Jan van Eyck (13901441) Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Loomingust 4. Tehnikast 5. Mõningad teosed 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud allikad ,,Madalmaade maalikunst püüab nii paljusid asju hästi teha, ... et hästi ei tee ta neist ühtegi." Michelangelo 1. Sissejuhatus Nagu tavaliselt oli ka seekord minu jaoks referaadi teema valimine ääretult raske. Viimasena jäi sõelale Hieronymus Bosch, kelle tööd köitsid mind esimesest pilgust alates, kuid tema detailiderohkus mõjus üldpildina väsitavalt. Lapates ,,Madalmaade maalikunsti 15.-17.sajandini", avastasin ma enda jaoks palju sügavama ja keerukama tegelase, kelleks oli siis lõplikult valitud Jan van Eyck. Mind lummavad kunstnikud, kelle teoste taga on palju rohkem, palju enam, kui esmapilgul tundub. Isegi siis, kui maal esmapilgul tundub lihtne ja üheselt mõistetav. See tekitab huvi ka kunstniku...
UIMASTID ja sõltuvus Uimastid e psühhoaktiivsed ained - ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: *STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy,kokaiin. *DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti...
docstxt/.txt
· on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed 7 Huvide jaotusi: Ulatuse järgi: · Laiad · Kitsad Kestvuse järgi: · püsivad · lühiajalised 8
TERVISE DETERMINANDID TERVISE DETERMINANTIDE EHK TERVISE MÕJURITE ALL MÕISTETAKSE TEGUREID VÕI ISELOOMULIKKE TUNNUSEID, MIS TINGIVAD MUUTUSI INDIVIIDI, GRUPI VÕI RAHVASTIKU TERVISES KAS PAREMAS VÕI HALVEMAS SUUNAS. WHO KÄSITLUS TERVISEMÕJURITEST PERSONAALSED TERVISE MÕJURID · RAHU GENEETILINE PÄRAND · PEAVARI VANUS · HARIDUS SUGU · SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG
- see kujuneb kõigist neist komponentidest mida klient tajuba oma nägemis kuulmis ja haistmismeeltega ja mida ta tunneb teenindajaga suheldes. *Teenindaja välimus peab olema laitmatult hoolitsetud soeng, riietus, jalanõud, käed, make up, ehted, parfüüm. Klienditeenindaja suhtlusvahendid. *Hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, aga oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. *Suhtlusvahednite rühmad: - personaalsed suhtlusvahendid. teenindussuhtluse abivahendid. *Personaalsed suhtlusvahendid. - Teenindaja enda verbaalsed(suulised) ja mitteverbaalsed(kehakeel) suhtlusvahendid. -Kirjaliku suhtluse vahendid keelekasutus ja oskus. *Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. *Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlused, mille eelduseks on
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur.
kenakesti aega ja komisjon sellisest ajaviitmisest vaimustuses ei ole. Vihje: seadke oma esitlusmaterjalid stardivalmis enne oma esitlust! Et ei tekiks piinlikke ootusmomente, on viisakas ettekande lõppedes sellest ka märku anda. "...sellega ma lõpetan oma ettekande. Olen meelsasti nõus vastama teie küsimustele." Seejärel tuleb vastata komisjoniliikmete küsimustele. Nende lõppedes annab komisjoni esimees ettekandjale lõppsõna (tänuavaldused, personaalsed ja üldised). Kindlasti tänada komisjoni ettekande kuulamise eest! Üldjoontes kõik. Kindlasti lisandub üllatusi, aga see teebki asja põnevaks. Edu teile!
