Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perioodil 2000-2011 sisserännanute elukoha valikud Eestis ja Tallinnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valikud, keskkonnakaitse, uurimisülesanded, peatükki, suundumused, eluruumide, tabelid, nsvl, muust, asunud, lasnamäe, eesmärgile, piirarv, sisserännanuidKasutasin kohalike elanike hulgas läbiviidud küsitlust. Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust 3 omavalitsusest. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista. Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa, millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega. Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet. Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada. Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid.
lisades selle järele sulgudesse edaspidi kasutatava lühendi, näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). 2.4.4. Sissejuhatus Sissejuhatuses 1) põhjendatakse teema valikut; 2) ülevaade sellest, mis on antud teema kohta varem uuritud; 3) sõnastatakse töö eesmärk, mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust; 4) sõnastatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded (hüpoteesi ja/või uurimisküsimuste sõnastamine); 9 5) selgitatakse töö ülesehitust; 6) esitatakse kasutatud uurimismeetod; 7) nimetatakse põhiallikad (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla
„1980. a oli maailmas alla kaheksa miljoni põgeniku. 1980-ndatel ja ühtlasi ka külma sõja lõpuks oli nende arv tõusnud 15,2 miljonile.” (Inimkonna Rändeatlas 2008: 183) 21. sajandi algusaastatel oli põgenike arv madalaim 1980. aastatest saadik (Inimkonna Rändeatlas 2008: 184). ÜRO raporti andmetel on 2014. aasta seisuga maailmas üle 50 miljoni põgeniku ning see arv tõuseb jätkuvalt. Põgenike hulgas on nii siseriiklikud põgenikud, kes on ümber asunud riigisiseselt, kui ka riigist riiki pagenud inimesed. 2011. aastal alanud konflikt Süürias ja terves Lähis-Idas on tänini suurimaks põgenike allikaks. (UNHCR Global Trends 2014 2015) 4 Rahvaste ränne on seganud ära kultuurid ja rahvad, mille tulemusena on maailma riikide ühiskonnad üha kirjumaks muutunud. Paremad töö - ja elamistingimused on julgustanud
Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras. Mitme autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori panus. 2.7. Tulemused Kolmandas peatükis esitatakse uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne). Tulemuste osa peab olema konstateeriv, mitte arutlev. Tulemused peavad vastama püstitatud küsimustele (eesmärkidele) ja kontrollima hüpoteese. Esitatakse ka need tulemused, mis ei kinnitanud hüpoteese. 2.8 Arutelu Arutelu osas tõlgendatakse saadud tulemusi ning seostatakse need kirjanduse ülevaates kirjeldatuga. Arutelu peab olema konkreetne, liigseid sõnu tuleb vältida. Kõik tõlgendused
Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga Eesti Vabariigi rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt. VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei mõelda vaid põllumajanduslikku vilja, vaid igasugust hüve, mis on tekkinud asja kasutamisega. Nii on näiteks ruumide edasine allkasutusse andmine tulu, mida saab sooritada vaid rendilepinguga. Samas ei ole teema igapäevaselt väga tõsine kuna seadusandja ei defineeri lepingut pealkirja, vaid
retoorikas. Töös kerkib esile kaks suunda: esmalt kiriku enda sisemised arengud ja teisalt väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3.kuidas EELK tuleb toime tänapäeva religioosse olukorra muutustega, kuidas on 1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid
........................30 3.8.8. Arhiivimaterjalid................................................................................................................................. 31 3.8.9. Muud juhud.........................................................................................................................................31 3.9. Teksti viitamine..............................................................................................................32 3.10. Tabelid......................................................................................................................... 36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................................................39 4. TEADUSTÖÖ KEEL..........................................................................
