1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu
(piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimus 2 Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus Valmis hakkab vähenema. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud
täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimuse tekst Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimuse tekst
muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12.Tarbija maksimeerib kasulikust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. vale 13.Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb siis kauba tasakaalu hind langeb. õige 14
0<E<1 c. = 0 d. < 0 e. >1 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Olgu kana ja kartlid täiendkaubad tarbimisel ja kui kana hind kasvab, siis see põhjustab: Vali üks: a. ei mingit muutust nõudluses b. nõudluse kasvu kartulitele c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. kartulite nõutava koguse kasvu e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d
c. pakkumine d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus. Küsimus 9 Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a. on iga kaasatud isiku ebaedu keskmine suurus b. 500 c. on antud tegevuse ebasoovitava aspekti mõõt d. on võrdne iga ühe jaoks e. on parima alternatiivse tegevuse väärtus Tagasiside Õige vastus on: on parima alternatiivse tegevuse väärtus. Küsimus 10 Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist c. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu: Vali üks: a. ootus, et autode hind tuleval aastal kasvab b
c. Eelarvejoone igas punktis d. Punktis K 9. Ükskõiksusväli kajastab seda, et: a. Vaadeldavad kaks kaupa asendavad teineteist täielikult b. Rahaline sissetulek on konstantne, kuid kahe vaadeldava kauba hinnad varieeruvad sõltuvalt ostukoguse suurusest c. Koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d annavad tarbjale suurema kogurahulolu d. Tarbja kohukasulikkus on seda suurem, mida kõrgemas antud ÜKK punktis ta asub 10. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a. Muutust kogukasulikkuses, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku b. Tarbja reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub c. Muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbja tarbib täiendava kaubaühiku d. Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist 11. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b
c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y Küsimus 2 Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui küsimus tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune
võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest
võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest
negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakka kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkas kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulik Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud üh vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käitu ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbit kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaup
Question 7 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 8 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 9 Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kasvav. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 10 Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on ebaefektiivsed. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA
Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel c. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb d. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema 6. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes kogustes, et kauba A viimase ühiku
Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: a. Tulust ja rikkusest b. Tulust c. Rikkusest d. Palgast ja intressitulust 6
Kui on võimalik valida erinevate hüviste vahel, siis ratsionaalse tarbija eeldusel tekib valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus: 1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse kasulikkusele (seda suurem on heaolu), 2) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda vähem suureneb kasulikkustase hüvise iga lisanduva ühiku tarbimise arvel. Neid seaduspärasusi on lihtne väljendada hüvise piirkasulikkuse ja selle muutumise abil. Hüvise piirkasulikkus on kasulikkuslisa (kasulikkuse suurenemine või vähenemine) järgmise hüviseühiku tarbimise arvel. Kui kasulikkushinnang koguse suurenedes kasvab, siis järelikult peab olema piirkasulikkus positiivne. Kui piirkasulikkus on negatiivne, siis järjekordse hüviseühiku tarbimine vähendab heaolu ja ratsionaalne tarbija hüvist sellises koguses ei kasuta. Kui aga kasulikkuslisa hüvise koguse suurenedes suureneb, siis on ratsionaalne
