Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja
Augustinus Õpetus. Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Filosoofia alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi
V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8. Kelle arvates missa ei kehti, Kui preester pühitseb missat, olles ise surmapatu seisundis. Kelle arvates missa ei kehti ja kelle arvates missa kehtib? V: Donatuse (donatistide) arvates ei kehti, aga Augustinuse (katoliiklaste) arvates kehtib 9
.................................4 ,,EMILE EHK KASVATUSEST" 1762......................................................................................................................4 ,,JULIE EHK UUS HELOISE" 1761........................................................................................................................4 ,,ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST" 1762................................................................................................................5 ,,PIHTIMUSED"....................................................................................................................................................5 KOKKUVÕTE OLULISIMATEST FILOSOOFILISTEST SEISUKOHTADEST......................................6 .................................................................................................................................................................................6 ROUSSEAU PRAKTILINE VÄÄRTUS TÄNAPÄEVAL...............................
põhjustest" Reisimine ja rändamine sealt kaob ära mässumeelsus . ,,Arutlus ühiskondlikust olulised teemad, ka ja maailmavalu, lisanud lepingust" muinasjutuline ränd objektsus (objektide . ,,Uus Heloise" kirjeldamine) (grimmid, Tieck) . ,,Pihtimused" Ajaloo tähtsus tõusis Püüe kirjutada luulet . ,,Üksildase uitaja Otsiti varju kõiges, mis võimalikult perfektselt ja mõtisklused" viimistletult aitas eemalduda halvast Denis Diderot (1713-1784):
HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj.
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma
Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde"
põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Peateosed: "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikatest ja alustest. 1754 Uus Heloise, 1761Emile ehk kasvatusest, 1762 Ühiskondlikust lepingust, 1762 Üksildase uitaja mõtisklused, 1776-1778 Pihtimused, 1782-1789 Rousseau ilukirjanduslikud teosed on välja kasvanud tema filosoofilistest seisukohtadest. Oma teostes ründas ta ka klassitsismi, nõudes sellelt rohkem elutõde. "Emilie ehk Kasvatusest" teose kokkuvõte ja lähem tutvustus .
TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu)
Umbes samal ajal suri ka tema poeg Adeodatus. Kaks aastat hiljem võttis Augustinus vastu preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut. Kaks olulisemat teost "Pihtimused" ja "Jumala Linn" on andnud olulise panuse mitte ainult kristliku teoloogiasse aga ka psühholoogiasse ja poliitilisse filosoofiasse. Teost ,,Pihtimused" peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused . Augustinusel puudub filosoofiline süsteem. Filosoofiat tuleb enamasti välja noppida tema teoloogilistest teostest
(Lancelot),Le Chevalier au Lion (Yvain), Le Conte du Graal (Perceval). 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo "Amadis de Gaula" Pastoraalromaan Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea" (1585), Honore d'Urfe "L'Astrée" D. H. Lawrence, Evelyn Waugh, Philip Roth "American Pastoral" (1997) Kelmiromaan 16. saj hispaania kelmiromaan ("Tormese Lazarillo elukäik") 18.-20. saj: Defoe, Lesage, Thomas Mann ("Seikleja Felix Krulli pihtimused"), Romain Gary (alias Roman Karcew, Emile Ajar) Gooti romaan Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman Prantsuse "roman noir"
• Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani Augustinuse kuulsamad teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite sissetungi taustal • ‘’Jumalariigist’’ (‘’De civitate dei’’) – sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus,
seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on
· ,,Märkmeid kodusõjast" Titus Livius · 59 kuni 17 aastat eKr · ,,Rooma linna asutamisest alates" Publius Cornelius Tacitus · ,,Germanie" 98 aastat pKr · nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid". See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane · tema nimest on tulnud mõiste metseen (rikas kunsti, teaduse ja kirjanduse toetaja) · rühmituse liider Vergilius · 70 kuni 19 eKr · ,,Bocalica" tähendab karjuseluulet · Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks
barbaarlaste kätte. Augustinus lahkus siinsest elust mõned päevad enne linna langemist. Piiskopina pühendas Augustinus palju aega oma koguduse ja piiskopkonna vaimulike ja materiaalsete vajaduste eest hoolitsemisele. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja ja ta on endast maha jätnud päranduse, millele on raske võrdväärset leida. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut, 207 kirja ja rohkem kui 500 jutlust. Tema kõige tuntumateks töödeks on raamatud nimega "Pihtimused", "Jumala Linn" ja "Kolmainsusest". Augustinuse kirjatööd võib jagada kolme perioodi. Esimene periood (386-396) koosneb põhiliselt filosoofilistest mõttekäikudest. Teine periood (396-411) sisaldab tema hilisemaid kirjutisi manilaste eksiõpetuste vastu. Sellesse perioodi mahuvad ka tema "Pihtimused" ja raamat "Kolmainsusest". Kolmas periood (411-430) sisaldab endas põhiliselt kirjutisi Pelagiuse eksiõpetuse vastu. Ning sellesse perioodi mahub ka Augustinuse ehk kõige kuulsam
moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti
pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese
Portugal, Puerto Rico, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Singapur, Sloveenia, Lõuna-Aafrika, Hispaania, Taiwan, Tai, Türgi, Ameerika Suurbritannia, USA, Ukraina, Venezuela ja Vietnam. Ajakirja ülesehitus Iga Cosmo sisaldab 11 erinevat valdkonda, kuhu kuulub 3-4 teemat. 1. Meelelahutus 2. Kõik meestest 3. Cosmo soping 4. Arm ja kirg 5. Cosmo ilu 6. Sina, sina, sina 7. Mood ja ilu 8. Tippvorm 9. Tervis 10. Elustiil 11. Igas numbris (kaanelugu, pihtimused, lugejate kommentaarid, horoskoop, reismine, kokkamine, filmi/raamatu soovitused, test) Cosmopolitan EESTIS Eestis ilmub ajakiri aastast 2004 Kirjastus -Ühinenud Ajakirjad AS Osad lood ja enamus statistika tulevad Ameerikast frantsiisi kaudu. Peatoimetajad: Merle Liivak, Anu Lill ja hetkel Mari-Liis Helvik. Lugejate üldarv 37 000 Aastal 2014 saab Cosmopolitan Eesti 10 aastaseks Cosmopolitan Eestis
Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale...
armastusest. Kõigest, mida üks koduperenaine lugeda ihkab, on selles kuukirjas olemas. Mulle on Eesti Naine alati tundunud vanamoelise ajakirjana ning suutsin seda uuesti endale tõestada. Nagu selgus, on mullegi siit üksteist lugeda, aga paari artikli pärast esialgu tellima ei kiirusta. Ise olen pigem Cosmopolitani lugeja, mis on suunatud just minuvanusele sihtgrupile ja rahuldab minu lugemisvajadusi rubriikidega ,,Naiste pihtimused", ,,Sina, sina, sina", ,,Arm ja kirg" jpm. Kuigi ülesehituselt on ajakirjad üsna sarnased, siis Cosmopolitani lugudega saan ma ennast rohkem seostada. Võrreldes teise väljaandega nagu Anne ja Stiil (edaspidi ka A ja S ), võiks pealt vaadates järeldada, et üks järjekordne naisteajakiri, aga peamine erinevus on märksõna : mood. Tegelikult on Anne ja Stiil suunatud just küpsele-moodsale naisele, kes soovib
Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks. · Aurelius Augustinus(354-430) autobiograafiline mõtisklus ,,Pihtimused". Kuulsaim teos ,,Jumala riigist". Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas. Kirikuarhitektuur: · Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika. · Püha Peetruse katedraal Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis. · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis (praegu Istanbulis)
kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured. Trubaduuride loomingus oli see kõik idealiseeritud, renessanssi kirjanduses tuleb tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Mets muutub mingist koledast kohast imeliseks, salapäraseks paigaks
Olulised kirikuisad: * Athanasiousvõitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosiuskehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *HeronymosTõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj
Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest. Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam
Metsik-Lääs). Ajastu Baltasar Gracian, Pedro Voltaire ,,Zadig ehk Saatus", G. C. Byron ,,Don Juan", john kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe". ,,Pärsia kirjad", Rousseau Andersen ,,Lastele vestetud autorid nende ,,Pihtimused", Denis Diderot muinasjutud", F. R. (tipp)teosed. ,,Vallaspoeg", de Chateaubriand ,,Ristiusu Beaumarchais ,,Sevilla vaim", Victor Hugo habemeajaja", ,,Figaro pulm", ,,Jumalaema kirik Pariisis", David Defoe ,,Robinson A. Puskin ,,Jevgeni Onegin",
Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused" Cassiodorus kristliku hariduse õpetlane, koostas munkade harimiseks õpiku, jagas kogu õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks
Etüüd-harjutuspala. Lisaks tehnilisele küljele on Ch etüüdidel ka emotsionaalne sisu - need on kontsertetüüdid. Etüüd E-duur - kaunis laululine meloodia, millele hiljem loodud ka sõnad. Etüüd c-moll - loodud Varssavis puhkenud ülestõusu vahetu mõju all, üks dramaatilisemaid teoseid tema loomingus, nim. kuulajate poolt Revolutsiooniliseks etüüdiks. Nokturn - õhtu (öö) pala - lüürilised, melanhoolsed, romantilised unistused , salajased pihtimused (väga tuntud Nokturn Es-duur) Ballaad Chopin lõi esimesi instrumentaalballaade (tõi luulest muusikasse) - jutustav, kirjeldav pala, võib ette kujutada mingit programmi. Masurka - poola päritolu tants ¾ taktimõõdus, punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Polonees - poola aadliballi avatants, pidulik sammumine, ¾ taktimõõdus. Üks enamtuntumaid teoseid - Polonees A-duur Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi
teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks
· Kogu olev püüdleb oma potentsiaalsuse realiseerimise poole. Võimalikkus otsib teed tegelikkuse poole 3.4. Aristotelese loogika · SÜLLOGISTIKA on õpetust õigetest järeldustest. SÜLLOGISM on aga kahe eelduse põhjal õige järelduse tegemine. II KESKAEG 4. AUGUSTINIUS (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak .Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu .Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2
hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv.Maailm on loodud ei millestki.Aega tunnetame subjektiivselt.Ta uskus täielikku ettemääratlust.Kirik ei võtnud seda õpetust omaks. 2)skolastiline periood-kooli filosoofia
arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused" Boethius "Filosoofia lohutus" "Roomlaste teod" -proosanovellide kogumik 12. sajandil. "Physiologos" -loodusteaduslike andmete kogumik 2.-3. sajandil Aleksandrias. Keskajal loetuim. Pierre de Saint-Cloud "Rebaseromaan" (1170) Guillaume de Lorris "Roosiromaaan" 13. sajandil. Pierre Abelard "Minu viletsuse lugu" Kangelaseepos Poeem, mida ühendab kangelase isik/sündmustik. Laulud, bõliinad, saagad vms. Värsivorm. Müüdi ja ajaloo vahel
seiklusrikas, kui ta siis lõpuks leiab end tõsiselt kristlasena ja rahulikuna. Sündis põhja aafrikas Niibias Thagaste linnas, isa oli rooma ohvitser Praticius ja ema oli Monica. Kuna ta tahtis saada juristiks siis läks 16 aastasena Kartaagosse, et õppida retoorikat, seal eira kristlust , võtab armukese ja saab lapse. Seal ta satub lugema üht citsero teost ja tekib huvi filo vastu ja edasi loeb platonit. Tema elust saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed
Klassitsistlik luule Pooldas seisukohta et inimene Näidendid (tragöödia, komöödia) sünnib puhta lehena Ajaloolised traktaadid ,,Emile ehk Kasvatusest" Filosoofilised jutustused ,,Julie ehk Uus Heloise" ,,Zadig ehk Saatus"(1777) Lõi uue zanri: ülitundelise pihtimuse ,,Pihtimused" ,,Candide ehk optimism" ,,Zadig ehk Saatus" (Voltaire) Zadigi põhimõtteks oli, et parem tuleb riskida süüdlase päästmisega mitte hukka mõista süütu. Ta julges oma arvamuse välja öelda ka kuningale, isegi kui viimane oli oma arvamuses veendunud. Zadigil olid omad võtted tõe väljaselgitamseks. Ta määrati ise valitsejaks, ning ta oli ideaalne valitseja, kuna suutis tegeliku õiguse ja tõe jälile jõuda
lahendas ta sel teel, et andis oma viis last kohe pärast sündimist kasvatusmajja. Igavene häbi plekk mehele, kes nii tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest" Viimane suurem töö ,,Pihtimused." See on vabaduse, sarnasuse ja vendluse külvaja vääriline luigelaul. ,,Émile'i" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Ta tundis, et kogu maailm on ässitatud tema vastu ja see mõjus halvalt tema hingele. Genfis põletati juba 19. juunil ,,Ühiskondlik leping" ja ,,Émile" tuleriidal ning anti välja autori arreteerimiskäsk. Tema iseloomustamiseks sobib ta enese kirjeldus. Välimuse kohta: ,,Ta pole tõeliselt sugugi
13 aastasena tegi oma esimesed eksperimentaalsed teosed. Loobus abiõpetaja tööst isa koolis, ta ei talunud absoluutselt rutiini. Ta elas seetõttu pidevas vaesuses, sõprade almusest. Ammutas inspiratsiooni viini tänavamuusikutelt restoranides, kõrtsides jne. Oli väga produktiivne kirjutas lühikese elu jooksul u 1500 teost. Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming Muusika temaatika elu ja surm, traagiline üksindus. Lüürilised pihtimused tulevad tema enda elust. Tema muusika on nüansirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned.
kunstide üle." - Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele? - Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister. Teosed: - 1755 a. ilmub "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel." Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. - 1761 Uus Heloise, - 1762 Emile ehk kasvatusest, - 1762 Ühiskondlikust lepingust, - 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, - 1782-1789 Pihtimused - Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus. - Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele.
Augustinuse (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Keskaja teoloog ja filosoof Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei
ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poole. · ,,Julie ehk uus Heloise" - Kaunis, arukas ja julge Heloise armastab oma õpetajat Saint- Preux'd, kellega abiellumist takistab aga seisustevahe. Armastajaile jääb vaid kirjavahetus. · ,,Emile ehk Kasvatusest" Noormehe Emile'i ideaalne kasvatamine kooskõlas looduse seadustega, keha ja vaimu harmoonilist arendamist. · ,, Pihtimused" pakub pilti elust, ajast, oludest ja kommetest · ,,Üksidale uitaja mõtisklused" analüüsib kogu elu, vaateid, hingelisi ja vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees. Teos jõuab tõdemuseni, et kasvatus pole
tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised: ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799)
Vahelduvad perioodid, kus maalid on julged ning trotslikud ning siis jälle rahulikud. Kunstniku iseloom on tormikas, aina otsides viise enda täiendamiseks ning väljendamiseks. See on nagu näide inimesest, kes on oma elu õigesti elanud. Kunstnik on põhimõttekindel ning teab oma piire, kuid ei karda tundmatut avastada, ning kelle avastamishimu ning kirg oma töö vastu on temast maha jätnud küllusliku pärandi. Kasutatud kirjandus: Karin Luts - Konfliktid ja pihtimused. 2005 Karin Luts- Eesti esimene feministlik kunstnik. Ants Juske. (Eesti Päevaleht. 2008) Karin Luts kodus tagasi. Heie Treier. (Eesti Ekspress. 2004)
moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758)
4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele. Jumala 2 raamatut: ,,Loodus"-teaduse tõed. ,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused". Räägib tema pidudest. Pierre Abelard- Teos ,,Minu viletsuse elu". Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda".
