Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Kaseriisikaid võib soolata, hapendada, marineerida. Seened peavad enne söömist vähemalt 4550 päeva soolas olema. Kasutatud kirjandus: www.Wikipedia.org
MORFIIN Sheryl Tammoja MORFIIN · Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. · Morfiin on heterostükliline ühend. · Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. MORFIIN OOPIUM · Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. · Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. UNIMAGUN e OOPIUMMOON OOPIUM · Oopium sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. · Oopiumi saadakse oopiumimoonist. OOPIUM · Eestis esineb kuivatatud moonipuru
Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel. Looduslikult Eestis ei kasva. Õitsemise aeg: juuni - august Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: mürgine taim, ei kasutata peamiseks mürgisust põhjustavateks aineteks on alkaloidid morfiin, kodeiin, papaveriin. Taime kuivatatud piimmahla tuntakse oopiumi nime all . Mooniseemned kasutatakse: Küpsed seemned oopiumi ei sisalda. Neis on rohkelt õli jm väärtuslikke toitaineid. Seemneid võib lisada taignate koostisesse. Valage näiteks seemned lauale ja rullige nende peal lahti harilik pärmitaigen, millest seejärel küpsetage väikseid moonirulle. Neile võib peale valada veel kakaoglasuuri.
morfiin - 1806. a saksa apteeker Friedrich Sertürner kodeiin -1832. a Pierre Jean Robiquet papaveriin - 1848. a Georg Merck 25.5.13 2 Oopium Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne Unimagun (Papaver somniferum) Kogu taimes on lülilised piimasooned, kus ringleb valge piimmahl. Toorestesse kupardesse tehtud lõigetest väljunud ja õhu käes pruunikaks kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. 25.5.13 3 Morfiin Sisaldub oopiumis 3- 23% Tõhusaim valuvaigisti Esineb läikivate prismade, peenete nõelte ja kristalse pulbri kujul Värvus valgest tumepruunini Lõhnata, mõru Kasutatakse ravimina 25.5.13 4 Heroiin · Morfiini diatsetüleerimisprodukt · Hero, triip, smack · Hallikasvalge või pruunikas pulber
· Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4
Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või roomavad taimed. Poodides müüakse neid väikeste põõsastena. Taime kõik osad sisaldavad piimmahla, mis võib nahal ärritust tekitada. Sõrgköie hooldusjuhend Sõrgköis vajab aastaringselt mõõdukat kastmist: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Kasta tuleks teda pehme veega. Taime lehti tuleb tihti piserdada. Kui taim on toas suuremaks kasvanud, vajab ta toestust. Sõrgköie kasvutingimused Sõrgköis vajab kasvamiseks valget või poolvarjulist kohta, otsest päikesevalgust ta ei talu. Ruum peab olema niiske ja soe,
Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane. Jalg lühike, kollakas, kaetud süvistatud laikudega, õõnes. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas Kübar hallikas- kuni pruunikasvioletne, vanalt tihti kahvatu-kollakaspruun limane, läikiv. Jalg ühtlaselt jäme ja õõnes, kergelt murduv. Piimmahl valge, kuivades värvub rohekaks. Eoslehekesed tihedad ja kreemikad, otse külgekasvanud. Söödav kupatatult. Tõmmuriisikas Kübara serv on sisserullunud, keskel süvend.
tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki.
Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Papaia ehk hariliku melonipuu vili papaia meenutab välimuselt ülisuurt pirni. Toorelt on vili roheline, küpsena oranzikas. Toores papaia on roheline, valmib toatemperatuuril 5- 7 päevaga, küps papaia säilib külmkapis kuni nädala Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. Toorest papaiat võib keeta nagu juurvilja (nt koos juustu ja riivsaiaga gratäänis) Ladina keeles: Carica papaya Inglise keeles: papaya
..................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. 3 Morfiin Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Suurt ohtu hakkas oopium kujutama siis, kui temast eraldati üksikud alkaloidid ja neid hakati
esiletungiv, sageli erepunane kuni violetne. Kõik lehed asetsevad juurmise kodarikuna. Vars Taimel on pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Võilillepärja punujad teavad, et mõned õievarred on pikemad ja mõned lühemad. Aga üks ühine omadus on neil küll -- murtud varred ajavad välja valget piimamahla, mis pärjapunuja käed üsna ruttu pruunilaiguliseks muudab ning mida ükski seep kuidagi ei taha maha võtta. Seda kibedat piimmahla leidub ka võilille lehtedes. Millegipärast ei tee loomad mõrust maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet
Reizker_Lactarius_deterrimus.jpg *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) * Roosakas kuni lihapruun takerkarvase kübaraga * Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes * Kasvab enamasti arukase all * Kübarad pealt tumedamate rõngasjate vöötidega * Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas * Pärast kupatamist hea söögiseen * Toorena kibe ja mürgine * Lõikekohalt eraldub ohtralt valget piimmahla mis on põletavalt kibe * Säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) http://www.loodusmuuseum.ee/public/Naitused/virtuaal_seen/kaseriisikas.jpg *Kitsemampel (Rozites caperatus) * Kulub hinnatud söögiseente hulka, väga hea maitsega * Seene liha valge, õrn, kollakas
tumeda tõrvapruunini Third level Kübara peenviltjas, heledam Fourth level Fifth level sisserullunud serv Valge viljaliha on paks ja tihedakoeline, ja sellest nõrgub rohkesti puhasvalget piimmahla http://www2.muse.it/russulales- news/tx_photos.asp?index=522 12 Sooriisikas Lactarius helvus Nahkkollane, paksult viltja kubaraga Click to edit Master text styles Rabamännikutes Second level Third level
......................................................... 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Pilt nr
vanemas eas kattub tüvi tumehalli peenerõmelise korbaga võra on suur ja laiuv, tõusvate harudega vahtral on hästi arenenud sammasjuurestik, peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga iga hõlma sees on leherood selgelt märgatavad, suvel on lehed tuhmrohelised ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre
toiduainetetööstuses. Võilill Ravimtaimena kasutatakse peamiselt juuri, mis sisaldavad vaikaineid, lima, eeterlikku õli jm. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi tubaka lisandina. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, ravimina kasutatakse ka värsket piimmahla. Tüütu kiiresti paljunev ja leviv umbrohi. 7 Teekummel Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja vitamiini C, on tugeva põletikuvastase toimega. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel. Paiseleht
Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur
küsimustikule. 2 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST Iidsetest aegadest alates on inimene, tundes vajadust muuta oma emotsionaalset seisundit, kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid elamusi ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi kasutasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana. Hiljem sai oopium tuntuks Indias ja Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hasisit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4). Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid
Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse. MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele
Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse. MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele
Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Mis on oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn. Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5-20%. Muud oopiumis sisalduvad alkaloidid on narkotiin, kodeiin, papaveriin ja tebaiin. Ülejäänud mass koosneb veest ja mineraalidest ning orgaanilistest osistest, nagu happed, suhkur, vaha ja õli. Puhastatud ehk suitsetamisoopiumi saadakse
"reklaam" Nad meelitavad tolmeldajaid ligi. · Eba-keelõiel ei ole tolmukaid, vaid ainult algeline emakas. Tema kroon koosneb nagu kahest huulest, millest ülemine pole arenenud alumine aga veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara
Üks dessertlusikatäis mahla 3 korda päevas. Saksa rahvameditsiin soovitab ravida kroonilist bronhiiti värske mungalille mahlaga (koguses 1 supilusikatäis 3 korda päevas). Mungalille ürdi alkoholtõmmist kasutatakse kopsupuhituse ja kroonilise bronhiidi ravimiseks. Selle valmistamisel valatakse 30 g peenestatud lehtedele, õitele ja seemnetele 200 ml viina ja hoitakse 14 päeva pimedas, perioodiliselt loksutades. Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv
Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki.
moosi. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. 2.10 PAPAIA Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased vi oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 2.11 KIRSSANANASS EHK FÜÜSAL Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g)
asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki.
Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. 2.3 Kuuseriisikas Kuuseriisikas on oranzi seenelihaga riisikas, maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes.
kasutuselevõtt ja heroiini sünteesimine. 1960. aastate keskelt alates on just heroiini kuritarvitamine enamikes lääneriikides väga raske sotsiaalne probleem. (Rauli koduleht, 2013) Erinevad opiaadid Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Selle saamiseks lõigatakse pärast õitsemist erilise noaga kuprasse lõhed. Väljavalgunud mahl on esialgu piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn. (Rauli koduleht, 2013). Piimmahla tilgad koristatakse teatud aja möödumisel. Saadud poolvedelat massi nimetatakse tooroopiumiks, mille kuivatamisel saadakse oopium. Üks kupar annab seda korrga 0,2 g. Oopiumis on vett alla 17% ning see sisaldab 323% morfiini, 0,51,3% papaveriini ja 0,23% kodeiini. Oopium sisaldab üle kahekümne alkaloidi. (Andres Meos, 2005). Umbes 87% maailma oopiumist pärineb Afganistanist. 2004. aastal kultiveeriti seal
........................................................ Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus..................................................... Eessõna. Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest.
