kool nimi klass MORFIIN Referaat Juhendaja: aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Morfiin ............................................................................................ 4 3. Kokkuvõte .... .................................................................................... 6 4. Lisa ................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, -
........................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Pilt nr.1: Unimagun ja sellel tardunud piimjas mahl. Kasutamine Morfiini (unimagunas sisalduv narkootiline aine) kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks tehakse neisse sisselõiked ja eraldatakse algul piimamahlana - oopiumine (kõrge piimamahla sisaldusega sortide puhul) või ekstraheeritakse teatud ainetega otse kupardest. Morfiini sisaldus oopiumis on 4-21%
ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtmine aitas kaasa opiaatide tarvitamise levikule selles maailma osas, kus meie elame. 1960. aastate keskpaigast alates on heroiini kuritarvitamine kujunenud väga raskeks sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks enamikus lääneriikides. Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Mis on oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn
seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas kupardest või kogu taimest. Morfiin on meditsiinis kasutusel valuvaigistina
) kasvab väga erinevates pinnase ja kliima tingimustes ning tulenevalt laiast levikuareaalist on väga polümorfne. Näiteks võivad selle liigi õied olla valget, punast, violetset või muud värvi. Juba ammustest aegadest on unimagunat kasvatatud nii õli kui ka oopiumi saamiseks. Unimaguna alkaloide, millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka. Narkootilised opiaadid jagunevad: - looduslikud: morfiin, kodeiin, tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse opioidideks.
....................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................. .........3 3. Erinevad opiaadid..........................................................................................4 · Oopium.................................................................................... ...... 4 · Morfiin.................................................................................... .........4 · Heroiin.................................................................................... .........4 · Kodeiin.................................................................................... ...... 4 Lähte 2013 · Metadoon............................
Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest. Eestis kasutatud opiaate süstivad narkomaanid aastaid kas Leedust, Valgevenest või kohalikust unimagunast saadud pruuni vedelikku, mida tunti nimetuse all ,,vedel heroiin", ,,moon", ,,moonilahus" jne. 1998. aastal ilmus Eesti illegaalsele narkoturule pulbriline heroiin ning enamus nn.moonivedelikku kasutanud narkomaane on üle läinud selle süstimisele.
................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt...................................................................................................................8 2.3 Opiaadid.....................................................................................................................................8 2.3.1 Oopium.............................................................................................................................10 2.3.2 Morfiin.............................................................................................................................10 2.3.3 Heroiin..............................................................................................................................11 3.SÕLTUVUS ....................................................................................................................................12 3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust?.............................
Kõik kommentaarid