ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
troonist, mõistes, et tal ei ole enam mingisugust toetust ühiskonnas. Pärast keisri loobumist kujunes Venemaal kaksikvõim: · Ajutine Valitsus (A.V.), mis oli riigiduuma saadikutest moodustatud valitsusorgan peamine ülesanne oli Venemaa riikluse kindlaksmääramine. Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski. · Petrogradi Nõukogu Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk mensevikud. Nõukogudes olid ka bolsevikud (enamlased/kommunistid) esindatud. Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme. Aeg oli ääretult ebasoodne
üleviimine tema enda territooriumile. See oli kasulik Eestile nii poliitilisest, sõjalisest ja majanduslikust küljest võetuna. Vastase maaalal sõjategevuse arendamisel oli suur osa ette nähtud vene valgekaartlikule Põhjakorpusele, kes tegutses Eesti ülemjuhatuse alluvuses. Põhjakorpus pidi eesti vägede toetusel alustama 1919. a. mai keskel rünnakut läbi Viru rinde Jamburgi suunal ning liikuma edasi Petrogradi peale. Põhjakorpus alustas rünnakut 13. mail. Ettejäänud vaenlane purustati, ning tungiti sügavale Venemaale. Seoses korpuse lahingutegevusega väljaspool Eesti piire loobus J.Laidoner sellega alluvusvahekorrast. Korpusest moodustati iseseisev Loodearmee kindral Judeniti juhatusel. Põhjakorpuse tegevust toetas tõhusalt Eesti laevastik koostöös Inglise laevastikuga. Meredessantüksused maabusid Kaporje ja Luuga lahes ning tungis edasi Petrogradi
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet
linnade varustamine toiduainetega. Vkj 18. veebruaril streikisid sõjaväe tarvis militaartoodangut andva Putilovi tehase töölised, nõudes palgatõusu. 8. märtsil (vkj 23. veebruaril) alanud demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Demonstrandid hakkasid juba järgmisel päeval esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 10. märtsil (vkj 25. veebruar) toimus kogu Petrogradi hõlmav streik. Sellel ajal nõudis Venemaa Keisririigi sõjaväe kõrgema ülemjuhatuse staabis Ukrainas Mogiljovis (tänapäeval Mahilo Valgevenes) viibinud keiser Nikolai II, et Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov suruks rahutused sõjaväe abil maha. Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines
varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga keeldusid suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõu kasutamisest ning ühinesid demonstrantidega, vallutasid linna relvalao ning vabastasid poliitvanglast Krestõ poliitvangid. Nikolai II käsul Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad suundusid mööda raudteed Petrogradi,
moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas ülestõusu maha suruda, kuid ei õnnestunud. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal
Ajutine Valitsus oli Roggeri (1983) hinnangul nõrgem, kui selle eelkäija. Seni toiminud riiklikud institutsioonid lakkasid töötamast ning valitsus pidi igal sammul arvestama Petrogradi Nõukoguga, mis koondas endas kõikide vasakjõudude esindajaid. Nende kahe institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist. Terve oma eluea jooksul ilmestas Ajutise Valitsuse tegevust otsustusvõimetus ning oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus ,,pursuide" juhitud Ajutise Valitsuse suhtes, mis viimasele hiljem kurjalt kätte maksis. Nende sündmuste ajal viibis Lenin Esimese maailmasõja tõttu Sveitsis Zürichis.