Üks dessertlusikatäis mahla 3 korda päevas. Saksa rahvameditsiin soovitab ravida kroonilist bronhiiti värske mungalille mahlaga (koguses 1 supilusikatäis 3 korda päevas). Mungalille ürdi alkoholtõmmist kasutatakse kopsupuhituse ja kroonilise bronhiidi ravimiseks. Selle valmistamisel valatakse 30 g peenestatud lehtedele, õitele ja seemnetele 200 ml viina ja hoitakse 14 päeva pimedas, perioodiliselt loksutades. Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast.
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib
segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. 5 OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse. MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse
paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 3. TSITRUSED Kumkuats ehk kääbusapelsin
paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 3. TSITRUSED Kumkuats ehk kääbusapelsin
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Herpese raviks kasutatakse iisopi, saialille, küüslauku, tedremarani, kuuske, naiste- puna. Soolatüügaste ravimiseks võib tarvitada vereurmarohtu. Harilik vereurmarohi ( Chelidoniummajus ) Vereurmarohi on mürgine rohttaim. Kogu taim on hajusalt kaetud pehmete karvadega ja sisaldab oranz kollast mürgist piimmahla,. Ravimiseks kasutatakse vereurmarohu ürti. Rohtu kasutatakse kindluse mõttes välis- pidiselt: värsket taimemahla soolatüügaste eemaldamiseks, ka psoriaasi ja sügeliste raviks. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp KOKKUVÕTE Ravimtaimi on palju ning enamusel neist on mitu otstarvet. Ühe ja sama taimega on
6. Orhideeraamat algajale , AS Ajakirjade kirjastus Jõulutäht ( Euphorbia pulcherrima ) Jõulutähte kasutatakse õisdekortaiivse püsikuna siseruumides , eriti jõuluajal . Pärist on see taim Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast . Jõulutäht on rikkalikult harunev , munajate , tumeroheliste , odajate lehtedega põõsas ; kaunite valgete , lõheroosade , helepunaste , tumepunaste või purpursete kõrglehtede vahel väikesed kollased õied . Taim sisaldab valget piimmahla . Eelistab hajusvalgust , kuid talub ka otsest päikesevalgust . Temperatuurivahemik peaks olema soe kuni jahe . Lühiajaliselt talub ja kuni viite soojakraadi . Kasta tuleb jõulutähte korrapäraselt , kuna taim ei talu mulla läbikuivamist . Kastmiseks tuleb asetada pott kümneks minutiks veeanumasse . Väetada ei ole vaja . Vajab kaitset külma eest , kuna vastasel juhul võivad lehed maha variseda . Piimmahl on tugevalt nahkaärritava
toitekudet Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm Peamised sugukonnad on tulikalised - Ranunculaceae magunalised - Papaveraceae kukerpuulised - Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad Levinud peamiselt põhjapoolkeral Sugukond magunalised – Papaveraceae 700 liiki, levinud põhjapoolkeral Suurimad perekonnad – lõokannus (Corydalis) ja magun (Papaver), unimagun on oopiumi allikas Rohttaimed alkaloide sisaldava piimmahla (piimasooned) või vesise sekreediga Lehed vahelduvad lihtlehed, enamasti tugevalt jagunenud ja hambulised Õiekate: kaks tupplehte ja 2+2 kroonlehte Tolmukaid 4, mitmes perekonnas on need lõhestunud Nektaariumid puuduvad, tolmeldajad käivad õietolmu kogumas Sigimik koosneb kahest või enamast viljalehest Vili on kupar Piimmahla pole punanditel, kunagi olid eraldi sugukond, neil värvitu sekreet Eestis perekonnad moon (Papaver), lõokannus (Corydalis), punand (Fumaria),
5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid (mõnded terpeeni ühikud kokku). Karotinoidid (pigmendid, asuvad plastiidis) 5.3.3. Kautsuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine, eelkõige taimede piimmahlas. Piimmahla võililles, kummi viigipuu (kummipuu), piimalillelised. 6. Nukleiinhapped 7. Alkaloidid 8. Fenoolsed ühendid. 8.1. Aromaatsed ühendid (monofenoolid) Lõhnavad sageli. Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid
Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Heveapuud Heveapuust piimmahla (lateksi) kogumine (Pildiallikad: http://www.polymer.kth.se/grundutb/gummitrad.jpg ja http://www2.ac- lyon.fr/enseigne/biologie/photossql/images/hevea_recolte.jpg Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud väävlipulbrit, kuid viimased olid kogemata kukkunud kuumale pliidile
