Venemaa kokkuvarisemine, enamlased, esseerid, Bresti rahu (1)

8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 )
1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos , keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks.

• Nikolai II loobus troonist (03.08.1917)
  
• Moodustati Ajutine Valitsus
  

Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim :

• Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse.
  
• Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski.
  

Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki.
Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 :

RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) – oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina.

SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI ( ESSEERID ) –oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust. Nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järk-järguliste reformide kaudu.

VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega.

VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud. Eesmärk oli kehestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa.
Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha.
Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda. See tugevdas enamalaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes. Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogudes.
Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud,et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. 25. oktoobril 1917.a. võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud.
Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt.1917.a II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov Lenin .
Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks.

• 1918.aasta jaanuari alguses ajasid enamlased jõuga laiali Asutava Kogu, ning samuti neid toetanud meeleavaldused suruti sõjaväega maha.
  

• 1918.a. kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja ( Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse). Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
  

3.märts 1918. Sõlmisid enamlased ( Venemaa ) ja Saksamaa Bresti rahu, millega Venemaa pidi loobuma  Ukrainast, Poolast, Baltikumist, Soomest ja osast Valgevenest.