Ilves (0)

Tallinna Saksa Gümnaasium
Uurimustöö
Ilves
Tallinn 2005
Ilves
Ilves on meie metsade ainukene kaslane . Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged.
Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel.
Ilvesed elavad enamasti üksikult aga poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt hämaras ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke .
Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad . Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Kuni viiest kutsikast, kes maikuus sünnivad, jääb sügiseks ellu üks-kaks, kes siis paar aastat emaga koos elavad ja toimetulekut õpivad.
Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Üks täiskasvanud ilves sööb päevas ära kaks kilo liha ja võib selle peale ka paar päeva nädalas nälgida.  Ilvese lemmikroog on jänes. Ent jäneseid ei leidu nii palju, et ilvesel hing sees püsiks.  Sellepärast jahib ilves metskitsi.  Mida rohkem leidub kitsesid, seda parem elu ilvesel on. Hunt on metsas ilvese ainus tõsine vaenlane .
Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks.
Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat ) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Petta ilvest looduses, et teda pildistada, nagu petetakse ära linde, peitudes onnikesse, pole võimalik. Ilves on väga erutuv loom, nii rahulik nagu loomaaias , kus ta tundide viisi kännul konutab, ta metsas ei ole.  Ometi on ta väga uudishimulik .

Veel ilvestest

• Ilvesel on väga hea kuulmine . 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib.
  
• Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid.
  
• Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida.
  
• Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
  
• Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. “Liigne” varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma.
  
• Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi.
  
• Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta : paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
  
• Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima , ega jänes ei saa talle kuidagi “kasulik” olla.
  
• Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime.
  
• Ei ole täpselt teada, kui pikk on ilvese mälu (väited kõiguvad kahest nädalast kümne aastani).
  
• Ei ole uuritud, kas ja kui palju võtavad ilvesepoegade kasvatamisest osa isailves ja aasta vanemad õed-vennad (esineb vastuolulisi väiteid).
  
• Pole teada ilvesepoegade iseseisvumise vanus ehk emast sõltumise perioodi pikkus (väited kõiguvad poolest kahe aastani).
  

Luuletus Ilvesest
ILVES VAATAB PILVI
Ilves vaatab pilvi
ava-, kinnisilmi,
püüab pilvist pilti,
pojast vaatab filmi.
Võeti ära noorim,
ilves - ema aare ,
rõõmustamaks lapsi
teisest ilmakaarest,
viidi väike poju
võõrastele kaeda,
teise taeva alla,
teise loomaaeda.
Kasutatud kirjandus:

http://bio.edu.ee/loomad/

http://my.tele2.ee/ilvi/

http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves

http://www.loodusajakiri.ee/vana-loodus/arhiiv/dets97/ilves
7