Uus meedia Tähendas algselt eraraadiot-ja televisiooni Tänapäeval mõistetakse selle all uuemaid massimeedia vahendeid. See põhined suuresti infotehnoloogias: *internet *erinevad multimeedia lahendused Uus meedia Jaotatakse umbes neljaks: *trükiväljaannete võrguversioonid *iseseisvad võrguajalehed ja ajakirjad *ajakirjanduprofiiliga interneti väljanded *ajaveebid ehk blogid ehk personaalsed internetipäevikud http://www.telegram.ee/wp-content/themes/motiva/images/telegram-header.png Telegram Telegram ehk läbipaistev meedia Eesti, maailm, maaväline, naabrid, vaimsus, tervis, teadus, arvamus, ajaviide, NWO Mis tegelikult maailmas toimub? Huvitavaid fakte ja maailmavaateid http://www.decivitate.ee/index.php?picfile=84 De Civitate Inimesest ja ühiskonnast, otsides seda, mis on ilus, tõene ja hea
ZigBee Kelly Olvi AA-15 Mis on ZigBee? × See on traadita ühendus, mida igapäevaseadmed kasutavad üksteisega suhtlemiseks. × ZigBee eesmärk on luua odavam ja lihtsam tehnoloogia, kui seda on teised traadita personaalsed kohtvõrgud, näiteks Bluetooth ja Wi- Fi. Seadmed × ZigBee seadmeid saab jagada talitluse järgi kaheks: × Piiratud funktsionaalsusega seadmed (Reduced Function Device), mis on üldjuhul patareitoitel ja suurema osa ajast puhkereziimil; × Täisfunktsionaalsed seadmed (Full Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi
............................................................4 Jalgpallikarjäär.................................................................................................................................4 Lionel Messi nimel olevad rekordid.....................................................................................................5 Võidud Barcelonas...........................................................................................................................5 Personaalsed auhinnad.....................................................................................................................5 Rekordid...........................................................................................................................................5 FC Barcelona........................................................................................................................................6 Klubi riietus......................................................
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul
13. Alati tuleb valmis olla halvimaks. Talun seda, et kõik ei lähe alati hästi. 14. Parem mitte üritada. Tähtsaim on proovida. 15. Vajan endale toeks mõnda tugevamat. Suudan ise hakkama saada ja vajadusel suudan ka abi paluda. 16. Mis parata, ma olen selline. Ma võin muutuda. 17. Selline tegutsemisviis on parim. Ma võin olla paindlik. 18. Tunnen keeldudes süümepiinu. Mul on õigus keelduda tundmata süümepiinu. Personaalsed õigused Mul on õigus.... .. .väljendada oma arvamust .. .jääda erinevale seisukohale ...esitada küsimusi ...eksida ...proovida ja ikkagi läbi kukkuda jne. Kuidas saan aru, et ma ei ole kehtestav? Mul on raske... ...öelda ,,ei" ...küsida nõu või paluda abi ...välja näidata oma positiivseid või negatiivseid emotsioone ... algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust ... väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti ... jääda eriarvamusele ..
Planeerija otsustab mida peaks grupp saavutama oma eesmärkide täitmiseks Ekspert pakub informatsiooniallikat ja teadmisi Grupi esindaja väljaspool ametlik eestkõneleja Eeskuju käitumismudeli näidis Ideoloog grupi uskumuste ja väärtuste allikas Patuoinas märklaud liikmete pettumustele ja nurjumistele 2 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 PERSONAALSED EESMÄRGID, GRUPIEESMÄRGID JA NOMINAALNE GRUPP Eesmärk on lõpptulemus, mille saavutamiseks töötavad indiviid või grupp. See on ideaalne ja täiuslik tulem, mida püütakse saavutada ning hinnatakse kõrgelt. Igal grupil on eesmärk ning igal indiviidil, kes liitub grupiga, on ka oma eesmärk. Grupil on olemas nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid, esimesed neist sillutavad teed viimaste saavutamiseks. Grupi efektiivsust saab mõõta eesmärkide kaudu, mida ta on saavutanud.
Saata Ei Jah Ei Lihtne, odav, kaugtöövõimalusega, madalad Avatus, Parandatavus, kulud, turvaline, paidlik, kiirelt välisvaluutade arenev, läbipaistev hind ja kiire kasutusvõimalus, kasutajatugi. häälestatavus-paindlikkus. Ei kumbagi. Juhendamine telefoni teel. Demo-ei, Ülemineku juhendid Demoversioon oli varasemalt Personaalsed koolitused, kui ka saadaval, kuid arenduse grupiviisilised tutvustused lõpuga seoses pole see enam sihtgruppidele võimalik. Varem oli, üleminekuga programmile Rationale on see Ei võiamlus kaotatud. Kuna programmi arendus ja müük on lõpetatud, siis Aastas oleks see 2900 ilma pakutakse vaid soodsat
maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti. Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. (Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ning maksude jaoks. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid
Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim. Võimu allikad. 33. Võimu autokraatlik käsitlus.Võimu demokraatlik käsitlus. 34. **Suhtlemisliigid, -viisid ja -suunad organisatsioonis. 35. Suhtlemistõkked. Keskkonnast tulenevad suhtlemistõkked. Personaalsed suhtlemistõkked. 36. Suhtlemissümbolid. 37. Privaatsuse olemus. Privaatsusesse sekkumise juhtumid. 38. Delikaatsed andmed inimese kohta. 39. Diskrimineerimine. 40. Distsipliin. Ennetav kord. 41. Põhimõtted, mida tööandja peab silmas pidama töötaja karistamisel. 42. **Konflikti olemus. Konfliktide allikad. 43. Konfliktide tagajärjed. 44. Konfliktide lahendamine. Konfliktide lahendamise strateegiad. 45. **Tööstress
mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevaheline suhtlus seisneb selles, et mingi sõnum tuleb anda edasi ühelt indiviidilt teisele, n-ö saatjalt vastuvõtjale. Väga tähtis on osata kasutada klienditeeninduse suhtlusvahendeid, milleks on nii personaalsed suhtlusvahendid kui ka teenindussuhtluse abivahendid. Personaalsed suhtlusvahendid jagunevad verbaalseteks (suulised) ja mitteverbaalseteks (kehakeel). Suulisel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, suhtluspartneri (kliendi) kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik.
