Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Piiblitõed ja elutõed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kümnes, pööra, muust, puhkepäev, jääks, austa, vanaduses, piiblitõed, piibel, peituvad, lugedes, vanaaegne, aegunud, öeldud, varasta, ihalda, meediast, nendest, selged, üleval, puhata, psühholoogiline, toimetused, päevadel, käsud, tapa, kirjutatakse, tapnud, teguviisi, hoolitseda, kodusid, millestki, andvad, puudujäägiMORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
töötama, ent lühiajaliselt on see tähtis, et mõista raha väärtust. Omaette aspekt on ka see, et üleüldse tundusid tol ajal olevat suhtlusringkonnad palju väiksemad ja see oligi normaalne ja hea ning seda hinnati rohkem. Praegu tahavad inimesed omada niivõrd palju tutvusi ja sõpru, et silme eest läheb kirjuks ja hakkab iiveldama. Mida rohkem kulutada aega loomaks poolikuid tutvusi, seda vähem jääb aega, et pühenduda tõelistele sõpradele, kes ka raskel ajal sulle selga ei pööra. Kumb siis on tähtsam? Kas hetkeline populaarsus või õnnelik elu lähedastega päevade lõpuni? Tegelikult ei ole ju lihtne nendele küsimustele vastata. Peab tõdema, et ega tegelikult ei ole ükski tutvus kunagi liiga palju. Nii palju oleneb , kuhu saadakse tööle või kellega üleüldse veedetakse oma tulevane elu justnimelt juhututvusest. Seega on päris keeruline seisukohta võtta, selle üle võiks arutleda lõputult. Raamatu tegevus toimub Pariisis, Orgoni lossis
relativism ei pea paika ? Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Kultuuridel on palju ühiseid väärtusi. Laste eest hoolitseb iga ühiskond.Valetamist taunib iga ühiskond. Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalsesse moraali kuulub: Ära tapa süütuid inimesi! Ära põhjusta asjatut valu või kannatust! Ära varasta ega valeta! Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid! Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena! Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust! Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi. Täida õiglasi seadusi! Kui moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini.
5. Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima? Üldiselt jah, sest moraal on selline normide kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime). Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat moraalikoodeksit, oleks ühiskond võimatu. Ja kas mitte ühiskond ja selles peituvad hüved pole meie huvides? Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. Vaid vooruse ja tarkuse tee valimine viib õnnele, õnn seisneb hingerahus, pole aga eesmärk iseeneses. Usklikku inimest motiveerib pääs Paradiisi. Me ei taha tunda sanktsioone ega tasuda praktilist karistust enda tehtud tegude pärast.
perekond. · Laste eest hoolitseb iga ühiskond. · Valetamist taunib iga ühiskond. · Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalne moraal Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid
Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab, et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige. Inimene saab siis ka oma eksimused jumalalt andeks, mitte sellepärast, et ta nii hea on, vaid et jumal soovib nii. Kui
inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär. Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireeglid: · Ära tapa süütuid inimesi · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust · Ära varasta ega valeta · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid · Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta · Ole õiglane · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust · Aita teisi inimesi · Täida seadusi. Universaalne inimloomus (inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid) viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale.
Mittehedonistid jagunevad: Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J
hirm vabaduse ees; hirm, et tuleb tagasi väljatõrjutu, mida kohatakse uuesti oma lapses ja mille vastu tuleb lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest. Alice Milleri arvates elavad vanemad oma laste peal välja seda, mida neile endile lapsepõlves tehti, ilma et nad tohtinuks vastu hakata. Tema hinnangul oleme üles kasvanud tabude ja reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud.
