Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEST ANALÜÜS AS TATOLI NÄITEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnoloogia, tatoli, klient, esindus, makrokeskkond, maksud, pest, maakonnas, ärikeskkond, makrokeskkonna, töötaja, kaudselt, koostööpartnerid, analüüsis, lepingud, inflatsioon, tehnikast, innovatsioon, paindlikkus, teenindamise, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, ä11, juhendaja, suurkaev, mõdriku, maaletooja, firmat, hollandkoostööpartnerid peaksid kindlasti järgima seda, kas ettevõte suudab end ise ka varustada. 10) Sõjad ja konfliktid: kui Eesti riigil peaksid tulema sõjad, siis puudutab see kõiki ettevõtteid. Majanduslik analüüs: 1) Inflatsioon: raha väärtuse langemine mõjutab igat ettevõttet riigis. Ka Võru Vesi tõstab siis enda teenuste hindasid, mõju ka ettevõtte tuludele ja kuludele, tarbijahinnaindeksi muutus. 2) Maksud: millised riiklikud ja kohalikud maksud kehtivad, nende tasumise tähtajad ning kord. 3) SKP: SKP vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist, selle kasv, nõudluse suurenemist. 4) Majandusolukord käesoleval hetkel ja suunad tulevikuks: mõjutab Eesti riigi majandusolukord, kui Võru maakonna majandusolukord ning ettevõtte enda majanduslik olukord kas ettevõtte on rahaliselt heas seisukorras, kuidas on töötajatega jne. Kuidas on väljavaated 3 aasta pärast
· Majutusteenus · Iluteenindus · Juuksuriteenused · Ehitus-ja puidutööd · Autoremonditööd · Tööstustehnoloogia Rahalehmad Koerad · Täiskasvanute koolitus · Pesumaja teenus · Toitlustus 4. ÜMBRITSEVA KESKKONNA MÕJU ORGANISATSIOONILE 1.1. Makrokeskkonna analüüs Makrokeskkond on väliskeskkonna osa, mis koosneb mikrokeskkonna mõjutajates, mis kujutavad organisatsioonile ohte või võimalusi. Väliseid faktoreid ei saa organisatsioon kontrollida ega muuta, neid teadvustades on ettevõttel võimalik oma tegevust paremini planeerida. Ärikeskkonda võiks iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks:
3 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Ärikeskkonna analüüsi all mõistetakse kõike, mis mõjutab ettevõtte tegevust, kuid mida ettevõtja ise mõjutada ei saa. Et mõista kirjutatava äriplaani mõjutegureid, siis analüüsitakse ning tuuakse välja, kuidas ettevõte nendele reageerib. See on kasulik sest nii me teeme oma töö tõhustamaks ja väldime riske. Üheltpoolt on ettevõte mõjutatud tegutsemiskeskkonnast kuid mingil määral saame me seda muuta. Ärikeskkond jaguneb kaheks: Makrokeskkond on süsteem asjadest, suhetest ja tingimustest, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte ise mõjutada või muuta ei saa. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Mikrokeskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest otseselt sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja seeläbi ka majanduslik edukus (nt tooted, kliendid, koostööpartnerid, konkurendid).
Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on
toodet. Sellega luuakse uusi ideid, mis võetakse koheselt kasutusele, kuna käib pidev võitlus klientide eest. Kui jäetakse ajast maha, siis järgi jõuda on väga raske. 4 Swedbank 2. Ettevõtte väliskeskkonna (vabalt valitud mudeli alusel - PEST, EFQM vmt) ja sisekeskkonna (peamiselt personalitöö) analüüsid. PEST jagab keskkonna neljaks peamiseks valdkonnaks, mis võivad organisatsioonile mõju avaldada. Nendeks valdkondadeks on vastavalt inglise keelsele akronüümile poliitika, majandus, sotsiaalsfäär ning tehnoloogia. Analüüsi eesmärgiks on identifitseerida peamised nii positiivsed kui negatiivsed võtmetegurid, mis organisatsiooni mõjutavad, kuid ei ole reeglina oma olemuslikult organisatsiooni enda poolt mõjutatavad.
· Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.. ja ka suhted teiste riikidega) Väliskeskkond kas pakub võimalusi või ohte. Tegevusharu keskkond · Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine; · Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele.
ning suudab oma tooteid tarbijale pakkuda, on pärast toote juurutamist näha, kuivõrd täpselt oli alguses suudetud määratleda tarbija ootused toote ja selle kvaliteedi suhtes. Tooted peavad olema tehtud sihtrühmade ootustele vastavalt. Pikaajalised kliendisuhted ja kõrge kvaliteedi maine on strateegilisteks eduteguriteks. Turunduse juhtimine koosneb neljast etapist: analüüsimine, planeerimine, teostamine ja kontrollimine. Turunduse analüüsietapp sisaldab mikro- ja makrokeskkonna hindamist. Mikrokeskkonnaks on jõud, mis otseselt mõjutavad firma toimingute edukust ettevõte, tema tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised, poliitilised, ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma tegevust: sihtturu
aknatootjaks Põhjamaades. Keskmise pikkusega eesmärkide näited: 1. Saavutada tootmismaht 6000 akent kuus 1. juuliks 2009. 2. Sama aasta 1. oktoobriks eesmärk saavutadatootmismaht 8000 akent kuus ja saada üheks suuremaks aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades. Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks:
4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On
Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidele - Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada
· elanike haridustase · elanik tervis · elanike eelistused ja suhtumised · kultuurilised tegurid Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa: · muutused toodetes ja teenustes · muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides · muutused äritegevuse ülesehituses Valdkonna põhitrendid: · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine · toodete elutsüklite lühenemine, st. vanad tooted asendatakse uutega järjest kiiremini · tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind) · uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv Mikrokeskkond · ettevõte ise koos oma sisekeskkonnaga · finantsressursid ettevõtte rahalised vahendid, ettevõtte laenuvõime · füüsilised ressursid ettevõtte tootmisvahendid, materjalid, kinnisvara; · tehnoloogilised ressursid- patendid, oskusteave, äriprotsessid;
täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt). Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse
Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkonna analüüs Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse korral muutusi ettevõtte huvides. Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid on näiteks: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne).
Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro-ja makrokeskkonnaks. Nende eristumine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõtte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijad, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunaliselt mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis
.......................................................................................12 Strateegia väljatöötamine ja täiustamine....................................................................................13 Strateegia eripära väikeettevõtetes.............................................................................................13 Tegevuskeskkonna, haru- ja konkurentsianalüüs...........................................................................13 Makrokeskkonna analüüs...........................................................................................................14 PEST analüüs...........................................................................................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid.............................................................................
...................................................................................................18 2.1.2. Konkurendid.....................................................................................................19 2.1.3. Läti tarbija........................................................................................................20 2.1.4. Huvigrupid........................................................................................................21 2.2. Makrokeskkond.......................................................................................................22 2.2.1. Läti majanduskeskkond .................................................................................22 2.2.2. Läti poliitiline keskkond..................................................................................25 2.2.3. Läti demograafiline situatsioon......................................................................27 2.2.4. Läti kultuur.......
ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
2. Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 8. Mullinsi 7 domeeni mudel äriidee teostatavuse analüüsiks. 9. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. - Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. - Makrokeskkonna analüüs – PESTLE Poliitilised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid Tehnoloogilised tegurid Juriidilised tegurid Looduskeskkonnast tulenevad tegurid - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi
üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest. Oluline on, kas makrokeskkonna ja vahetu tegevuskeskkonna arengutrendid on harule soodsad või ei. Enamasti iseloomustab atraktiivsemaid harusid: Pigem noored kui vanad, elutsükli alguses Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents)
üldist atraktiivsust.Tegevusharu on ettevõtete grupp kes toodavad sarnasid tooteid või teenuseid. Ettevõtte sihtturg on tema poolt sihikule võetav tegevusharu toodete tarbijaskonna osa. Vaatleme eraldi tegevusharu atraktiivsust ja sihtturu atraktiivsust. Tegevusharu atraktiivsus- Tegevusharud varieeruvad oma üldise atraktiivsuse poolest. Oluline on, kas makrokeskkonna ja vahetu tegevuskeskkonna arengutrendid on harule soodsad või ei. Enamasti iseloomustab atraktiivsemaid harusid: Pigem noored kui vanad, elutsükli alguses Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents)
protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita). Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire. 2 Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust
ratsionaalselt. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Seda iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmise väljund ehk toodang on tooted ja teenused, mis tarbitakse ära või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremalt alla. Alternatiivkulu näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku tuleb teisest loobuda, loobumise tõttu saamata jäänud tulu nimetataksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Majandussüsteemid Iga majandussüsteem puutub kokku 3 majanduse põhiküsimusega (millised, kuidas ja kellele), kuid igas majandussüsteemis lahendatakse neid küsimusi erinevalt. Sellest , kuidas üks või teine
märkamata. 7 1.1 Konkurentsieelis Loodava ettevõtte tegutsemise turg on Saaremaa ja Kuressaare. Turul on tegutsemas mitmeid erinevaid toitlustusettevõtteid, kuid loodava ettevõtte eeliseks on see, et hetkel teadaolevalt ükski neist toitlustusettevõtetest ei paku toortoitu ega mahetoitu nii nagu Mahedikus seda pakutakse. Kuna ettevõttesse on plaan paigutada lett, kust klient saab ise kiirelt kokku panna endale tervisliku salati, siis ka see on üheks eeliseks teiste toitlustusettevõtete ees. Omanikel on tutvus kohalike mahetootjatega ning omavad häid kontakte Saarte Sahvriga, mis on kaubahankimise osas eeliseks. Ettevõtte sisustus on planeeritud väga hubase ja koduse interjööriga, seega ka see on üheks konkurentsieeliseks. 1.2 Visioon Kohvikust on 2019-ndaks aastaks saanud Kuressaare hinnatuim
oleme nõus pakkuma keskmisest pisut kõrgemat töötasu. Oleme alustav ettevõte ning me ei saa riskida tööjõuga, kelle oskustest ja töökultuurist veel midagi ei tea. Omame infot ka ülejäänud 2 potentsiaalse töötaja kohta. Nemad on planeeritud tootmisse lisajõuks (viimistejaks ja tisleriks). Alternatiivseteks kanaliteks tööjõu leidmisel kasutame vajaduse korral Võrumaa Kutsehariduskeskust (puidutöötlemise tehnoloogia ja tisleri õppekava õppurid), Tööhõiveametit või personalivahenduse firmasid. 1.5. Transport Meie firma asetseb Tallinna tööstuslikus regioonis. Asume aadressil Peterburi maantee , kaugele ei jää ka sadam ja vajalikud partnerid (tooraine ja ehitustarvete edasimüüjad). Isikliku väikekaubikuga teostame kaubaveod. Vastavalt vajadusele kasutame ka rendilepingu alusel järelkärusid, mille eeliseks on soodne hind. Juhul kui klient ei soovi tootele ise järgi tulla,
Kuidas ja milles oleme Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda. kordumatud? · Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendaa pikas · Mis on meie tuumkompetents s.t. milline meie teadmiste ja/või perspektiivis. tehnoloogia kogum võimaldab luua klientidele konkreetseid praktilisi eeliseid? · Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. ,,Cutting out the middleman model" DELL ,,Frantsiis" Soovitav, et
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste. Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Selliseid ettevõtmisi võib leida pea igast eluvaldkonnast, alustades mittetulundussektorist ning lõpetades ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Enamikul juhtudel on iduettevõtete näol tegemist kasumile orienteeritud ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
kujundamist. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turundukeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende eristamine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis
Poliitiliste lubaduste, maksude ja huvigruppide kaudu püütakse ergutada rahvusvahelist konkurentsi, mõjutada õpilasi läbi hariduspoliitika, mille loomisel ei ole alati lähtutud parema hariduse huvidest. EHTE on erakoolina mõjutatav mitmetest poliitilistest otsustest. Haridusseaduse pidevad muudatused toovad organisatsioonile palju uusi nõudmisi, samas kui hariduse rahastamine väheneb. Autor kasutab töös EHTE väliskeskkonna parimaks kirjelduseks PEST (political, economical, social, technological) analüüsi metoodikat. Väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju OÜ EHTE-le analüüsitakse poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes. Analüüsis on arvestatud kolme tasandit, milleks on Eesti riigi, Euroopa Liidu ja globaalsed tasandid. Poliitiline mõju Eesti Vabariigi tasandil mõjutavad EHTE erakooli haridusseadus, erakooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja kutseõppeasutuse seadus.
annaabi.ee 