16.Kas Sul on erinõudeid? 17.Kas Sul on nõrkusi? 18.Kas oled vajadusel valmis vähendama väljaminekuid,kui Sinu ettevõte on sattunud raskustesse? 19.Kas Sinu perekond või lähedased on nõus taluma piiranguid? 20.Kuidas talitad pankrotiohu korral? 21.Kas Sul on küllaldaselt säästu või sõpru,kes Sind vajadusel toetavad? 22.Kas tead enda väärtust tööturul? 23.Kas hoiad oma tervist?Kuidas? 24.Sinu riskitaluvus? B Personaalsed oskused 1.Kas Sul on kogemusi ja oskusi ettevõtte juhtimiseks? 2.Kas Sa tead,mis on Sinu ettevõtte erisused? 3.Kas käid meeleldi erialastel täienduskursustel kursustel? 4.Kuidas oskad eristada oma ettevõtte töötajate töövõimet/lojaalsust? 5.Kuidas tead personali tööle valides,et nad vastavad just nendele nõuetele, mis on vajalikud konkreetsetel töökohtadel Sinu ettevõttes? 6.Kas Sulle meeldib organiseerida ja korraldada/kontrollida töötajate tööd? 7
Vaadates e-valimise teenuse kasutusmahu aasta-aastalt suurenemist, võib eeldada, et ka abielu sõlmimiseks tulevikus loodavale lahendusele leiduks kindlasti kasutajaid ning see leiaks kasutust praktikas. Seega on digilahenduste loomisel ka nende protesesside juures oma positiivsed küljed, mis kannustaksid inimesi nende võlusid kasutama. Positiivsete kogemustega käivad alati kaasas ka negatiivsed ning seda kindlasti ka teemadel, mis nii delikaatsed ja personaalsed. Abielu ning sünni registreerimisega veebis kaoks ära kogu ametlik koosviibimine ning tähistamine, tegemata jäävad kenad pildid meenutada aastaid hiljem ei ole pea midagi peale arvutis antud digiallkirja. Samuti kerkib esile ka küsimus turvalisuse osas: kui lihtne või keeruline oleks selliseid dokumente võltsida? Praegusel hetkel on võimalik USAs ja Austraalias registreerida lapse sündi veebis ning piisavate
Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti
Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. 3. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin, laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond). Et enamus kõrgtehnoloogia valdkondi on seotud sõjandusega toetavad neid ka riikide valitsused. Ilma baasteaduste ja rakendusuuringute toetuseta ei oleks kõrgtehnoloogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud. AUTOTÖÖSTUS Fordism - suurkombinaatide massitootmise süsteemi üldnimetus. Toyotism - on paindlik masstootmine, mis tugineb rohketele allhangetele ja tagab toodete kvaliteedi.
Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga Garantii- annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused(KredEx, Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik see, mis saab võetakse laenuvõtjad, puuduva osa peab maksma garant 4. Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil) 5
peab olema tasakaalus väljundile keskendumisega. 2. Kahanevuse seadus – organisatsiooniline efektiivsus ei saavutata mitte ühe muutuja maksimeerimisega vaid kõigi süsteemi muutujate tasakaalustatud parendamises. 3. Ebaeetiline manipuleerimine inimestega – võimul olevad inimesed peavad olema kõrgete eetiliste ja moraalsete tõekspidamistega. Sotsiaalne vastutus; avatud suhtlemine ja info jagamine; kuluefektiivsuse analüüs (sotsiaalsed ja personaalsed kulud-tulud). Organisatsioonilise käitumise süsteem Organisatsiooni tulemused ehk väljundid esinevad kolmes põhikategoorias: Töötulemused (toodete ja teenuste kvaliteet ja kvantiteet, klienditeenindustase) Töötaja rahulolu Isiku areng (elukestvas õppes teadmiste ja oskuste omandamine edendab töövõimet) Visioon – tulevikunägemus; soovitav kujutis organisatsioonist ja selle liikmetest.