See on selle jaoks hea, et värvilised ja kõrisevad lelud tekitavad lapses huvi seda lähemalt uurida. Ka lapse asendi muutmine aitab kaasa huvi tekkimisele. Näiteks kui laps diivanil pikali olles ei taha mängida värvilise mämmiga, siis kui sülle võtta arvatavasti pakub see mõmmi talle huvi. Kasuks tulevad ka erinevad mängud näiteks meeldib paarikuustele väga tõmbamismängud, kus kergelt tõmmata mänguasja nende käest ära, kuid niiviisi, et see ikkagi nende kätte jääks. Nelja kuni kuue kuustel lastel on juba võimalus mänguasju ise kätte saada. Nad otsivad pingsalt pilguga mahakukkunud mänguasju ning püüavad ise jõuda nendeni. Vanemad peaksid julgustama ja ergutama oma lapse püüdeid. Sel perioodil on lastel komme kõiki asju suhu panna. Sellisel juhul võiks lastele anda kätte toidu, mis on väga hea tõuge silmade ja käte koordinatsiooni harjutamiseks. See motiveerib proovima uuesti
Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende omavaheliste seostega ja nende objektide omaduste/atribuutide vaheliste seostega (Hall ja Fagan). Bertalanffi – süsteem on vastastikku seotud elementide tervik. Süsteemiteooria on tänu võimalikele allsüsteemidele võrdlemisi paindlik- süsteeme saab moodustada erinevate omaduste alusel, vaadelda neid vastanditena. Inimsüsteemide olulisim omadus, millega nad erinevad muust, on kommunikatiivsus (omavaheline suhtlemine/rääkimine). Inimesed eristuvad kui terviksüsteem ka selle poolest, et läbi kommunikatiivse käitumise loovad omavahelisi suhteid/seoseid (eristumine seoste põhjal /käitumine loob suhteid süsteemi elementide vahel). Süsteemide vaatluse võib piiritleda mingite seoste/omaduste alusel. Sageli tarvitseb määratleda mingi allsüsteem võrreldes keskkonnaga (ei tähenda tervet maailma). Keskkond - see osa, mis on ühine vaadeldava süsteemiga..
apokalüpsis (maailma lõpust juttu karistus igasuguste halbade asjade eest) Teatud perioodil oli piiblist eemaldatud osad raamatud e. apokryfos raamatud (e. varjatud, peidetud) kuna neid peeti ekslikeks, väärateks. Näiteks: Juuditi raamat. Osa Piibleid on koos nende raamatutega, osa ilma nendeta (oleneb millal trükitud) Kokku on piiblis 66 raamatut. Piibli roll: Piibel raamatute raamat, mis peab andma seletuse kõikidele nähtustele, aitab aru saada kõikidest asjadest. Piibel peab andma vastuse igaks elujuhtumiks. Teda hoiti tavaliselt eraldi raamatustest, hoiti eriliselt. Oli Piibleid mida sai avada lukuga. Piibleid on kantud ristikäikudel. Piiblil antakse vannet (nt US president annab vannet käsi piiblil, EV president annab vannet aga EV Põhiseadusel). Aeg toob kaasa muutusi, aga Piibel on jäänud samasuguseks nagu ta kirjutati. Aja jooksul muutuvad kombed ja tavad ja seetõttu on tekkinud probleemid Piibli tõlgendamisega. (Kui ei tea ajaloolist tausta,
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sõbraliku hääletoonina ning silituste kaudu. Õigus kasvamisele – sõprussidemete loomisele kogu lapsepõlve ja noorpõlve jooksul ilma,
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
14 iseloomuga, siis on neile loomuomane tugev otsusekindlus asjad endale selgeks teha ning juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku. Nad naudivad spontaansust ning erutuvad väga kergesti ilma põhjuseta.
Kristlus ja au Variser välise au taotleja, näitavad end rohkem usklitena kui nad on ( Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab. Seda ülendatakse). Vastandub Aristotelesele. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquine Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine Püha Paulus või Franciscus Assisit pidasid end väärituks kõiges, v.a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas. Aadlisoost olid need, kes on olnud vabad mehed, esivanemate seas ei tohtinud olla orje. Kõik vabad mehed ei saanud au võrdselt, algselt võisid rohkem au saada tugevamad vähejuhid. Keskaja jooksul toimus au internaliseerumine järjest rohkem hakati hindama auväärse rüütli või au isikuomadusi.