a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas
1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse. ,,kadunud sugupõlv" sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt sõjatehnika areng allveelaevastik, lennuvägi, tankid Venemaa kokkuvarisemine: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse kasv veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon; ajend oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega; Nikolai II loobus 3. märtsil troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus Tähtsamad parteid: Rahva Vabaduse Partei Sotsialistide-revolutsionääride Partei Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei VSDTP marksistlik organisatsioon Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Oktoobripööre: 25
Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt
Nälg omakorda kutsus esile mitmeid tööliste streike, kes nüüd enam mitte ainult ei nõudnud majanduslikke vastutulekuid, vaid juba ka poliitilisi. Tsaar Nikolai II oli kõige eelpool mainitu tõttu lõpuks 1917. aastaks kogu oma rahva viha pälvinud ning tema võimultkukkumine oli juba põhimõtteliselt kindel. Veebruari revolutsioon ja tsaarivõimu kiire asendumine 23. veebruaril (vana kalendri järgi) läksid tuhanded naistekstiilitöölised jt Petrogradi tänavatele, et protestida leivapuuduse vastu ja et tähistada rahvusvahelist naistepäeva. Nende protest toimus teiste tööstuslike rahutuste taustal, vaid päev varem olid Putilovi tehase töölised streikinud. Mõlemad toimunud rahutused pälvisid kiirelt üha enamate tööliste tähelepanu. 24. veebruaril oli juba üle 200 000 töölise streigil. Isegi revolutsiooniliste parteide juhid olid üllatunud protestide leviku kiiruses. 25. veebruariks olid juba üliõpilased ja ka
milliseks kujuneb Venemaa tulevik. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valitsus langetada põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud Ajutine Valitsus sõda Saksamaaga, milles paljud venelased nägid majanduskaose peamist põhjust. Poliitikud arvasid, et neil lihtsal pole piisavalt volitusi taolise tähtsa otsuse tegemiseks. Teatud mõttes oli neil ka õigus Ajutist Valitsust polnud ju keegi valinud. Pealegi vajas valitsus Petrogradi nõukogu toetust. Tegemist oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, mis tekkis veebruarirevolutsiooni käigus ja mille käes oli reaalne jõud armee. Kõne all olev võimuorgan toetus pealinna töölisklassile. Venemaal oli väga suur varanduslik ebavõrdsus ligi 4/5 riigi elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid vaesuses ja vaid vähesed neist oskasid lugeda ja kirjutada. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites.Nõukogudes hakkas enamlaste
Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov
sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimus Mida kujutas endast kaksikvõim? Korraga eksisteerisid rahva poolt valitud Ajutine Valitsus ning soldatite ja tööliste poolt valitud Nõukogud. Valitses Ajutine Valitsus, aga Nõukogude ülesandeks oli nende tööd kontrollida. Tõesta 4 näitega et nõukogude võim Venemaal ja Eestis oli ebademokraatlik.
Julius Kuperjanov Sõjamehekarjäär 1915. aasta veebruaris, mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lõpetamise järel määrati 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel Karpaatides. Sõjamehe ränk elukutse oli Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldus kiire otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu
15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan. 17. kaksikvõim võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise
· Rahulolematuse üldine kasv sõjalin, majanduslik ja moraalne allakäik põhjutas üldise rahulolematuse, sõda oli Venemaa elu segamini paisanud Nikolai II viimane kroonitud Venemaa keiser G.Rasputin pühamees, kellel arvati olevat ravitseja jõud, ravitses Nikolai II poga ja oli perekonna usaldusisik, kuigi ta ennustas keisriperekonna langust, talle tehti monarhistidest vandenõulaste poolt atendaat Veebruarirevolutsioon 1917: · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks ja vastuhakkajate poolele läks ka sõjavägi · Petrogradile järgnesid ka teised Venemaa linnad · Nikolai II üritas rahutusi alla suruda sõjaväega, kuid väeosad läksid üle vastuhakkajate poolele · 3. märts 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutilisele Valitsusele Kaksikvõim:
endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss"
- reparatsioonide nõue - Rahvasteliidu loomine (nõue konsensuslikele otsustele, puudus sõjaline jõud, USA ei kuulunud rahvasteliitu) MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms
ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha. Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda. See tugevdas enamalaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes. Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogudes. Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud,et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. 25. oktoobril 1917.a. võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt.1917.a II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov Lenin.
Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Revolutsioon puhkes veebruari lõpul. Ajendiks Petrogradi halb varustamine toiduainetega. Kasvas avalikuks vastuhakuks ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid mitmed teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus
*Rahulolematuse üldine kasv-rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine, linna kolinud maaelanikud, konstitutsioonilise monarhia kava Veebruarirevolutsioon AJEND Petrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega *27.02.1917 võim ülestõusnute käes *3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile -loobub troonist -võim Ajutisele Valitsusele TULEMUS *Tsaarivõimu lõpp *Võim Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID *Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu *Reformid, mis parandavad rahva olukorda MIINUSED *Talurahvale maad ei anta *Sõda ikkagi jätkub 4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini
Venemaa vaheliseks sõjaks,mida erinevalt klassivõitlusest on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta,kuna Atandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul ega soovinud väikeriikide väljumist sõjast.Ka ei tulnud Eesti sooviga kaasa Soome ,Läti ega ka Leedu valitsus,kuid Venemaaga separaatrahu sõlmida Eesti poliitikud veel ei söendanud. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmee suurt peletungi Petrogradi vallutamiseks.Vaatamata üha teravamatele suhetele vene valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistas Loodearmee purustamise algust.Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.Valitsus otsustas Loodearmeel relvad käest võtta.See vabastas Eesti küll ebameeldivast,kuid tähendas ka seda,et Eesti väed pidid võtma Eesti piiride kaitsmise täielikult oma õlule
vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga
miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama. Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda
Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. Venemaa ja Austri Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimaluse iseseisvumiseks. Austria Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa. Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15
· 23.02.1917 Streik Petrogradis. Tsiviilisikud nõuavad tsaarilt suuremaid koguseid. Aadelkond kasutab hetke ära ja tõukab tsaari võimult. Sõjavägi loobub tsaari toetusest. · 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist ning ta pannakse koduaresti. Tsaarivõim Venemaal on kukutatud. · 6.04.1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. · 25.10.1917 Oktoobrirevolutisoon. enamlased võtavad igal pool üle riigi võimu enda kätte(vastupanuta). Petrogradi Sõjaline Revolutsiooniline Komitee (ette otsa sai Lev Trotski) · 3.03.1918 Sõlmiti Brest-Litovski rahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand Austria - Ungari ertshertsog ja troonipärija, kelle mõrva peetakse I maailmasõja ajendiks. · Gavrilo Princip 17- aastane serblane, kes tappis Franz Ferdinandi.
Abielus Victoria Alix Helena Louise Beatricega Neil oli 5 last Keisr iperekond ja müstika Uskusid imevõimetesse. Poeg oli haige valitsemine Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896 Rahulolematu rahvas VerineNikolai Valitsemisaja lõpp I maailmasõda Troonist loobumine Nikolai II arest ja hukkamine Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Kasutatud materjal www.google.ee/pildid et.wikipedia.org Raamat ENE Täname kuulamast J
Lõuna Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja- Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919.a kevadel pidama raskeid kaitselahinguid. Vaenlane suudeti tagasi tõrjuda. SÕDA KANDUB EESTI PIIRIDEST VÄLJA Et säästa Eesti sõjapurustustest, otsustas Eesti väejuhatus viia sõjategvuse vaenlase territooriumile. Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS.
Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist,ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu. Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada, sest nad lootsid, et Lenini õnnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui
Tema arvates olid suurimaiks tervise vaenlaseks alkohol ja tubakas. Seejärel asus ta ka Ameerikasse võistlema, olles ka seal üsna edukas. Vabamaadluses ühe vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid väitsid, et võtab vähemalt aasta enne kui Lurich on taas vormis.1917 aasta märtsis lahkusid Lurich koos Abergi ja Tigasega Ameerikast. Nad sõitsid üle Vaikse Ookeani ja seejärel läbi Jaapani Venemaale. Suvel osalesid Lurich ja Aberg juba Petrogradi maadlustsempionaatidel, sügisel olid nad taas sünnimaal. Üle mitme aasta ning seekord viimset korda. Viimane maadlustsempionaat Tallinnas, jäi Saksa vägede lähenedes pooleli. Kiirustades lahkusid Lurich ja Aberg 1918.aasta veebruaris Tallinnast Petrogradi. Mõne aja pärast siirdusid Lurich ja Aberg Lõuna-Venemaale, kus nad kodusõja keerises sattusid lõpuks Armaviri linna Põhja Kaukaasias. 1920.aasta 22. jaanuaril suri Georg seal süüfilisse. Paar
korda tanke · Edu ei saavutanud ei Prantsuse-Inglise ega Saksa väed Sõda merel: · 1915. Aastal algas allveesõda Saksamaa ja Inglismaa vahel · 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus · Rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon: · Ülestõusu ajendiks sai Petrogradi halb varstamine leivaga · Rahva massiline ülestõus 27.02. 1917, sõjavägi läks rahva poolele üle · 03.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu Ajutise Valitsuse kätte Kaksikvõim Venemaal: · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus jagasid võimu · Parteide esiletõus: nende hulgas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) marksistlik organisatsioon (enamlased) Enamlasten esiletõus:
oli keisrinnale ääretult sokeeriv. Veebruarirevolutsioon: Paar kuud peale Rasputini surma puhkesid streigid, Venemaa liikus kiiresti kaose poole. Keiser oli seotud vägede ülemjuhataja ametiga (millega ta hakkama ei saanud), korralikku valitsust ei olnud. Veebruari lõpus (Lääne-Euroopa kalendri järgi märtsis) 1917 haarasid streigid kogu pealinna, mis sõja ajal oli ümber nimetatud Petrogradiks. Rahvas tuli tänavatele, nendega ühinesid ka mässu maha suruma saadetud sõdurid. Petrogradi sõitis ka keiser, lootes olukorda kontrolli alla saada, ent armeejuhid, ministrid ja 1911. aastast Riigiduuma esimehe ametis olnud Mihhail Rodzjanko (1859-1924) keeldusid teda toetamast ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku
revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid: *rahutused sõjaväes. *majanduslik kaos (tööjõu ja tooraine puudus). *transpordi ja kütuse kriis, nälg suurlinnades. *Venemaa majandus oli haavatud. *keisrivõimu autoriteedi langus. *rahulolematuse üldine kasv. *sõjalise majanduslik ja moraalne allakäik. *rahvuslikud vastuolud. *aktiveerus töölisliikumine. *rahulolematus linna põhjakihtide, haritlaste, kodanlaste ja aadli hulgas. Veebruari revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toitainetega. 23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3.märtsil 1917 loobus Nikolai II võimust. Võim anti üle Riigiduuma ajutise komitee moodustud ajutisele valitsusele. Venemaal kujunes välja kaksikvõim: A)tööliste ja soldati saadikute nõukogud, eesotsas Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.