ajapikku muutuda mitteusaldusväärseks. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimist__s.doc) Sisemise valiidsuse probleemid: · Erinevusteks võib olla teisi põhjuseid kui rühm (nt erivajadustega lapsed, 1 ja 9 klassi küsimustikes sõnavara erinevus jms) Eksperimendi välist valiidsust mõjutavad tegurid: 7 · Osalejate personaalsed karakteristikud · Eksperimendi kirjelduse täpsus · Statistilise analüüsi korrektsus · Kui on mitu sõltumatut muutujat · Hawthorn´i efekt katsetest osavõtt tõstab tulemusi (tehase näide: kui minuga tegeletakse, siis olen oluline, seega pingutan rohkem) · Uudsus kui tõstab huvi, siis positiivne mõju; kui takistab õppetööd, siis negatiivne mõju. (eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/.../Loeng%202.doc)
Kaubakategooriajuht tagab kogutud andmete põhjal toodete olemasolu, müügikõlblikkuse ja kutsuvad väljapanekud, mis on väga oluline kliendi hoidmise puhul, sest kõik see garanteerib kliendi mõtlemise a'la ma tean, et Selveris saan seda mida vajan. Esmane eesmärk on muuta kliendikaardi kasutamine võimalikult atraktiivseks juba lojaalsetele klientidele (sünnipäevasoodustus, tagasi teenitav raha, erinevad tarbijamängud ja loosimised, personaalsed allahindlused). Ideaalis on teisane eesmärk mõjutada lojaalsusprogrammiga nende osalejate ostukäitumist, kes teostavad oste ebaregulaarselt ja alla keskmise ostusageduse. Nende andmete põhjal on võimalus suunata ebaregulaarsete klientide ostutihedust, tehes neile personaalseid pakkumisi läbi tarbimismustri analüüsiga. Kolmanda eesmärgina võiks läbi kliendikaardi pakkuda kliendile ligipääsu tema enda ostudele, et ta saaks uurida enda tarbimismustreid. (Tamm, 2005)
ameteid, tegevusalasid, tööaega ja muid tegureid, mis võivad palkade erinevust mõjutada . Tavaliselt mõistetakse keskmise soolise palgalõhe all naiste keskmise tunnipalga suhet meeste keskmisse tunnipalka . Samuti on levinud soolise palgalõhe esitamine naiste ja meeste keskmise tunnipalga vahe osakaaluna meeste keskmises tunnipalgas.Soolise palgalõhe uurijad püüavad leida erinevaid tegureid millepärast arvatakse palgalõhe olemasolu tekkest: • personaalsed tegurid–vanus,haridus,tööstaaž,lasteolemasolu • töökohaga seotudt egurid–amet,tööaeg • organisatsioonilisedtegurid–sektor,tegevusala,suurus,värbamistaktika,töökorraldus Soolise palgalõhe suurus sõltub sellest, keda ja millisel ajajärgul uuritakse, uuringus kasutatavatest . andmetest ning valitud palgalõhe hindamise meetodist Erinevate andmete kasutamise tõttu on
avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure; laeva tekimehhanisme; aru saama roolikäsklustlest; tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda. Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, mere eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust. Enesepäästevõtted 1)ohuolukordade liigitus 2)päästevahendid, valvepaadid ja nende varustus 3) personaalsed päästevahendid 4)ellujäämine merel Tuleohutus 1)tulekustutustöö korraldus laevas 2)tulekustutusvahendite ja varustuse asukohad ja inimeste evakuatsiooniteed 3) tulekolmnurk; süttimise tüübid ja allikad 4)laevadel tihti esinevad põlevad materjalid 5)valmisolek tegevusteks tulekahjude korral 6)tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 7)tulekahjude liigid ja nende kustutamiseks kasutatavad tulekustutusvahendid ja ained 8)tuletõrjuja tulekustutusvarustuse
Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva
Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva
kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul
keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused. 5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus
· Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal · Kaotav stiil oluliseks ei ole ei suhted ega eesmärgid, konfliktid on kasutud, taandamine · Kompromissi otsiv stiil olulised nii suhted kui ka eesmärgid, lahend kus kõik saavad midagi · Probleeme lahendav stiil olulised nii personaalsed eesmärgid kui suhted, otsib konfliktis edasiviivat lahendit (win-win lahend Konflikti lahendamine algab alati konflikti määratlemisest: 1. Defineeri konflikt. Selleks kutsu kokku kõik osapooled, vajadusel ka erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa takistada süüdistamist, karjumist, solvamist või mineviku meenutamist. Selgita, millisel tasandil erimeelsusega on tegu - rollid, võim, vastutusala, hierarhiline
