Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Piim ja piimasaadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasvasisaldus, kohupiim, jogurt, jäätis, konsistents, tooraine, pulber, hapupiim, piimatooted, lõss, vadak, keefir, lisandite, konsistentsiga, kalgend, vadaku, kondens, hapukoor, piimhappebakterite, viili, mikroobid, pett, lahustuvus, kuumutatud, piimapulber, atsidofiilpiim, kepike, juuretis, rasvane, pastöriseerimine, täispiim, pihustus, toorainedriknemist põhjustav mikrofloora Tegemist on lõplikult surnud piimaga Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Suurel kuumusel hävivad kõik piimas leiduvad mikroobid, väheneb vitamiinisisaldus, muutuvad selles olevad valgud, rasvad, suhkrud, mistõttu halveneb nende seedimine ja imendumine Steriliseerimisel omandab piim "keedetud" maitse Separeerimine See on piimarasva eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja
Kuumutamisel 50-60°C juures tekib piima pinnale kile, mis koosneb rasvadest ja valkudest. Temperatuuril 70°C muutub piima maitse. Piim lõhustub kuumutamisel kergesti. Piima pastöriseeritakse, et hävitada haigust tekitavad mikroorganismid. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilimisaeg pikeneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse põhiliselt 3.5 või 2,5% rasvasisalduseni ja villitakse pakendisse. SORTIMENT Piima liigitamisalused 1) Rasvasisaldus: täispiim on kindla rasvasisaldusega pastöriseeritud lisanditeta normaliseeritud piim (2,5, 3,5%); rasvata piim s.o rasvane osa - 1%; väherasvane piim - 1% rasva. 2) Töötlemisviis: pastöriseeritud 72-75°C juures 15-20 sekundit; steriliseeritud ehk homogeniseeritud 100°C juures; kõrgpastöriseerimine (Milla piim) - piim on muudetud bakterivabaks
korral võivad intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Rõõsk koor. Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Mida rasvasem koor , seda vähem valku ja süsivesiniku. Mida suurem rasvaprotsent , seda madalam happesus . Hapupiimatooted. Saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel. Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks. Hapupiima joogid- keefir , hapupiim , rjazenka (ukraina hapupiim) Keefir-rasvata ( 0.5%rasva) , väherasvana (1.0, 2.5 %) , keefir (3.2%) , lisatakse C-vitamiini . Jogurt. Kasulikkus- tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke . On olemas maitsestamata ja maitsestatud. On olemas joogijogurtid kui ka söögi jogurtid ( paksema koostisega) Piima jogurtid ( rasva 1.5 , 3.5 %)koore (3.5,10%)dieetjogurt (0.05,0.5%) Kohupiim Kohupiim- valmistatakse pastöriseeritud
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas
Toiduvalmistamine Esmavajalikud toiduained Piimatooted TEKO Piimatooted Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest Piimatooteid on väga palju erinevaid Rõõsk koor Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted
Homogeniseerimine *Suureneb väikeste rasvakuulikeste arv *Kilevalgu puudus kompenseeritakse kaseiini ja vadakuvalkudega *Väheneb kaseiini mitselli läbimõõt *Võib väheneda termostabiilsus Homogeniseerimisrõhu alusel liigitatakse protsesse: Kõrgsurve homogeniseerimine p= 100-300 Rasva homogeniseeritud osamassi põhjal eristakse: 1 täielik hom- kogu normaliseeritud piim suunatakse läbi homogenisaatori 2 koore hom (ka lahushom) Osaline hom koor segatakse teatud osa piimaga. (segu rasvasisaldus 13-20%) Toodete puhul kasutatakse homogeniseeimist järgmistel eesmärkidel: Värske piim ennetatakse rasva pinnale kerkimist, maitse paraneb; Kohvikoor, kondentspiim- ennetatakse rasva pinnale kerkimist, parendatakse koore ,,valgendavat toimet" kohvis; Juustupiim- väheneb vadaku rasvasisaldus, rasvafaas jaguneb juustu massis ühtlaselt, vähendab juustu ,,rasva higistamist", aitab kaasa rasva bioloogilisele lagundamisele ( eriti hallitusjuustude puhul)
· Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub · Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Liigituse alused: · Täispiim (kindla rasvasisaldusega) · Rasvata piim (kuni 1%) · Väherasvane piim (üle 1%)
........................................................................................................24 4.8Kohvi säilitamine......................................................................................................26 4.9Sertifikaadid..............................................................................................................26 4.10Huvitavaid fakte maailmast....................................................................................27 5PIIM JA PIIMATOOTED................................................................................................29 5.1PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS...........................................29 5.2Piima töötlemine.......................................................................................................31 5.3Piima liigitamine.......................................................................................................32 5.4Piimatoodete omadused....................
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID...............................................................................