Saksa väed maabuvad Soomes ja aitavad võimule valged. Sõda merel: Suurim laevastik Inglismaal. 1915 kuulutab Saksamaa välja piiramatu allveesõja mille eesmärgiks oli plokeerida Inglismaa. Hävitati kõik laevad mis Inglismaale lähenesid. 31.mai 1916 toimus Taani ranniku lähedal Jüüti merelahing. Kumbki pool lahingut ei võitnud aga võim merel jäi inglastele. Venemaa: 1917 alguses oli venemaal sisepoliitiline kriis haripunktis. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamises leivaga ja see põhjustas massirahutused, milles osalesid ka soldatid. 12.märts loodi Tsaari valitsuse asendamiseks riigi duuma komitee. Samal päeval moodustati ka Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Nende 2 organi läbirääkimiste tulmeusel moodutati ajutine valitsus. 15.märts Nikolai II loobub troonis oma venna Mihhaili kasuks too aga keeldub sellest ning sellega ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks.
Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist
Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte. 03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L
Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31
Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut • 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused • Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust • Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme Nikolai II arest ja tapmine • arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga • 17. juulil 1918 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arst Seosed Eestiga • Nikolai II oli viimane Eestimaa ja Liivimaa hertsog • 23.–26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna • Nikolai II isiklik autojuht oli aastail 1908–1911 eestlane
kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks. 1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju. 27. veebruar sõdurid läksid relvadega rahva poole üle 3. märts Nikolai II loobus troonist võim läks üle Ajutisele Valitsusele, algas kaksikvõimu periood.
suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28.06.1919 Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel).
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal: Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine toiduainetega(inimeste rahutused), sõjavägi oli ülestõusnute poolel. 27. vbr 1917 oli võim ülestõusnute käes. Asi lahenes Nikolai II troonilt loobumisega ja andis võimu Ajutisele Valitsusele Oktoobrirevolutsioon: 25. okt 1917 võtsid enamlaste väeüksused Petrogradi enda kontrolli alla(Ajutine Valitsus teadis plaani kuid nende autoriteet oli nii madal, et nad ei oleks saanud midagi teha), moodustati esimene nõugkogude
Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval
Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke enamlastele vormistas nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomisssaride Nõukogu. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Oktoobripööre sai juhtuda, kuna rahvas oli juba valitsuses pettunud ja soovis rahu. Enamlased lubasid just rahvale kõik kokku, mida taheti kuulda. Enne oktoobripööret oli ju toimunud ka
· Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin · Rahvuslikud vastuolud · Töölisliikumise elavnemine · Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) b)Isevalitsuse kukutamine · 23. Veebruaril rahvarahutused Petrogradis, kus nõuti leiba ja sõja lõpetamist · 3. Märtsil loobus Nikolai II troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga 2.Ajutine Valitsus (AV) a)Kaksikvõim Ajutine Valitsus Petrogradi Nõukogu Milline ja kelle võim · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel · Esindas kodanluse · Esindas lihtrahvast huve Koosseis ja eesmärgid · Enamuses kadetid jt. · Enamuses mensevikud ja Kodan-likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa reformide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