Aristoteles eristas kahte teadust: oikonoomiat ja krematistikat. Esimene käsitles rikkusi kui kasulike asjade kogu, teine rikkust kui raha. Krematistikas oli raha rikkuse saavutamise vahendiks ja seda kasutati uue raha muretsemiseks. 8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt
Planeerimisel hõlmatakse kõiki kommunikatsiooniviise ja sõnumite liike, luues sünergiat (2+2+5) Sihtauditooriumite lai ulatus: erinevad sidusgrupid Kõigi brändikontaktide juhtimine Erinevat liiki kommunikatsioonitegevuste ühtne ja tõhus juhtimine Ühtsel strateegial põhinevad sõnumid (lävivad jooned on innovatiivsus ja kliendi kasutaja kogemus) Kasutatakse erinevat liiki kommunikatsioonikanaleid (massmeedia, personaalsed kanalid jne) „Inside out“ planeerimine Käibe/kasumi eesmärk kulud müügikasumi eesmärk turunduseelarve sihtturg kommunikatsiooniplaan täideviimine ITK planeerimise protsess Sihtrühmade määramine kommunikatsiooni eesmärgid strateegia: sõnumid ja pakkumised kontaktpunktid vahendid eelarved/ajastus efektiivsuse analüüs Sihtrühmade valiku alused Kliendid on peamine tuluallikas organisatsioonidele
Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda: - Abistamine aitab abivajajat ennast, aitab kontrollida abistaja ressursse - Teise/te abistamine soovist teise/te eest hoolitseda
sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; - Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid) - Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus (mõjukas käsitlus 1990test alates) - Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine -> rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui
o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte mida mitte teha - Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda o Konventsionaalsed reeglid ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad siis kui need on omavahel sõlmitud o Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada o Personaalsed reeglid asjad mis iseendaga kokku lepime, ei tohi kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2
väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Väidab, et põhimõtteliselt polegi olemas ,,õige-vale"'t, on personaalsed tunded. Kogu eetika ongi üks hulk positiivsetest ja negatiivsetest tunnetest. EETILINE EGOISM Väidab, et hea on see, mis maksimaliseerib üksikindiviidi huve. ,,See, mis mulle on hea, see ongi hea." Hedonism Epikuros ,,Hea on see, mis põhjustab naudingut." Eetiline egoism + hedonism = nartsissism (eneseimetlus) (linnakultuurile omane) PSÜHHOLOOGILINE EGOISM Friedrich Wilhelm Nietzsche (1844-1900) rajaja; sakslane; põlgas natsionaliste.
Ehk siis ühes kanuus kaks inimest, päästevestid kõikidele, veekindlad ja üleüldiselt ilmastikukindlad riided, sest tegemist on vesikeskkonnaga ning märjaks saamise korral on lihtne külmetuda, kehatemperatuur alaneb kiiresti. Milline varustus võetakse kaasa matkale -Kompass, võimalusel GPS, telefon. -söök ja jook, vältimaks vedelikupuudust ja energiapuudust -vahetusriided -matkajuhtidel esmaabi pakid, vile, kaardid. -matkalistel vajadusel personaalsed ravimid Riskide hindamine ja meetmed nende ennetuseks 1)Riskide kõige esmaseks vähendamiseks saab teha juba kaldal olles, enne retke alustamist: Tuleb veenduda kõik matkajad on instruktaazi kuulanud (INSTRUKTAAž: põhilised sõidustiilid, päästevõtted, mida teha ohu korral(ümberminek, kinni jäämine, aeru kaotamine). Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, võivad igasugused vettekukkunud puud tähendada potentsiaalset surma
Projektorit juhul kui on vaja teist osapoolt näidata suuremas osas. Mikrofone audio osas. 3. Mis on infrastruktuur? Milliseid nõudeid esitab konverentsi läbi viimine infrastruktuurile? -Infrastruktuur ehk taristu tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Videokonverentsil on vaja elektrit, veebikaamerat, arvutit mõlemal osapoolel, internetiühendust. 4. Mis on personaalsed konverentsisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! Skype: kuni 10 inimest saab osaleda ühes grupivideokõnes, sobib regulaarseteks vestlusteks pereliikmete vahel ooVoo: kuni 12 inimesega saab vestelda koos, häälkõned, IM'ing, screen sharing, saab video kõnesid ka Youtube'i üles laadida 5. Mis on grupisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! -Megameeting sõltuvalt mis pakett on, nii palju on võimalik olla video streame meetingu kohta (1 miinimum, 16
