Tsitaat ja tõlgendus (0)

Tsitaat:
Kui sa arvad , et seiklus on ohtlik,
siis proovi rutiini.
See on surmav .
Seletus:
Tsitaadi juhatab sisse avangardina sõna: ”Kui” andes sellega kogu tsitaadile selektiivse tähenduse, mis näitab ühtlasi kätte sihtkrupi: (keegi arvab , on arvamusel) samuti lapsed või ka kahtlejad: ”Kui sa arvad”
Sellega on pöördutud teatava sihtgrupi poole kompavalt, võiks lausa ütelda püüdvalt, sest lause ehitus on rajatud selliselt , et isik jääb (hetkeks) mõttese: kas ka tema on keegi kellel on arvamus või ta on kahtleval seisukohal. Aga sõna: ”kui” on samas piisavalt neutraalne , et vältida kriitilisemat uudishimu mis oleks võinud tekkida, kui oleks kasutatud sõna:”Kui” asemel ”Kas” või siis ”Ehk” Mõlemad sõnad võiksid ju ”Kui” id asendada , aga ei oleks olnud oma sõnalise väe poolest siiski sobinud: üks liialt neutraalne ja teine liialt jõuline.
ja samas on see ”Kui” piisavalt jõuline, et tekitada siduv kontakt.
Sõnal: ”sa” on samuti oluline roll, kuna sõnatähendus on isikuline, mis omakorda annab lisakaalu kogu tervikule: pöördutakse isikuliselt sinu poole, luuakse sotsiaalne side, mis leiab kohe kinnitust kui sihtgrupi isik on kahtlev või tal on arvamus... teadmine oma seisukohast (pelglik)
Sõnal: ”et” ei hakka peatuma, kuna tegemist on lihtsalt sidesõnaga mis annab tekstile parema ladususe ja on ka selles kontekstis neutraalne.
Sõna: ”seiklus” Samuti oskuslikult valitud sõna, mis on jätkuks avangardile ja moogustab sellega esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: ”tegusus” ” või nt. ” tegevus ” mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: ”seiklus”
Sõnad: ”tegusus” ja ” tegevus” oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav. Pealegi oleksid ka muutnud sihtgrupi manipulatsiooni mehhanisme piisavalt keeruliseks, et nullida selle alateadvuslik toime mis ongi kogu tsitaadi alus.
Sõna: ”on” on samuti avangardi jätk, mille lõpetab tsitaadi lõpp: punkt.
Samuti oleks olnud võimalik kasutada asendussõna: ”oleks” kuid sellisel juhul ei oleks muutunud
lause mõte, aga oleks muutunud jällegi dimensionaalsus e. lause poleks olnud enam lõpliku mõjuga
mille saavutab sõna: ”on” ka on sellel sõnal:”on” siduvväärtus, mis sõnal: ”oleks” on oluliselt väiksem mõju lisaväärtuse andmisel, kuna pole olemuselt lõplik. Kuid lisaväärtust oli vaja anda järgnevale sõnale.
Sõna: ”siis” jällegi valitud sõna, kuna moodustab sidusa jätku tervikuga ja on ühtlasi antud tsitaadilõigu kandev element. Ühtlasi võib ütelda, et selle tsitaadi selgroo moodustabki just see terviklause, milles seisab sõna: ”siis” Nüüd, kui isik on selles tsitaadis leidnud kontakti e. ta on samastunud sihtgrupiga. Siis antakse talle juhtnöör justkui möödaminnes; et no kui sul midagi muud teha pole siis... Kuid ometi pole see sõna neutraalne, kuna järgib kindlat järjestust ja on tingimuslikult käskiv- olles ühtlasi pehmendavaks vahe muhviks sellele järgnevale sõnale mis on juba käskiv - : kui nii... siis tee nii! Suunav .
Sõna: ”siis” oleks võinud asendada ka sõnaga: aga, no, eks. Kuid sellisel juhul oleks kannatada saanud sisemise loogika hierarhia ning tsitaadi mõjutusena kasutatavus oleks olnud ebaefektiivne.
Järgmisena tuleb sõna mis on juba eelmise sõna sissejuhatava osa poolt pehmendatud, kuna: Sellel on kindlalt käskiv alatoon ”proovi” See sõna on ühtlasi kulminatsiooni kõrgeimaks punktiks ja on vahelüli alguse ja lõpu vahel. Samuti omab see sõna pehmendavat üleminekut kulminatsiooni lõpetavale sõnale, kuna on tinglikult soovituslik ja ei kõla järsult.
Kui oleks aga asendatud sõna: ”proovi” mõne teise sõnaga nt. ”Kasuta” (sõna muudaks oluliselt tsitaadi tähendust ja viiks juhtmõtte kõrvale!)
