Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Personalijuhtimise kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, intervjuu, karjäär, hüvitamine, personalitöö, hinnatav, planeerimine, muudatuste, tööanalüüs, töökohale, vestlus, personalipoliitika, töötasu, rakendamise, tööanalüüsi, alluvad, tööandja, kandideerija, tööalane, sobivus, rollimäng, ühelt, teiselt, arenguvestluse, motiveerimine, hüvitamise, mitterahaline, tasustamine1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada
1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid o Juhtkonna huve esindav äriinimene o Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele o Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele o Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest o Firma strateegia ja äri planeerija: o Kuulub strateegia väljatöötajate hulka o Talentide leidja ja juhtija: Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada o On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi
- Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu - Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine - Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil - Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel 9. Juhi funktsioonid 1. Planeerimine: - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 2
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine; 6)personali valik; 7)personali hindamine; 8)koolitus ja arendamine; 9)karjääri planeerimine; 10)töötasu ja palgapoliitika; 11)personaliarvestus;
Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Juhtimine inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmärgid ning rahuldada liikmete vajadused Juhil vähemalt 1 alluv 4 tegevust : Planeerimine, Organiseerimine, Eestvedamine, Kontrollimine. 3. Juhtide klassifikatsioonid Tasandite järgi 3 kategooriat : esmastasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Juhtimisvaldkondade järgi : finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonide juhid, administratiivjuhid, muud juhid. Personalijuhi töövaldkondadeks on organisatsiooni personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja
.............................................7 5. Töö analüüs..................................................................................................................................8 6. Personali värbamine.....................................................................................................................9 8. Personali hindamine ja arendamine...........................................................................................10 9. Personali motiveerimine ja hüvitamine.....................................................................................11 SPORDIORGANISATSIOONI PÕHISTRUKTUUR JA JUHTIMINE Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimine järgib demokraatlikke põhimõtteid austades tegevusvabadust ja demokraatlikult vastuvõetud otsuste täitmist. Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060 Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine
1. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim efektiivsus nii töötajate, firma kui ühiskonna seisukohalt. Personalijuhtimise valdkonnad: -Personali planeerimine, -Töö analüüs, -Personali värbamine, -Personali valik, -Personali hindamine, -Personali koolitus ja arendamine, -Karjääri planeerimine, -Töötasu ja palgapoliitika, -Töökohtade hindamine, -Organisatsiooni arendamine, -Töösuhted. 2. Millised on personalijuhi võtmerollid? Personalijuht peab olema: 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muutuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) organisatsioonisisene konsultatnt ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija 5) talentide leidja ja juhtija 6) Personalitöö eelarve ja koostaja ja kulude kontrollija
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
Juhtimise alused Personalijuhtimine Mare Kurvits Personalijuhtimine ÕPPE-EESMÄRGID: defineerida mida tuleb mõista personalijuhtimise all määratleda personalitöö eesmärgid kirjeldada personalitöö erinevaid valdkondi arutleda kes on professionaalne personalijuht tänapäeval miks vaatamata erinevate valikumeetodite kasutamisele valitakse töökohale vale inimene Personalijuhtimine kui juhtimisfunktsioon Personalijuhtimise funktsioonid: -töötajate valik -töötajate treenimine -personali arvestuse pidamine -kollektiivvaidluste lahendamine Lisandunud: -organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll Personalitöö eesmärgid 1. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2. Personali efektiivsuse suurendamine 3. Efektiivse tööjõu säilitamine Personalijuhi võtmerollid 1
välja töötamiseks, kuna: · paljud naised asusid tööle esmakordselt; · vaja oli lendureid, vahendeid selleks aga nappis, tuli leida sobivaid väiksemate kulutustega parimateks vahenditeks osutusid testid; · edutamiseks sobivate ohvitseride leidmiseks töötajate hindamine; 60-70-ndad süstemaatilise personalijuhtimise algus, konkurentsi kasv, a/ü võimu suurenemine, arenes tööseadusandlus, personalitöötaja muutus vahendajaks tööandja (TA) ja töötaja vahelistes suhetes; 80-ndad personalijuhtimine kui äristrateegia osa; XX saj. lõpp inimressursi juhtimine, töötajad kui kriitiline ressurss ja konkurentsieelis, personalitöö kui töötajate ja juhtide nõustamine. Kui varasem personalijuhtimine sisaldas töötajate valikut, koolitust, personaliarvestuse pidamist ja kollektiivsete vaidluste lahendamist, siistäna on lisandunud organisatsioonisiseste muutuste korraldamise roll.