Loomulikult ei tea kunagi, millal ettevõtlust vaja võib minna, sellepärast arukas inimene ikka harib ennast igast küljest. Kui enda firmat ka pole, siis vaja läheb äriteadmisi tavaelus ikkagi, kui on näiteks vaja autot müüa. Siis peab ka põhjalikult jälgima teiste müüjate kohta infot, et saada ikkagi kõige parema hinnaga oma kaup maha müüa. Ikkagi on ju tähtis see, et ise võimalikult palju kasu saaks ja et kliendil jääks ka tunne, et ta on kasumisse jäänud. Olen kogenud ka seda, kui tähtis on ettevõtluse puhul reklaam. See kutsub kliente ostma toodet või teenust. Ettevõtluse võimalused ja mina Tänapäeval on väga raske, kui mitte võimatu, luua oma firma ning sellega edukaks saada. On vaja piisavalt raha ja häid ideesid. Õigel ettevõtjal on enne oma ühingu loomist olemas eesmärk ja ressursid. See käib nii firma, FIE kui kõigi muude ühingute, ettevõtete kohta
Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga. Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Sotsioloogia ajaloo perioodid: Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19.saj) sai otsa sotsioloogia sõna kasutusele võtmisega. Edasi algas tõeline sotsioloogia. Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt 20.saj. algus) sotsioloogia teadusele pandi alus. Tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920)
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
· ohtudesse tuleb käituda mõõdukalt, kuid tõsise elu korral ei hooli oma elust, sest ellujäämine pole alati tähtis · heategudesse teeb ise head, kuid häbeneb vastu võtta. Enda suhtes ei lasta teha, ise tuleb teha. Kummaline võistlus loogiline vastuolu. Kui kõik on väärikad, ei saagi head teha. · üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse väheste, aga suurte ja kuulsusrikaste tegude inimene Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. Roomlased aust Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. Samalaadsed probleemid ühiskonnas: Cicero ,,Kohustustest" millised valikud seisavad ühe tubli rooma kodaniku ees, kas ta peaks olema ambitsioonikas, otsima au ja kuulsust riigiametite abil või pigem tõmbuma elust tagasi
arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4
Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata. Ja ta arvab, et see põhjus on temas endas. See ongi see sama situatsioon, kui võib tekkida tunne, et ma olen juba selles süüdi, et ma olemas olen. Mõlemal juhul võivad tekkida depresiivse isiksusetüübi joones. Vahe on ainult vanuses. See, kes on ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. 18. PILET SUNDUSTEGA ISIKSUS Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib kolmas hirmu põhivorm. See on hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid
eesmärk on hüveline elu; harmoonia idee, jumala armu suhtes on kõik võrdsed mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Mittemõistetava üleminek mõistetavaks; läbitöötamise tase kes sõnastas ristiusu põhitõed; Augustinus samas platon ka piibel mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele. Lk 71 ajatu ja muutumatu jumalik tõde mida inimene ei saa mõjutada 18 miks lõi jumal õiguskorra Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist. Õuna söömine, takistamaks uute kuritegude toimepanemist Utilitarism Jeremy Bentham peamised utilitarismi loosungid
Teadus kui moderniseeriv jõud? Teadus on see, mis avab silmad tegelikkuse osas; saab ka ümber kujundada. Teadus aga õõnestab inimese autonoomiat. Teadus kui võõrandunud igapäevaelust; tegelikkus on kui ohtlik. Tekib vajadus puhast mõistmis integreerida igapäeva praktikasse – leida viise, kuidas lõimida teaduslikke teadmisi igapäeva praktikasse. see, mis on väär, tuleb kõrvaldada (Perice). James leidis, et hind on liiga suur – inimelust ei jääks nii midagi alles. Ei maksa teadust hüljata või demoniseerida. Tuleb panna teadus uuesti inimelu praktikasse – see on filosoofia ülesanne uuel ajal! Tema arust kaasaegne filosoofia ei ole selle ülesande kõrgusel. Kaasaegne filosoofia tema arust oli intellektualism. Intellektualismi kaks vormi on ratsionalism ja empirism. Ratsionalism kui traditsiooniline metafüüsika; empirismi all positivismi. Intellektualismil on vastandsuund radikaalne empirism (tema suund). Selle
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
annaabi.ee 