Sõna: ”rutiini” kasutus on mõneti kummastav, kuna olemuselt pelglik või kahtleja seda ehk ilma soovitamisetaki eelistaks, kuid ka sellel sõnal on mõjuväli ja pole sattunud juhuslikult teksti nagu võiks arvata. Kuna sõnade paar: ”proovi rutiini” moodustavad harmoonilise duona ansambli, millega soovitakse jätta sihtgrupile kindel sõnum: ära tee midagi või las kõik olla nii, nagu on koguaeg olnud; ära midagi muuda, nii on kõige kindlam . Siis selliselt ehitatud lause loob kindla aluse sihtgrupis.
Viimaks veel lõpulause: ”see on surmav.” Seda lauset ma käsitleks tervikuna , kuna on omaette tähendusrikas. Selles pole toodud välja rõhutatud sõnu, pole kasutatud ka lauset rõhutavat hüüumärki. Kas see on juhus , et hüüumärgi asemel on punkt? Ei, kuna punkt lõpus asendamas hüüumärki muudab oluliselt lause, ja terve konteksti tähendust.
Sellest hoiatavast lausest on saanud miski, mida võiks pidada millekski tõeliseks ja ihaldusväärseks, kindlasti mitte ohtlikuks!
Samut võiks tekkida küsimus; kas antud tervik on ellukutsutud eesmärgil avaldada (oma) poliitilisi vaateid, kuid mitte neid propageerida.
Arvestades terviku dünaamikat, siis pole aga selliseks järelduseks alust, kuna terviku laad on impersonaalne ja staatiline.
Ka pole terviku düstoopilise kasutuse põhjendust poliitiliste repressioonide tõttu, kuna antud tsitaadi autor ei ela totalitaarses diktatuuririigis. Sellistes tingimustes kasutati rohkelt sellist varjatud tehnikat nt N-Liidumaades.
Viimase variandina võiks väljatuua sarkasmi: Teksti sisu võib pidada sarkasmiks mida illustreerib düstoopiline taustapilt.
Lähtudes sarkasmi ideest , tuleks mõista selle sarkasmi mõtet, iseloomu: Kas see on halvustav, (kultuur-sotsiaalne survestamine), manitsev (didaktiline), pilkav, õpetlik?
Ükski nendest variantitest ei tundu kuidagi olevat tõsiseltvõetav. Ainukesena kerkib esile: pilkav.
Mida siis taunitakse? Nagu tsitaadist selgub on tegemist fiktiivse tegelasega, kelle käitumist justkui pilgatakse. Kuid ka sellele pole võimalik leida põhjendatust, kuna sellisel juhul pilkaja soovitab midagi mis oleks justkui parem, kuid ei sobitu keskkonda vaid on kontekstist väljas.
Samuti tekib küsimus; kas pilgatakse pilkamise pärast? Ehk pilge lihtsalt pilke enda pärast?
Ei sobitu jällegi konteksti, kuna terviku dünaamiline staatika ei anna selliseks arvamuseks alust.
Kokkuvõte:
Kui nüüd panna kogu terviklik tsitaat keskkonda, siis avaldub selle kontsentreeritud tõde!
Oma olemuselt võib-olla tegemist poliitilise manipulatsiooniga- kui propaganda vahend, mis toetab valitsevat võimu, juhul kui see on parasjagu vasakpoolne (antud pilt) või poliitilist suunda. Poliitilisele suunitlusele viitab pildil olevad õhupallid; õhupalle kasutatakse teatavasti rohkesti üritustele tähelepanu juhtimiseks . Ning kui vaadata terviklikku pilti, hakkab silma asetus, mis võiks viidata poliitilisele polaarsusele: vasak/parem: esindades vasakpoolseid- kui vahetada pildi poolt, siis parempoolseid vaateid.
Kas maja, ja kõrgel, on samuti sümboolsed? Ka sellel võib olla sümboolne tähendus, kuid ei pruugi olla kasutatav, kui kontekst on suunatud mingi muu tegevuse (mitte poliitiline) kasuks. Aga maja kui sümbol: sümbol mida võib pidada institutsionaalseks tähenduseks – seostatavus: valitsusepeahoone, riigikogu, staap, juhtimiskeskus, Stenbocki maja.
Samuti viitab kõrgel asetsetavus positsioonile – kõrgemal seisvale (objektiivne), kõrgemal seisjale (subjektiivne). Sümboolse tähendusega: Kui miski/keegi kes on, või omab võimu ja on hierarhiapositsioonil kõrgemal seisev.
Üldine:
1. Tsitaat on mõeldud valitutele, alateadvuslikuks mõjutusvahendiks.
2. See on tugevalt politiseeritud ja kanaldatud.
3. Kindlalt konstueeritud ja valitud sõnad.
4. Tsitaat on kasutatav ka millegi muu tarbeks (mitte poliitiline)