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
ei ole seda eesmärki suudetud täita kuna üldhariduskoolide arv on vähenenud. Noored on just need, kes hakkavad tulevikus juhtima meie riiki ning sellepärast peaks riik pakkuma kodukoha lähedal kättesaadavat ja kvaliteetset haridust. Edukas on riik, mis suudab pakkuda kättesaadavat ja kvaliteetset haridust algkoolist kõrgkoolini ja kus heast haridusest ei jää ilma mitte keegi, olgu ta pärit Tallinnast, Tartust, meie kõige väiksemast linnast Mõisakülast või mis tahes muust piirkonnast.(Sibul, 2012). Haridus mõjutab ka oluliselt inimeste osalemist erinevates kodanikühendustes ja ka poliitikas. Haridus annab lastele, noortele ja täiskasvanutele teadmisi ja oskusi, et olla aktiivne kodanik ja teostada end isiksusena.(Gil ja Claros, 2015). Riik soovib kodanikke ja eriti just noori, kes oleksid aktiivsed ja sooviksid ennast teostada, sellepärast peaks riik ka pakkuma korralikku võimalust ennast arendada ükskõik, mis regioonis.
Kindlasti on ta sobilik ka teistes haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole. Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5
2) Alternatiivide pakkumine (Rootsi) 3) Kahjude vähendamise poliitika – (Holland) püütakse vähendada narkari kahju teistele inimestele. Metadoorravi (asendus narkots), doos saadakse narkokeskusest. --- Hariduspoliitika põhiküsimus: Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste) Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse ---- Noorsootöö ja noorsoopoliitika: Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika Dünaamiline – “tänane” noorsootöö on “eilse” noorsoopoliitika tulemus (noorsootöö kui muutumise protsess) ---
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna k
laenuportfellis. Kinnisvaraturg on sõltuv globaalsest majanduskeskkonnast, finantssüsteemide stabiilsusest ning pangandussektori efektiivsest toimimisest, mistõttu on üha olulisem analüüsida antud sektorite vahelisi seoseid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tuvastada mustrid Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturu tsüklite, majandustsüklite ning laenuturu tsüklite vahel ning selgitada teguritevahelisi seoseid. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: ● selgitada kinnisvaraturu tsükli mõistet ning tsükli faase; ● määratleda kinnisvaraturu tsükliga seotud makro- ja finantstegurid; ● selgitada seoseid kinnisvaraturu tsüklite ja neid mõjutavate näitajate vahel; ● selgitada EL riikide kinnisvaraturu dünaamikat perioodil 2005-2013; ● tuvastada ühiste tunnuste alusel sarnased riikide grupid; ● selgitada riikide gruppidevaheliste erinevuste põhjuseid.
Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. 10 Üksikasjalikud tabelid, eksperimendi materjalid, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. 3.6. Kokkuvõte Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud). Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: · lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne;
Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt ning VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei mõelda vaid põllumajanduslikku vilja, vaid igasugust hüve, mis on asja kasutamisega tekkinud. Nii on viljaks ruumide edasise allkasutusse andmisega teenitud tulu, mida saab sooritada seaduse järgi vaid rendilepinguga. Samas ei ole teema
Kasutatakse "kopeeri" ja autori mõtetest eristatavad ning "kleebi" tehnikat. korrektsed. Vormistus Töö vastab vormistusnõuetele Töö vormistuses on palju väiksemaid (tiitelleht, teksti paigutus lehel, vigu või mõned suured eksimused. leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon, joonised, tabelid jms). Õpilase huvi ja Õpilane on tööprotsessist huvitatud, Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei iseseisvus töö aktiivne ning püüdlik, peab kinni suuda oma vigadest õppida, neid koostamise ajakavast, järgib nõuandeid, on parandada. protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei
varade iseärasuste tundmine ning bioloogiliste varadega toimuvate muutuste mõistmine. Rakendusuuringu teema on „Bioloogiliste varade arvestus vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale põllumajandus ettevõttes “. Rakendusuuringu eesmärk on välja selgitada bioloogilise vara arvestuspõhimõtted põllumajandus ettevõttes ja analüüsida nende vastavust Eesti heale raamatupidamistavale. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: tutvuda ettevõttega, selle raamatupidamise sise- eeskirja, finantsaruannetega, dokumentide ja registritega; rakendusuuringu läbiviimine dokumentide vaatluse teel; vaatluse põhjal saadud andmete võrdlus Eesti hea raamatupidamistavaga; järelduste tegemine ja tulemuste vormistamine; puuduste ilmnemisel muudatusettepanekute tegemine ettevõtte juhtkonnale bioloogilise vara
5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1
.......................................................................... 16 3.3.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 16 3.3.2. Sisukord .................................................................................................................. 17 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad ............................................................................... 17 3.3.4. Tabelid .................................................................................................................... 18 3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 3.3.7. Loetelud ...............................................................................
