Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja
vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel
väljaspool mootorit ja töötavad rõhul 18MPa, samas kui pihusti töörõhk on kasvanud 25MPa-ni. HPI puhul reguleeritakse pritse ajastust ja silindrisse pritsitava kütuse kogust erinevate magnetklappidega. HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega
õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat, veetavat nimetatakse selle kuju järgi taldrikhammasrattaks. Taldrikhammasratta külge kinnitatakse tavaliselt diferentsiaal. Kaheastmelises peaülekandes esimese astme moodustab koonuhammasrataste paar, teise silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava
ning peaaegu kõik Toyota sõiduautod on selle meeldetuletussüsteemiga varustatud. 2. Turvapadjad Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena.
Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel
Uste arv, tk 5 Istekohtade arv, tk 5 Mootori tüüp 2C-TE, Diesel Mootori silindrite arv ja paigutus 4-silindriline reasmootor Mootori töömaht, cm3 1975 Mootori võimsus, kW 66 Mootori pöördemoment, Nm 203 Nm @ 2200 rpm Sõiduki mõõtmed: - pikkus, mm 4490 - laius, mm 1710 - kõrgus, mm 1425 - teljevahe (baas), mm 2630 - rööbe ees, mm 1480
Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja
Külglibisemise ohtu võivad tekitada : Ø vale kiirusevalik kurvis sõitmisel. Ø valesti reguleeritud piduri mehanismid . Ø järsk vajutus pidurupedaalile . Ø järsk rooli pööramine . Ø pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) . Ø haardeteguri vähenemine (märg-, libe-, lumine-. porine- jne. tee) · Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub kurvi raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist. · Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu suurusest ja raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses . Ümberpaiskumise võimalus kasvab järsuslt, kui külje suunas libisev liiklusvahend põrkub vastu teepinnal olevat takistust (äärekivi vms.). · Raskuskese on ettekujutatav punk kuhu on koondundud auto mass . Mida madalamal see
Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii
libedal pinnasel, see võib veel tõsta pidurdusteekonda lahtistel pinnastel nagu lumi või kruus. Alates algsest laialdasest autode tootmisest, antiblokeerumise pidurdussüsteemid on arenenud märgatavalt. Hiljutised versioonid ei luba piduritel ainult blokeeruda, vaid kontrollivad elektrooniliselt esimeste ja tagumiste rataste kalduvust. See funktsioon, sõltuvalt kindlatest võimetest ja rakendusest, on tuntud kui elektrooniline pidurdusjõukontroll (EBD), haardumiskontrollsüsteem, hädapidurdusabi või elektrooniline stabiilsuse kontroll. Antiblokeerumise süsteemid arendati esialgu lennukitele aastal 1929, Prantsuse auto ja lennukiinseneri, Gabriel Voisingu poolt. Varajasem süsteem kandis nime Dunlopi Maxaret süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas
vaid neid oli vaja ületada suure edumaaga, ning selle nimel ka pingutati. Katsed pidid alati peegeldama tegelikkust, seetõttu tehti lisakatseid selle suunas et mitte vaid kabiin ei pidanud vastu pidama löögile vaid sealt peab olema ka pärast õnnetust võimalik välja saada. 1970-ndate aastate lõpus töötas Volvo välja barjäärikatse. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et veokiga sõidetakse vastu betoonbarjääri, ning luuakse kahe veoki kokkupõrkele vastav olukord. Kümme aastat hiljem, aastal 1988 lisati barjäärikatse kõikide uute kabiinide väljatöötamise ametlike projektinõuete hulka. Samuti kehtestat erinõuded midakontrollitakse mannekeenidega, mis sarnanevad sõiduauautode katsetes kasutatavatega. FH oli esimene veok maailmas mis töötati välja ja kohandati nende nõuete järgi, ning sellest ajast peale on neid nõudeid järgitud kõikide veokimudelite puhul.
Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse
Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga. Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1 poole ringkanaliga, õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning juhtrattad suunatakse otsesõidu asendisse. Roolireduktori kokkuehitatud pöördkolb siibriga roolivõimud. 1paisupaak
Kõrge pinge tõttu tekib süüteküünla keskelektroodide vahel sädelahendus. Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas
Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks,
eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava võlliga, siis võib selle lugeda lukustatuks, kuigi tegelikult pöörleb koos võlliga ka see ja kannab edasi osa esimese käigu pöördemomendist. Põhiosa pöördemomendist kandub läbi jäigalt ühendatud päikeserataste teisele planetaarülekande satelliitide raami ja pöördemoment kandub
2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide
Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1
c) energiatihedus: w = ( P x T ) / (V x n x T ) [(kW x s) / m ], e e t h p kus P - efektiivvõimsus, T - taktiarv tööprotsessis ( 4 või 2), T - taktiarv pöördel ( 2 või 2); e t p d) pöördemomendielastsus: K = ( M xn )/( M xn ), m dmax nom dPenom Mdmax kus M - maksimaalne pöördemoment, n - nimipöörlemissagedus, M - dMax nom dPenom pöördemoment maksimaalsel võimsusel, n - pöörlemissagedus maksimaalsel Mdmax pöördemomendil, K > 1 (vt. mootori regulaatorkarakteristik); m 3 e) kütuse erikulu: b = 10 x B / P [g / (kW x h) ], e k e
vahel, hoides ära kogu jõu ülekandmise võimalust ainult ühele veosillale Engine-Mootor Transmission: Käigukast Front differential: esimene diferentsiaal Front drive shaft: esimene kardaan Transfer case: jaotuskast Rear drive shaft: tagumine kardaan rear differential: tagumine differentsiaal 6. Simpson plantetaarülekanne(arvutamine) Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise
Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid
Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Tavaline passiivne vedrustussüsteem Reaktiivvedrustus Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja Passiivne reaktiivne Kinetic RSF vedrustussüsteem aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele,
Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane. Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2 3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit,
Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega
Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehhaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekanne hõlmab mootorsõiduki siduri, käigukasti veovõllid, tagatelje peaülekandediferentsiaali ja väljundvõllid ratastele (vt. Joonis 1).
reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina. Töövedeliku kineetiline energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 5
see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine.
peatamine samal ajal annab hoovad sarnased kasutada kevadel peatamine. Modern vedrud on sageli vähendamiseks tehtud mass Mittemetalsete ja komposiit materjalidest. 1.3 Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. 1.1 Vedrustuste Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama.
vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