Edukuse aluseks klienditeenindusel on töötaja väline kuvand, suhtlemisoskused, asjatundlikkus, hea silmside ja motivatsioon. Hea teenindamine tähendab kindlasti rohkemat kui üksnes hea suhtlusoskus klientidega, kuid sellegipoolest on see klienditeenduse üks alustalasid. Mistõttu on äärmiselt oluline mõista ning kindlasti ka osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid, mida on võimalik liigitada kaheks rühmaks. Esimeseks rühmaks on personaalsed suhtlusvahendid, mille hulka loetakse klienditeenindaja enda suulised ja mitteverbaalsed suhtlusvahendid. Lisaks ka isiklikud kirjaliku suhtluse vahendid, need seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskuste ning ka keelekasutusega. Teiseks rühmaks on teenindussuhtluse abivahendid, mille all peetakse silmas tehnilisi suhtlusvahendeid, sealhulgas ülimalt populaarne Internet, telefon, üldjuhul mobiiltelefon ja faks
terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine Parandamine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agreskkvse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused Turvalisus · Füüsiline ja finantsiline ohutus ja selle tagatised · Konfidentsiaalsuse tagamine · Privaatsuse austamine Kliendi tundmine · Klientide erisoovide tundma õppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine Väljanägemine · Tööruumide ja seadmete seisund ja väljanägemine · Personali väljanägemine Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha
Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele
eluaasta paiku (peale seda hakkab langema), kõige sagedamad konfliktid vanematel esimesena sündinud lapsega. Mis valdkondades tekivad paarisuhetes konfliktid?(lisalehel õiged vastused) * raha/vara *lapsed/kasvatus *armukadedus *kodutööd *aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus *väärtused/prioriteedid *arvestamine laiendatud perekonnaga *vähene suhtlus *isiklikud probleemid Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht) Eeltingimused: 1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused 2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1
Kõige lühem ja lihtsam reisimotiivide jaotus: -away from... ehk "siit-ära-reisid" (põgenemine argirutiinist) -to... ehk "reisid kusagile" (millegi ihaldatu suunas liikumine) OOTUSED: Kliendi ootusi on oluline tunda selleks, et...: · ..klient ei peaks pettuma. · ..teada, mida pakkuda. REISIMIST TAKISTAVAD TEGURID: · Materiaalsed raskused · Töö takistab · Kartus · Perekond takistab INIMESTE PERSONAALSED ISELOOMUJOONED: TURISMITOODE/TURISMITEENUS EHK PAKKUMINE TURISMIS TURISMITOODE: Turismitoode tarbija seisukohast terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsete ning elamuslikele elementidele, koosnedes väga mitmesugustest erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub
võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada
mitmesuguseid laene (kodulaen, õppelaen jne), võtta sularaha välja, vahetada valuutasid ümber ja paljud muud. Mina olen isiklikult kokku puutunud nii Swedbank’i kui ka SEB Võru kontoriga. Mõlemas pangas on mul arvelduskonto ning mõlema panga antud pangakaarti ma kasutan nädalas mitmeid kordi oma oste sooritades. Kindlustusbürood pakuvad võimalust teha endale mitmesuguseid erinevaid kindlustusi (autokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus jne), samuti leitakse personaalsed lahendused kindlustusmuredele. Võrus olevate kindlustusbüroodega olen ma kokku puutunud hetkel ainult nii palju, kui olen autole kindlustust teinud. Võru maakonnas tegutseb hulganisti raamatupidamis- ja finantsalaste teenuste osutamisega seotud korteri- ning garaažiühistuid. Kuna mina elan kortermajas, siis minule kõige tuttavam korteriühistu on Rõuge Karp. 2. ülesanne 1) Minu kodukandis kasutatakse kõige rohkem raamatupidami-ja
neid täita. Väga tähtis on teenindada siseklienti täpselt nende samade punktide järgi, kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9).
annaabi.ee 
