Veel hiljuti oli ainsaks kaugjuhtimisseadmeks teleri, plaadimängija või raadio juhtimispult. Tänaseks on kaugjuhtimisvõimalustega seadmete hulk märksa suurem. Selliste kaugjuhitavate seadmetega suhtlemiseks oleks vaja ühtset, standardiseeritud liitmikku, mille kaudu saaks need seadmed ühendada võrku. Sellisele võrgule on leitud ka nimi HAN (home area network), mille eestikeelseks vasteks võib olla koduvõrk või olmevõrk. Üheks levinumaks protokolliks selliste võrkude jaoks on ZigBee, mis põhineb IEEE 802.15.4 standardil. Standard 802.15.4 Reglementeerib väikese läbilaskevõimega (aeglaste) personaalvõrkude toimimist. Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978
Veel hiljuti oli ainsaks kaugjuhtimisseadmeks teleri, plaadimängija või raadio juhtimispult. Tänaseks on kaugjuhtimisvõimalustega seadmete hulk märksa suurem. Selliste kaugjuhitavate seadmetega suhtlemiseks oleks vaja ühtset, standardiseeritud liitmikku, mille kaudu saaks need seadmed ühendada võrku. Sellisele võrgule on leitud ka nimi HAN (home area network), mille eestikeelseks vasteks võib olla koduvõrk või olmevõrk. Üheks levinumaks protokolliks selliste võrkude jaoks on ZigBee, mis põhineb IEEE 802.15.4 standardil. Standard 802.15.4 Reglementeerib väikese läbilaskevõimega (aeglaste) personaalvõrkude toimimist. Andmeedastuskiirused 20, 40 ja 250 kb/s. Eesmärgiks saada väga väikese energiatarbe vajadusega andmeedastusviis. Seadmed töötavad ilma patareivahetuseta kuid ja isegi aastaid. 4. X-10 Mitmest varasemast katsest arendada välja olmevõrgu standard kodurakenduste juhtimiseks, on üks vanemaid X10. Selle esmatutvustus oli aastal 1978
Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse. Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle . Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit-
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor
Kõik kommentaarid