Seetõttu kuumtöödeldud piima säilivusaeg on pikem kui toorpiimal. 4. Piima koostisosade muutmine, et saavutada tootele soovitud omadused (kalgendi tugevus jne). 5. Piima ettevalmistamine järgmisteks tehnoloogilisteks etappideks läbi piima keemiliste, füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutmise. 4. Separeerimise mõiste, kasutamise eesmärgid, protsessi olemus Separeerimine on rasva eemaldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul. Saadakse lõss (kooritud piim) ja koor. Kasutamise eesmärgid: - Et saada vähese rasvasisaldusega või rasvata piim. - Piima rasva kontsentreerimiseks ja kõrge rasvasisaldusega toodete valmistamiseks. - Piima rasvasisalduse standardiseerimiseks. Protsessi olemus??? 5. Homogeniseerimise kasutusalad Homogeniseerimist kasutatakse värske piima, kohvikoore, kondenspiima, juustupiima, hapupiimatoodete, piima segujookide, jäätisesegude puhul. Kasutatakse, et parandada toote tekstuuri
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev
on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka kunstlikke magusaineid, sel juhul saadakse dieetjogurtid.
Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transporditingimused ning kasutamise võimalused. Hügieenilistest omadustest tuleneb toidu ohutus või ohtlikkus inimese tervisele. Toidu
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 „Jogurtite sortiment erinevate tunnuste alustel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mis on jogurt?..............................................................................3 2.Jogurti väärtuslikkus....................................................................3 3.„Elusjogurt“................................................................................. 4 4.Elusbakterite võlujõud.................................................................5 5.Biojogurt...................................................................................... 5 6.Idekaart „Jogurtid“.....
Tekstuuri järgi klassifitseeritakse: · Kinnise tekstuuriga (aukudega) · Lahtise tekstuuriga (aukudeta) 4. Liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi Kõvaduse (rasvavaba kuivaine veesisalduse) alusel: Kõvadus Rasvata kuivaine veesisaldus % Ülikõva mitte üle 51% Kõva 49 ... 56% Poolkõva 54...63 Poolpehme 61...69 Pehme 67...75 Rasvasuse alusel Rasvasus Kuivaine rasvasisaldus % Kõrgrasvane üle 60 Rasvane 45...60 Poolrasvane 25...44 Madalrasvane 10...24 Lahja alla 10 Soolasuse alusel: Soolane üle 1,4% Mõõdulkalt soolane 0,7...1,4% Vähesoolane kuni 0,7% 5. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? · Kettakujulised Camembert, Brie · Madal silindriline Gouda, Emmental, Roquefort · Kõrge silindrikujuline Eesti juust
Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis 10 14 34 1915 Plombiir 15 15 40 2420 Puuvilja-marja jäätis - 27 30 1230 Aromaatilised jäätised - 25 25 - Tabel 2. Jäätiste liigid ja koostis [Varnam & Sutherland, 1994] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) piima rasvata emulgaator/ kuivaine (%) stabilisaator Jäätis
13 Kirjelda kohupiimatoitude valmistamist, kasutamine lehekülg 119-123 Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite: erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Kohupiimajuustu ehk sõira valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse aeglaselt ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained- sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, see sobib ka võileivakatteks, Sõir on eesti rahvustoit.
Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, sellega hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Kasutada võib laktoosivaba piima. Menüüst ei tohi välja jätta piimatooteid! Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid
Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..............................................................................
2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. Konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet. 2. Maitse ja lõhn peavad olema puhtad 3. Värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga 4. Rasvata piimal sinakas varjund 5. Maitsestatud piimal lisandi varjund 3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale.
· Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu o Arvesta erinevaid keeduaegu o Üheaegne valmimine Pudrud või teised teraviljatooted · Erinevatest teraviljadest o Nisu,riis,kaer,oder,rukis,tatar,mais o Kruubid,tagud,manna,helbed,jahu o Mõnikord lisandiks marjad,puuviljad,köögiviljad · Pudruvedelik o Piim o Mahl o Puljong · Pudru konsistents o Sõmer o Vedel o Tihke TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Pudru koht menüüs · Hommikusöök · Enamasti vedel · Kogussööjale 2-2.5 dl Lisandina liha-ja kalaroogade kõrvale · Sõmerad pudrud · 100-150g · Hea pudru valmistamine Tangainete eeltöötlemine · Eemaldada prügi ja riknenud terad · Pese sooja veega kruubid ja jämedad tangud
· mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi hindamisel on olulised sellised tegurid nagu toiteväärtus (kalorsus), bioloogiline väärtus, samuti sensomotoorsed omadused - kuju, välimus, värv, konsistents, maitse ja lõhn. Kvaliteedi hindamiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Sensomotoorne meetod · Kuulmine · Maitsmine · Haistmine · Kompimine 2. Laboratoorne · Mikrobioloogialabor hindab: Mikroorganismide arvukust (nt seened) Indikaator- organismid (nt coli- laadsed bakterid) Bakteri- ja toksiliste haiguste tekitajad (nt salmonella)
mõeldud küpsetamiseks ja koogikaunistuseks. Kaneelsuhkur sisaldab ka tolmlemisvastaseid aineid, mis hoiavad ära suhkru tolmamise ning teevad suhkrusegu ühtlaseks. Suhkrusiirup - nii hele kui tume suhkrusiirup on valmistatud rafineeritud suhkrust, puuviljasuhkrust ja veest; tihti on siirupisse lisatud ka soola. Siirupid (just tume) on piparkoogitaina kohustuslik komponent, samuti on siirupeid hea kasutada küpsetistes, kus kristallsuhkru konsistents võib taina rikkuda. Siirupis leiduv puuviljasuhkur annab kookidele pruuni välimuse. 1.3 Suhkruasendajad Suhkruasendajaid kasutatakse sageli light-toodetes, sest need annavad vähe energiat. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru tarbimist. Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega,
Kuidas juustu valida vanuse ja muude omaduste järgi, selle kohta veidi allpool. Külmadesse roogadesse, Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku
*Traditsioonilise kõrval pärmi ja kuiva juuretisega kääritatud rukki-nisujahust tooted, samuti koorikleivad *Liigitatakse: *kuju järgi *jahu järgi *valmistamistehnoloogia järgi *päritolumaa järgi *Vormileiva tainas pehmem kui põrandaleiva oma (happesus kõrgem, konsistents poorsem, sisu niiskem) *Koorikleib - pehme tainas, käärimisaeg lühem, juuretise ja pärmi osakaal suur Kahest poolest koosnevad väikesed leivad *Sepik - jäme (lihtjahust) nisuleib, eesti rahvuslik leivaliik *Linnas - idantatud teravili, on kahte värvi valge (odra) ja punased (rukki) Lisandid, lisaained levale:
Külmadesse roogadesse, Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku
................................................................ 35 Brändid......................................................................................................................................36 Tooraine .................................................................................................................................
Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63
...............................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted............................................................26 4.4Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted.............................................................27 2 5KASUTATAV TOORAINE........................................................................................29 5.1Salvest Põnni tooraine.........................................................................................29 5.2Vilma tooraine.....................................................................................................31 5.3Toorainete kirjeldused.........................................................................................32 6PAKENDIMÄRGISTUSED.....................
Pearoa lisandina, suppide ja kastmete maitsestamiseks, kastmetena koorikloomadele, köögiviljadele, teokarpide täitmiseks, võileibade katteks. 13. Milliseid salatikastmeid tead? Õli-äädikakastmed, majoneeskastmed, hapukoore-majoneesikastmed. 14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3. Millised on maitseköögiviljad? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinaak, mustjuur. 4
5 MARGARIIN Margariin saadakse sulatatud taimsete või loomsete rasvade, taimeõlide emulgeerimisel kas piima või veega. Välimuselt, maitselt, lõhnalt ja konsistentsilt sarnaneb võiga. Tänapäeva toiduainete tööstus kasutab peamiselt spetsiaalmargariine, mis on välja töötatud selleks, et tagada toodangu kõrge kvaliteet. Taignamargariin pärmi-, mure-, liiva-ja keeksitaignatele. (Westfalia Back, Sweetex, Astra) · Rasvasisaldus: 60 80 % · Aitab säilitada poorsust · Pikeneb realiseerimisaeg · Väldib taigna muutumist venivaks. Taignamargariinide kasutamisega on oluliselt paranenud pärmitaignatoodete käärimisstabiilsus, gaasisäilitusvõime, kerkivus, poorsus ja säilivus. Rasvained, ühenduses teatud emulgaatoritega, avaldavad taignas eelpoolnimetatud omadustele vastavat mõju. Pärmitaignas kasutatava küpsetusmargariini sulamistemperatuur peab olema kõrgem käärimistemperatuurist, et taigna
5 MARGARIIN Margariin saadakse sulatatud taimsete või loomsete rasvade, taimeõlide emulgeerimisel kas piima või veega. Välimuselt, maitselt, lõhnalt ja konsistentsilt sarnaneb võiga. Tänapäeva toiduainete tööstus kasutab peamiselt spetsiaalmargariine, mis on välja töötatud selleks, et tagada toodangu kõrge kvaliteet. Taignamargariin pärmi-, mure-, liiva-ja keeksitaignatele. (Westfalia Back, Sweetex, Astra) · Rasvasisaldus: 60 80 % · Aitab säilitada poorsust · Pikeneb realiseerimisaeg · Väldib taigna muutumist venivaks. Taignamargariinide kasutamisega on oluliselt paranenud pärmitaignatoodete käärimisstabiilsus, gaasisäilitusvõime, kerkivus, poorsus ja säilivus. Rasvained, ühenduses teatud emulgaatoritega, avaldavad taignas eelpoolnimetatud omadustele vastavat mõju. Pärmitaignas kasutatava küpsetusmargariini sulamistemperatuur peab olema kõrgem käärimistemperatuurist, et taigna
annaabi.ee 