4. Tarbija valikuteooria alused lk 79-100 4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.
Tabelis on toodud kogukasulikkus, mida saab ostja kui ostab erineva arvu ajalehti ja kassette. Ajalehe tükihind 1,5$, kasseti tükihind- 7,5$. Oletame, et ostja ostab 2 kassetti ja 10 ajakirja. · Kui kallis on selle arvu kassettide ja ajakirjade ost ? Ost on kokku 30$ · Millist kogukasulikkust ostja saab niisuguse kauba kombinatsiooni ostust? Kogukasulikkus 630+371= 1001 · Arvutage piirkasulikkus ajakirjade ja kassettide ostust Tabelis · Näidake joonisel kassettide piirkasulikkuse kõver Joonis lisatud tabeli järele · Kas on võimalik määrata, kas ostja suurendab kasulikkust? Kasulikkus hakkab vähenema, kui piirkasulikkus on negatiivne.Antud tabeli puhul suurendatakse kasulikkust · Millist kasulikkust ostja saab, kui kogu eelarve kulutab kassettide ostuks? Kogu eelarve, ehk 30$ eest ostetud kassettide kogukasulikkus on 945 · Arvutage piirkasulikkuse ja hinna suhe iga kauba jaoks Tabelis
Märgista küsimus a. Täiendkaubad b. Rämpskaubad c. Normaalsed kaubad d. Asenduskaubad Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt 1/5 Arvestustest 2.1 Valmis kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Hinne 1,00 / 1,00 Märgista Vali üks: küsimus a. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga b. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku
b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: Vali üks: a. Rämpskaubad b. Täiendkaubad c. Asenduskaubad d. Normaalsed kaubad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Vali üks: a. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus kasvab b. Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb c. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga d. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohkem maksma Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: Vali üks: a
Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma
): ,,Ühe osa ülikoolis käimisega seotud alternatiivkulust moodustab sissetulek mida oleks võimalik saada selle asemel et käia loengutes." Õige. Loengutes käimiseks kulutame aega. See aeg aga oleks võinud kuluda tööl käimiseks , millega oleksime teeninud raha. Me tegime aga oma valiku ning valisime õppimise sissetuleku asemel. Sissetulek on õppimise alternatiivkulu. Ülesanne 10 Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb." Vale. Piirkasulikkuse seadus keskendub sellele, et tarbijal oleks võimalik piiratud vahenditega saavutuda maksimaalne heaolu. Kahanev piirkasulikkuse seadus näitab seda, et kui tarbija ostaks nt 10 apelsinimahla paki asemel 5, jääks tal raha üle osta veel nt 3 kg viinamarju. Rahulolu oleks suurem , kuna ostja on saanud 2 toodet, mis rahuldavad tema erinevaid vajadusi
osalejad teenivad tahtmatult kogu ühiskonna huve. • Kõikide majandusressursside ja –tegevuste olulisus. Kõik majandusressursid: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus, samuti ka põllumajandus, kaubandus, tootmine on olulised rahvaste rikkuse allikad. • Klassikud uskusid, et majandusseadused on universaalsed ja muutumatud. Majandusseadused mida klassikaline koolkond avastas on näiteks suhtelise eelise seadus (teooria), piirkasulikkuse seadus, (Malthuse) rahvastikuteooria, Say seadused, (Ricardo) renditeooria ja kvantiteediteooria. Klassikute teened Klassikute teooriate rakendused viisid kapitali akumuleerumiseni ning tekitasid eeldused majanduskasvuks. Kaupmehed ja töösturid said ühiskonnas uue staatuse, nende kasumitaotlus tekitas mulje, et see on kogu ühiskonna huvides. Suuromanike ja ettevõtjate klassi teke ning tugevnemine omakorda soodustas veelgi kaubandust, tööstuslikku tootmist ja investeerimist
Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question17 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question18 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question19 Punktid: 1 Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega
Nõudluskõver - Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga (Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost). - Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavadpöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: - Tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus - Toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt - Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine
pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: pangad ja ehitusühistud
luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise
· Makroökonoomika (äripäev.ee) on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon, SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagu pakkumine, nõudlus ja ressursid. · Marginalism (Tarkinvestor.ee) - piirkasulikkuse teooria - piirkasulikkuse teooria. · Nullobligatsioon (Kuura 2008) võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse. · Oligopol (Kuura 2008) (Oligopoly) - konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. · Optsioonireede (äripäev.ee) - Kuu kolmas reede on alati see kindel tähtaeg millal USAs noteeritud kõik selle kuu tähtajaga aktsiaoptsioonid aeguvad.
............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda madalam on võrreldav piirkasulikkus. Kogukasulikkus kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa Tarbija valikuteooria eeldab järgmist: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek;
Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul.