.............................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama. Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli katastroof, mis seal juhtus, kui paljusid see mõjutas ja, mis osa oli selles katastroofis eestlastel.
põhiidee, mis on tehtud äärmuslikuks, kuna esile on toodud vastandid lein ja kevad. Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga, kolis Koidula Kroonlinna, kus ta luule muutus. Ta hakkas kirjutama peamiselt igatsusest ja vabaduseihast. Ta ei olnud rahul vaikse pereeluga, ning tundis end pärsituna. Looming muutus endisest klassikalisest ja pühalikust isamaaluulest kordi isiklikumaks andis edasi oma tunded, igatsused ja pihtimused. Isegi isamaast kirjutades, pöördus selle poole isikulisemalt. Ta hakkas kirjutama realistlikumalt, lihtsamas vormis ja kasutas peidus sõnu andis sõnumi edasi kasutades võimalikult vähe sõnu. Seda võib lugeda ilmselgeks sarnasuseks Liivile, kelle puhul säärane luuleviis on justkui kogu tema loomingu ühtne kirjeldus. Koidula loomingu sünniajal oli eesti kirjakeel alles välja kujunemas, seetõttu on tema luules leida ka kohmakamaid vorme ja üleliigseid kunstlikke väljendeid
tundis tema vastu seletamatut kiindumust. Emmi oli kohutavalt armukade. Juulius tundis aga endiselt Anna vastu suurt sõprust. Annaga rääkides võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. ,,Ma tänan sind, Anna. Ei ole midagi paremat maailmas kui hea sõber." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 211 ). Sellest kui väga Juulius Annat usaldas annab tunnnistust mehe pihtimused naisele. Ta tunnistas Annale oma õnnetut abielu, kellelegi teisele ta poleks seda teinud. Juulius oli ju ometi väga põhimõtteline ja kindel mees. ,,Jah, sina oled tema õde, ja mul on väga raske seda sinule öelda. Aga see ei ole muidugi ka tema süü, et meie abielu tõesti ei ole nii, nagu ta peaks olema. Midagi jääb puudu. Kui ma abielusse astusin, olin ma muidugi väga noor, me olime mõlemad üsna noored, ja siis ei mõtelnud me palju asjadele." (K. Ristikivi
isiklike kriisiperioodidel. 7 TEOSED Romaanid · ,,Punane tuba" (1879) pani aluse rootsi naturalismile. · ,,Ühe hullu kaitsekõne" (1885) · ,,Teeniatüdruku poeg" (1886-87) · ,,Hemsö rahvas" (1887) · ,,Mere rüpes" (1890) Kogud · Novellid ,,Rootsi saatused ja sündmused" (1885) · Novellid ,,Abielu" (1928) · Näidendid ,,Valitud näidendid" (1984) Pihtimused · ,,Inferno" (1897) · ,,Üksi" (1905) Näidendid · ,,Isa" (1887) · ,,Mäng tulega" (1892) · ,,Gustav Vasa" (1899) · ,,Erik XIV" (1899) · ,,Unenäomäng" (1901) · ,,Surmatants" (1902) - draama · ,,Ahervare" (1907) - ekspressionistlik · ,,Kummitussonaat" (1907) - ekspressionistlik · ,,Tontide sonaat" (1923) · ,,Talupoegade kuningas" (1938) 8
annaabi.ee 