4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID Personalijuhitmise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. A. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine töö analüüs personali värbamine personali valik B. Efektiivselt töötava personali säilitamine · töötasu ja palgapoliitika · karjääri planeerimine · organisatsiooni arendamine · töösuhted C. Personali efektiivsuse suurendamine o personali hindamine o personali koolitus
3. Personalijuhi roll Personalijuht tegeleb personalipoliitika arendamise ja elluviimisega organisatsioonis ning kuulub ka organisatsiooni tippjuhtkonda. Ta osaleb organisatsiooni eesmärkide, strateegia ja poliitika väljatöötamises ning elluviimises. Personalijuhi tööks on ühtse personalistrateegia väljatöötamine ja juurutamine, personalidokumentatsiooni haldamine (töölepingute sõlmimine, muutmine, lõpetamine), personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine. Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea väljendus- ning suhtlemisoskus. 4. Personali planeerimine
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud?
kasutatakse suhtarvu, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3x2) inimesele ja intervjueerida 36 (6x6) inimest. (Alas 2001: 61) Järgnevalt tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja asutuse kõige madalamast juhtimistasandist ning liigub vastavalt töö tulemustele edasi juba värbamise käigus koostatud karjääriredelit mööda. Teise võimaluse korral alustab uus juhtivtöötaja kõrgelt positsioonilt ja saab info asutuses toimuvast temast madalamal
Inimressursi juhtimine ja personalijuhtimine Inimressursi juhtimine peab keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, strateegiatele ja äritulemusele, mitte oma funktsionaalse valdkonna poolt pakutavale sisendile. Inimressursi juhtimine ehk personali juhtimine ehk strateegiline personalijuhtimine on juhtimise põhifunktsioon. See hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. 2. Töötaja ja organisatsiooni vaheline psühholoogiline leping Töötaja panus Organisatsiooni panus Jõupingutus Töötasu Võimed Turvatunne Lojaalsus Staatus Kompetentsid Karjäärivõimalused Aeg 3. Personalijuhi töövaldkonnad o Personalipoliitika ja strateegia formuleerimine
Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103) Organisatsioonid on oma olemuselt, eesmärkidelt ja tööjõult erinevad. Sellepärast tulebki igal organisatsioonil välja töötada just temale sobiv värbamisstrateegia ning kohandada see organisatsiooni vajaduste ja muutustega. (Türk 2005: 106)
● • Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. ● • Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. ● • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu- alluvad tajuvad et juhil on ressursse kas edutamiseks, palgatõusuks, parematele tingimustele viimiseks. Mõju tekib kui juht oskab näidata et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. • Karistus- inimeses tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi kui nad ei allu. • Sundus
ärikontseptsiooni realiseerimist. Personaliosakondadel on oluline roll, et aidata organisatsiooni strateegilised eesmärgid viia üksiktöötaja tasandile. 4. Missugused inimressursi juhtimise valdkonnad on eriti olulised ja miks erinevate äristrateegiate korral: kuluefektiivsusele suunatud strateegia, kvaliteedile suunatud strateegia, innovatsioonile suunatud strateegia. Näide Kuluefektiivsusele suunatud strateegia korral on eriti oluline personalitöö eelarve koostamine (koostatakse eelarve, kus on fikseeritud kulutused tööjõule) ja kulude kontrollimine kuna kululiidrite konkurentsieliseks on kõigepealt hind. Kvaliteedile suunatud strateegia korral on oluline juhtkonna huvide esindamine kuna kvaliteedile rajatud firmas on kõrge pühendumuse aste nii eesmärgile kui organisatsioonile, mida kõigepealt esitleb juhtkond. Samuti on tähtis töötajate koolituste korraldamine suunatud parema toote kvaliteedi saavutamiseks.