kogutulu b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega 11. Firma töö nõudluse kõver: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 12. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 13. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR c
ühikelastseks nõudluseks (nõutava koguse muutus = hinna muutus) 27. Tuleta meelde elastsuse arvutamine lähtuvalt keskpunkti valemist. V: 28. Mis on kogukasulikkus ja piirkasulikkus. Kuidas neid joonistel kujutatakse? V: Piirkasulikkus näitab kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus, kui suureneb tarbitavate hüviste hulk ühe ühiku võrra ehk siis kui palju täiendav ühik tarbitavat hüvist annab juurde täiendavat kasulikkust. Piirkasulikkuse käsitulusel tugineb kogu kardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli ka piirkasulikkuse teooriaks. 29. Mis on tööpuudus, tööhõive määr ning tööjõupuudus? V: Tööpuudus või töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad olemasoleva palgataseme juures töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab hõivatute osatähtsust
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku;
koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6
ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga kuna piirkasulikkus väheneb kui tarbitud ühikute arv kasvab Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud kguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem
koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6
erinevate hindadega antud ajahetkel Hinnamõju näitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel Turupakkumine on kõiki müüjate pakkumiste summa Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega
MP = MRC c. AVC = MC d. MRP = MRC e. MRC = MR 15. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: a. 10840 b. 7000 c. 14490 d. 14000 16. Firma töö nõudluse kõver: a. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. On absoluutselt elastne c. On alati väiksem kui üks d. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 17. Monopson: a. Maksab töötasu mis on võrdne MRP b. Võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud c. Tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu d. Vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu 18. Kui tööandja on monopson, siis: a. Töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed b
tabelis on esitatud diskreetsed väärtused. Näiteks heaolu muutus viienda kaardimängutunni jooksul 25 16 9 on arvutatav kasulikkushinnangu tuletisena kohal t 4,5 2t 9 . Ülesanne 1.3. Tarbija hindab ,,Farmi" keefiri ühikust saadavat lisakasu 9 palliga ja ,,Meieri" keefiri ühikust saadavat lisakasu 6 palliga. ,,Farmi" keefir maksab 90 senti ja ,,Meieri" keefir 50 senti. Kumma keefiri valib ratsionaalselt käituv tarbija? Miks? Optimaalse valiku tegemiseks tuleb võrrelda lisakasu (piirkasulikkuse) ja lisakulu (toote hind) 9 6 suhteid. Kuna 0,9 10 0,5 12 , siis on ratsionaalne valida ,,Meieri" keefir. Ülesanne 1.4. Olgu ratsionaalselt käituva tarbija eelistused kahe hüvise suhtes kirjeldatud Cobbi- Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x 1 , x2 ) Ax1a x2b , A, a, b 0. Hüviste hinnad p1 , p2 on teada, samuti majapidamise tarbimiseelarve c. MU 1
d. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul Tagasiside Õige vastus on: töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on alati väiksem kui üks b. on absoluutselt elastne c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest Tagasiside Õige vastus on: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. alanevad MRC c. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Tagasiside Õige vastus on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel.
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE
meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest. Seega kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev. 6) Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): „Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele, saadav rahulolu apelsini mahla joomisest väheneb kui mahla hind tõuseb.“ Siinkohal peab mõistma eelduseid mida mikroökonoomikas tavatsetakse teha. Ja üheks selliseks arusaamaks
ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid.
a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos. b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel. c. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.ÕIGE d. Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24
sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. Milline on nõudlusseadus? · Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga võhem kui madalama hinnaga ceteris paribus. Mis on ostujõud? · Rahaga tagatud nõudlus. Mis on turunõudlus? · Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Mis on asenduskaubad? · Kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Milline on kahaneva piirkasulikkuse seadus? · Iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos. Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Mis on defitsiit? · Olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise.
Vali üks: a. liitprotsendi mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. nüüdisväärtuse mõistele ÕIGE Küsimus 15 Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 5000 c. 50 000 ÕIGE d. 20 000 Küsimus 16 Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest VALE b. on absoluutselt elastne c. on alati väiksem kui üks d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest ÕIGE Küsimus 17 Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega d
ressursihinnast c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8 1,00 punkti 1,00-st Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 20 000 c. 5000 d. 50 000 Küsimus 11 1,00 punkti 1,00-st Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve
väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest.
maksimaalselt võimalik tarbida 10b. Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, oluline on nii hüviste koosseis kui ka nende kogus. 11. Kogukasulikkus koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest; 12. piirkasulikkus Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks Iga kauba või teenuse puhul eraldivõetuna kehtib nö langeva piirkasulikkuse seadus: kuni me omame seda hüvist vähe, väärtustame me seda kõrgemalt, ja omatava (tarbitava) koguse kasvades väärtustame iga järgnevat kogust (ühikut) järjest vähem ja vähem 13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine
annaabi.ee 
