Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEST ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, töötaja, tehnoloogia, töötasu, konkurents, regulatsioonid, inflatsioon, intress, ettevõttele, haridus, pest, riigihanke, puuduta, intressimäär, eetilised, infotehnoloogia, reklaam, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, õppekava, kirsika, suurkaev, mõdriku, 2016, ehitusettevõtte, voolavus, maksuseadus, kütus, tellidaFaktor Tegurid, mis võivad ettevõtet mõjutada Poliitiline Tervisenõuded (Veterinaar-ja toiduamet), tegutsemisluba, alkoholi müügiluba, toiduseadus, seaduse muudatused, riiklikud maksud Majanduslik Kohaliku elanikkonna keskmine sissetulek, inflatsioon, tooraine kättesaadavus, majandusolukord, välisturistide langus, mahepõllumajanduse kasv Sotsiaalne Tervisliku toidu populaarsuse tõus ja langus, inimeste toidueelistused, elustiil, rahvastiku kahanemine Tehnoloogiline Köögi tehnika hooldus Poliitiline
Makrokeskkonna alane informatsioon on enamasti minevikku kajastav. 5 POLIITILINE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE TEHNOLOOGILINE KESKKOND KESKKOND KESKKOND KESKKOND maksuseadused SKP muutumine elanikkonna uued tehnoloogiad arvukuse muutumine keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid
· Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.. ja ka suhted teiste riikidega) Väliskeskkond kas pakub võimalusi või ohte. Tegevusharu keskkond · Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine; · Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele.
reguleerimine Riiklikud ettevõtlustoetused jms, Eri survegruppide mõju ja lobitöö, Poliitiline stabiilsus Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid. Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid
reguleerimine Riiklikud ettevõtlustoetused jms, Eri survegruppide mõju ja lobitöö, Poliitiline stabiilsus Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid. Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid
kooke ning kringleid, mis ei eelda tähtpäeva pidamist ning selle toitlustamist kohvikus. Treegeri Kohvik asub Eesti südames, ehk kesk Eestis Paide linnas. Täpne kohviku aadress on Pärnu 18, Paide. 1.3. Põhitegevused ja protsessid. Treegeri kohviku põhitegevuseks on toitlustamine ja teenindamine. Igapäevaselt peavad tooted olema valmis kindlaks kellaajaks ja ruumid puhtad ning korras. Vastavalt sellele on koostatud töögraafik, millal vastava lõigu töötaja peab tööd alustama. Väljaspool kohvikut toimuvate ürituste puhul koostatakse lisatööjõu graafik vastavalt ürituse toimumise kellaajale, kestvusele, klientide arvule. Ettevalmistused väljasõiduks, lisatööks planeeritakse ette. Tellimused võetakse vastu meili, telefoni teel, suusõnaliselt. Vastavasse üksusesse antakse tellimus edasi. Kui toimuvad suured üritused (200-500 inimest), siis tuleb põhjalikumalt ettevalmistada, kes
mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid; leia allikad, kust saad infot faktorite kohta;
) Lühiajalised finantsnäitajate parandamise sammude põhjused Finantsraskused Strateegiliste sammude pidamine riskantne Lühiajaliste tulemuste saavutamise suurem ahvatlus Pikaajaliste eesmärkide olulisus Fikseerida tulemused viie aasta pärast või veelgi kaugemas tulevikus Kaalutakse tänaste juhtide sammude mõju tulevikule Lühiajaliste eesmärkide olulisus Fikseerivad edasiliikumise kiiruse ja mingi perioodi tulemuste oodatava taseme. Eesmärgid tuleb ... püstitada nii ettevõttele tervikuna, kui ka üksikutele allüksustele seada ülalt alla Ettevõtte üldine strateegia tuleks seada ja fikseerida esimesena. Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Küsimusi strateegia väljatöötamiseks KUIDAS.... suurendada turuosa? saavutada püsiv konkurentsieelis? edestada konkurente? siseneda välisturgudele?
Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss. Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda.
