor 2007 1957 Ellington at Newport Jazz (Album) Columbia 2004 1956 Diminuendo and Jazz Crescendo (Single) inColumbia Blue 1999 1967 Far East Suite Jazz (Album) RCA 1999 1944 Black, Brown and JazzBeige (Single) RCA Victor 1990 Black and 1928 Tan Fantasy Jazz (Single) Victor 1981 1941 Take the "A" Train Jazz (Single) Victor 1976 1931 Mood Indigo Jazz (Single) Brunswick 1975