D)Kivipuravik 4. millist seente osa kasutatakse toiduks? A) seene niidistik B ) jalg C) kübar D) mütseel "Riisikad" - Elis Liivaru 1.Millisesse sugukonda kuuluvad riisikad ? a)riisikuliste sugukonda b)pilvikuliste sugukonda c)pilvikulaadsete sugukonda d)kandseente sugukonda 2.Milline neist on looduskaitse all olev riisikaliik? a)männiriisikas b)veririisikas c)porgandiriisikas d)roosa riisikas 3. Kui riisika seenekübarat või- jalga vigastada eritab riisikas a)mürkaineid b)piimmahla c)pärmi d)gaase 4. Mis tekib puudel kooselus riisikatega? a) erikoidne mükoriisa b) arbuskulaarne mükoriisa c)ektomükoriisa d)monotoidne
Valge mooruspuu Morus alba AREAAL Põhja-Hiina SUURUS 10-20m VÕRA Tihe, ümar võra KOOR, VÕRSED Pruunikas koor, noored võrsed rohekaspruunikad. LEHED Rohelised, läikivad, erineva kujuga lehed, kahte sarnast lehte väga raske leida. Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed, kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla. Kuldkollane sügisvärv. ÕIED, VILJAD Õied rohekad, silmapaistmatud, kerajad. Liitviljad kuni 2 cm pikad, punakad, magusad, söödavad, valmivad juulis-augustis. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt. Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED
nagu taime kasvukoha kliimast ja kõrgusest merepinnast, niiskusest, pinnasest, taime arengustaadiumist, kuprale lõigete tegemise ajast, unimaguna sordist jne. Lisaks morfiinile esineb oopiumis vähesel määral ka kodeiini (0,7-3%) ja tebaiini (0,2-1%). Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Morfiini kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi (kõrge piimmahla sisaldusega sortide puhul), millest seejärel ekstraheeritakse välja morfiin, või ekstraheerida see otse kas kupardest või kogu taimest. Puhtal kujul on morfiin (morfiinhüdrokloriid) valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutusel valuvaigistina. Pikka aega oli morfiini põhiline kasutamisviis süstimine, kuid tänapäeval võetakse seda sisse ka prolongeeritud (pikendatud) toimeajaga tablettidena. Viimased võivad olla eri värvuse, suuruse ja kujuga.
seemneid ära ei sööks Aedsalat 1-aastane Külmakindel Huumusrikas, keskmise Külva seeme esimesel Reavahede kobestamine Lehti võib võta paarikaupa, Sisaldab piimmahla Noored taimed taluvad raskusega või raskem võimalusel Rohimine siis kui taimel on suuremad Juurestik paikneb õhukeses öökülma kuni -5 kraadi parasniiske muld Taimevahe 10-15cm Kuiva ilmaga kastmine lehed
Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta
tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi. Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki.
tarvitamisest ja nõustub vabatahtlikult andma kontrollimiseks uriiniproove esimesel nõudmisel. Noor seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik (Eesti Vabariigi Noorsootöö seadus (RT I 1999, 27, 392 /.../ RT I 2002, 90, 521)). Opiaadid sellesse rühma kuuluvad paljud looduslikud ja sünteetilised ained (sh morfiin, metadoon jne). Lähtetaimeks on unimagun. Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Problemaatiline narkootikumide tarbimine narkootikumide süstimine või 39 pikaajaline/regulaarne opiaatide, kokaiini ja/või amfetamiini tarbimine. Proovimine üksik(ud) kogemus(ed). Ravi haiguse, häire või sümptomi kõrvaldamine. Raviprotsess isiku uurimise, diagnoosimise, ravimise ja taastusabiga seotud tegevus,
liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid – rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautšuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse
Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik
dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. 29 Terpenoidid rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C 5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautsuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad
külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Kõrgeim puu kasvab meil Viljandimaal, Loodis, kõrgusega 33 m ja jämedaim h.
annaabi.ee 