III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital. Maksimeerib tulemuse saavutamist Seotud auditiga, mõõtmisega, kasumiga. Inimressursside juhtimine (Human Recources Management) - on ressursi keskne sotsiaalse keskkonna tervikust lähtuv läbimõeldud lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh
SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ...................................................................................... 16 6. MUUTUSED TÖÖTURUL ............................................................................................... 19 7. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS .................................................................. 22 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 25
Tehtud õigeaegselt. Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Mõjutamise taktikta nt: seaduse kaudu, koalitsioonid, surve taktika Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus Mõjutamise taktikta nt: teadmiste kaudu juhtimine, ratsionaalne veenmine, isiklik eeskuju, inspireerimine, meelitamine 30
5. Nimeta 5 personalitöötaja ülesannet. Personalitöötaja tööülesanded võivad olla järgmised (Beardwell et al 2004: 23-26): personaliarvestuse ja dokumentatsiooni korraldamine suhtlemine ametiühingute, kutseorganisatsioonide, tööturuameti ja teiste institutsioonidega personali värbamine ja valik ning talentide leidmine töötajate koolitamine, arendamine ja karjääri kujundamine personalitöö süsteemi kujundamine ja juhtide konsulteerimine 6. Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat ja too välja selle teooria kriitika. Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus)
rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
• Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. • Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? - Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus
Selver tegutseb selle nimel, et saada eestimaalaste lemmikpoeks. Selver on registreeritud kaubamärk ning kuulub AS-le A-Selver. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte. (Ettevõttest... 06.04.2007) Selveris töötab ca 2200 inimest. 1.2. Selveri personalijuhtimise strateegia ja poliitika Kui ettevõte töötab välja personalipoliitikat, siis esitatakse selles töötajate väärtustamise alased seisukohad ja kokkulepped ning põhimõtted, millest lähtutakse kõigis personalitöö valdkondades, arendamine ja koolitamine kaasa arvatud. Selles lepitakse kokku seisukohtades kogu personalipoliitika valdkonnas tervikuna. (Lõhmus jt 2002, 39) 4 Selveri personalipoliitikas on kirjas: "Töötajad oma teadmiste, oskuste, kogemuse ja hoiakutega loovad ettevõtte väärtuse ja konkurentsieelise sellest põhimõttest lähtume oma igapäevases juhtimispraktikas." (Personali poliitika...06.04.2007) Selleks, et Selver suudaks
kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali
vastutus ja kohustused, korraldab töötajate seas kirjalikke küsitlusi (töötingimuste jms kohta) ja arvestab nende tulemusi organisatsiooni sisemise korralduse parandamisel. Rutiinsematest tööülesannetest on tema õlul personaliarvestus ja aruandlus, mis hõlmab töötajate andmebaasi täiendamist ning aruannete koostamist raamatupidamisele ja juhtkonnale. Lisaks on personalijuht ka nõustaja, kes võrdse partnerina konsulteerib ja koolitab personalitöö küsimustes organisatsiooni keskastme- ja tippjuhte. Millised on töötingimused? Personalitöötajad töötavad enamasti puhastes ja mugavates bürooruumides. Nende 40-tunnine töönädal kestab esmaspäevast reedeni. Õige töökorralduse puhul tekib harva vajadus teha ületunde. Töö on peamiselt istuva loomuga. Palju on paberi- ja arvutitööd, mida hõlbustavad tarkvaraprogrammid (nt töötajate arvestuse programm koos andmebaasiga).
2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja töötaja Inimene-masin à Tööprotsess masin või seade ja töötaja Automatiseeritud à Tööprotsess on töötaja ajutine kohalolek ja automaatne seade või masin. 5. Mis on organisatsiooni töökorralduses põhiprotsess ja tugiprotsess
(Türk 1999, lk 190) Lihtsustatult öeldes igal asutusel on oma tegevuseesmärk ning töötajaskond personalijuhtimine on üks asutuse juhtimise funktsioone, mis püüab need kaks olulist poolt parimal viisil kokku viia. Koolituse ülesandeks selles püüdluses on töötajaskonna professionaalsuse saavutamine, säilitamine ning sobivate väärtushinnangute kujundamine. Koolitusjuhi ülesanded algavad juba uue töötaja värbamisel ja valikul. Koos personalijuhiga antakse hinnang töötaja haridusele ning haritusele, mille komponentideks on kindlasti ka töötaja poolt läbitud koolitus ning eelnev töökogemus. Tööle asudes võib töötaja vajada tööalast väljaõpet või üksnes uue töötaja kohanemist kiirendavat sisseelamisprogrammi, seejärel täiendkoolitust olemasoleva ja soovitud 5
kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
annaabi.ee 