osaleda koolitustel. Munitsipaalõppeasutuste süsteemi toimimise põhieesmärk on kindlustada igale Tartus elavale lapsele võrdne haridusvõimaluste kättesaadavus kõigil haridustasemetel vastavalt tema võimetele. Tartu linna arengustrateegia ,,Tartu 2030" kohaselt on kutsehariduse arenguks oluline: Visioon Tartu 2030 Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tehnoloogilised tegurid Viimase kümnendi jooksul on tehnoloogia pealetung olnud üüratu. TKHK on tänu tehnoloogiliste vahendite ja infotehnoloogia arengule teinud läbi muutused ilma milleta oleks kooli jätkusuutlikus tõsise küsimärgi all. Koolil on hästi välja arendatud kodulehekülg, kust on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha hotelli broneeringut
materjalid ja töövahendid; ● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; ● vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; ● vara testimisega seotud kulutused; ● vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). 6. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti kitsa vaate korral ärisfääri analüüsides peaks arvestama? 1. Hinnad 2. Rahandus 3. Seadused 4. Turundus 5. Regulatsioonid 6. Turustus 7. Tehnoloogia 8. Litsentsid 9. Patendid 10. Konkurents 11. Turud 7. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti laiema vaate korral regionaalse, riigi rahvusvahelise sfääri kontekstis peaks lisaks ärisfääri teguritele arvestama? 1. Kultuur 2. Elukvaliteet 3. Majandus 4. Poliitika 5. Sotsiaalsed eesmärgid 6. Inimesed 7. Esteetika 8. Miks teostatakse era- ja avaliku sektori projektide puhul majanduslikku analüüsi?
(ERR 2007) 1.2 Riiklik abi ettevõtluses Eestis toetavad ettevõtlust paljud organisatsioonid. KredEx, Maaelu Arendamise Sihtasutus (MES) tagavad laene. Maaettevõtlust toetavad Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja MES. Ka Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) käest on võimalik saada toetusi. (Odres 2009: 11) Kredex on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud sihtasutus, mis toetab ettevõtlust paljudel erinevatel viisidel, näiteks: allutatud laen, stardilaen, laenukäendus, pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega ning erinevad ekspordiga seonduvad abid. (Kredex 2009) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tegutseb majandus- ja kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisalas. EAS otsustab toetuste ja laenude andmise üle ja koordineerib ettevõtlusalaseid nõustamisi ja koolitusi. EAS-i haldusalasse jäävad põhimõtteliselt kõik ärivaldkonnad peale põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse. EAS teeb koostööd
sisenemisel pakkuda klientidele võrreldes teiste pakkujatega selgeid lisahüvesid sellise hinnaga, mida nad on nõus maksma? - Kas need hüved on tarbijate arvates eristuvad ja millegi poolest paremad mugavamad, odavamad, kiiremad vms turul juba olevate toodetega võrreldes? - Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste,
SISSEJUHATUS Personal ja inimressurss on tänapäeva kiiresti arenevas ja pidevalt muutuvas ühiskonnas organisatsiooni väärtuslikumaid vahendeid püsida konkurentsis. Ettevõtte edukus ei sõltu aga mitte ainult olemasolevast tööjõust, eesmärgid ja strateegiate elluviimine saavutatakse läbi töötajate motivatsiooni ja arendamise. Töötajate oskuste ja võimete taseme pidev tõstmine, töötajate süsteemne koolitamine ja arendamine peaks looma ettevõttele kindla konkurentsieelise, muutes töötajate koolitusele kulunud raha kulu asemel investeeringuks. Bakalaureusetöö teema olulisus ja uudsus tulenevad lähetkohast, et tänapäeva kiire elutempo, pidevad muutused ühiskonnas ja protsesside toimivus on sedavõrd tormilised, et tingivad nendega toimetulekuks inimestele hädavajaduse olla ka ise pidevas muutuses, edasiliikumises ja arengus. Koolitused, treeningud ja pidev
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
olemasolevad materjalid üle vaadata) pädev isik või projektijuht enne ühisarutelude algust (või antakse ülesanne esimesel töökoosolekul). - Kirjelduses tuleb keskenduda kõige olulisematele asjaoludele, mis aitavad mõista ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning toetavad ettevõtte visiooni ja missiooni. - Ettevõtte profiili mahukamad osad (nt võtmeisikute CV-d, organogramm) võib esitada plaani lisadena. Meelespea - Võtmeisikute CV-d peavad kajastama töötaja kompetentsust (haridus, töökogemus ja tööülesanded). Lisada võib täiendava teabe tegevusvaldkonnaga seotud ühiskondlikust tegevusest, täielikku CV-d (perekonnaseis, hobid jms) ei ole tarvis esitada. - Ilmsete probleemide varjamine organisatsiooni kirjelduses (ja SWOT-analüüsis) on enesepetmine ja võib takistada plaani elluviimist. Nõrkusi tuleb käsitleda kui arendusvaldkondi, mille osas kavandatakse vajalikke abinõusid.
) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.) - millised on teie strateegia eelised konkurentide ees 3.5. Asukoht Kirjeldatakse ettevõtte asukohta ja kriteeriumeid asukoha valikul sõltuvalt tegevusalast: - lähedus klientidele - lähedus toorainele - asukoht oluliste strateegiliste punktide suhtes (bussi-, rongi-, lennujaamad, sadamad, olulisemad maanteed) 4. Konkurents Konkurentsi osas kirjeldatakse täpsemalt oma otseseid konkurente turul. Antakse ülevaade nende ajaloost, tugevatest ja nõrkadest külgedest, tulevikuplaanidest. Oma ettevõtet võrreldakse konkurentidega. Üheks tõhusaks vahendiks oma ettevõtte võrdlemisel konkurentidega on tugevusreitingute tabel, mille koostamist on kirjeldatud osas Äriplaan - konkurents. 5. Personal Personali kirjeldatakse kahes osas - juhtkond ja personal. 5.1. Juhtkond, võtmetöötajad
keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse,
müüvate ettevõtetega, tooraine tarnijatega ja Eesti Töötukassaga). Kuna meie meeskonnas on inimesed, kes on mööblitootmise ja varustuskanalitega juba aastaid tihedalt seotud, siis kasutame nii materjalide hankimisel kui ka tehnoloogilistes küsimustes juba enda kogemusi ja asjatundlikkust.Käesoleval hetkel on firmas kokku 3 töötajat. Järgmisel aastal planeerime suurendada oma meeskonda veel 3 töötaja võrra. Kust mida tellida, otsustame vastavalt tellimusele. Kuna pakume eritellimuse töid, siis võib tekkida vajadusi, mille puhul on oluline just kiirus või kvaliteet, aga mitte hind. 1.3. Missioon, visioon ja eesmärgid Meie ettevõtte trump on kliendikesksus, firmasisene operatiivsus ning ladusus, innovaatilisus ja kvaliteet. Põhieesmärkideks on arendada oma tegevust ja tegutseda kasumlikkuse
madalama tasemega tööjõust, kuna protsess on standardiseeritud. Vastupidiselt eelnevale peab ettevõte olema suuremate nõudmistega leidmaks võimekamat personali suure kõrvalekaldega teenuse pakkumiseks. Teenuse osutamise käigus tuleb eristada ka protsessi objekti kuuluvust. Kui kaupu töödeldakse, tuleb teha vahet kliendile kuuluvate ja teenindusettevõtte poolt pakutavate kaupade vahel. Teiste teenuste korral, kus pakutavad kaubad kuuluvad tähtsa osana teenuse paketi juurde, jääb ettevõttele kohustus nende kvaliteetse hankimise osas. Inimestega töötamine käsitleb kas füüsilisi või geograafilisi muutusi. Selliste teenuste kõrge suhtlustaseme tõttu peavad töötajatel olema nii tehnilised teadmised kui ka vaimsed oskused (suhtlemisoskused). (Fitzsimmons, 1998, lk 92) Teenindusprotsessis saab eristada otsest ja kaudset kontakti ning olukorda, kus kontakt puudub. Otsene kontakt kliendiga jaguneb veel kahte kategooriasse: ei toimu otsest
eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks:
millised on organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed teiste samas valdkonnas tegutsejatega võrreldes. · Saada ülevaade organisatsiooni kommunikatsiooni hetkeolukorrast uurida, mis kanalites on ettevõte nähtav olnud, milliste sõnumitega, milliste kõneisikute kaudu. Kaardistada sihtgruppide soovid ja ootused kanali ning kommunikatsioonistrateegia valikuks edaspidi. Auditi kasutamine Kommunikatsiooniaudit annab ettevõttele kasulikku infot talle oluliste sihtgruppide arvamuste, hoiakute ja ootuste kohta. Kui ülesanne on õigesti püstitatud, saab auditist organisatsiooni suhtluse korraldamise vajalik ja mitmekülgne alus. Suur abi on kommunikatsiooniauditist ettevõtte väljakuju- nemise või muutmise etapis uuring annab ülevaate oluliste sihtgruppide informeerituse tasemest ning arvamustest ja ootustest, millest lähtuvalt on hea seada edasisi plaane ning teha kõige õigemaid otsuseid
Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud 3. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Miks on oluline, et ettevõtte töötajad mõistavad ja tulevad ettevõtte missiooni ja visiooniga kaasa? Ettevõtte missioon Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Missioonil on väga lihtne ülesanne. See võtab kokku põhjuse, kuidas ettevõte teenib tänase turu- ning kasumiosa. Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Esimene
ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse
Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr
Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. 10 Võrreldes alustel olevate rehvide mahalaadimisega ühe laotöötaja poolt tehakse kahe töötaja poolt sorteerimise ja hoiuühikute moodustamisega täiendavat käsitsitööd kokku 3 tundi. Ühe laotöötaja töötunni omahind tõstukita töötamisel on 160 kr. Ülesanne Arvutada kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta nende vedamisel mahukaubana, võrreldes vedamisega alustel. Lahendus Ühikukulu vedamisel mahukaubana on 21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
annaabi.ee 