hingehoidja või raseduskriisinõustaja poole. (Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik) Raseduse katkestamise puhul leiab abi psühholoogilt, nõustajalt ja hingehoidjalt. Mitte alati ei jääda lapseootele just siis, kui seda on planeeritud ja oodatud ning aega otsuse langetamiseks napib. Ent raseduse katkestamine on üks keerulisemaid valikuid, mis elus ette tuleb. Sellises olukorras võid vajada samuti infot või hoopis inimest, kes aitaks valikud läbi mõelda ja toetaks otsuse langetamisel. (Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik) Uuringud on näidanud, et abort võib mõnikord puudutada inimest väga sügavalt ja tekitada tugevaid emotsioone, süütundeid, masendust ning vahel ka vajadust leinata sündimata last. Siin vajab naine ja vahel ka mees aega, aga ka toetust ja aktsepteerimist. (Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik) 13
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
..on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi)
Tallinnas 46%. Eesti on Euroopas üks kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga riike. Alla 15 aastaste elanike osakaal rahvastikust on 15,3%, tööealiste inimeste osakaal on 67,6%. Loomulik iive on negatiivne, 2011. aastal oli loomuliku iibe kordaja -0,42. Võrreldes 2004. aastaga on üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikust tõusnud 1%, moodustades 2011. aasta lõpu seisuga 17,01% rahvastikust. 2011. aastal läbiviidud 9 rahvastiku ja eluruumide loenduse andmetel oli Eestis 1. jaanuari 2012. aasta seisuga 901 668 tööealist inimest. Võrreldes 2011. aastaga oli 2012. aasta alguses Eestis ligi 5000 tööealist inimest vähem. Seda võib seletada suure väljarändega 2011. aastal, kui Eestist asus muudesse riikidesse elama üle 5 100 tööealise inimese. Situatsioon Eesti tööjõu turul on 2011. aastast elavnenud. Tööhõive määr oli 2011. aasta lõpu seisuga 70% ja töötuse tase 12,5%, peale seda, kui 2010
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele. Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest osast ja nendeks on: uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral esitatakse metoodika kirjeldus sissejuhatuses, siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid; arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt
Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu. Kui mõni etendus ja näitleja jäävad teatrikülastajale pikemaks ajaks meelde ning ajaendavad ka peale etendust mõtlema üldinimlikke probleemide üle, siis võib öelda, et etenduse mõju ei kao kohe. Lähtudes uurimistöö eesmärgist on autor püstitanud tööle järgmised uurimisülesanded. selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Töö eesmärgi saavutamiseks on töö autori poolt läbi viidud empiiriline uurimus, mille käigus koguti ja analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui kvalitatiivse meetodiga. Kvalitatiivne meetod sisaldab poolstruktureeritud teemaintervjuusid lavastajatega
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
aastal Tamsalu linna ja valla poolt tellitud ,,Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan", mis andis võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid, mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda. Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes. Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie Nõmmikut. 4 1. AS TAMSALU KALOR 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtv
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
............................................................................... 18 2.2.11. Lisa.............................................................................................................20 2.2.12. Töö stiil ja keel...........................................................................................20 2.2.13. Loetelud..................................................................................................... 20 2.2.14. Tabelid....................................................................................................... 22 2.2.15. Joonised......................................................................................................23 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................29 LISA.................
Tuginedes ka teiste infrastruktuuride (transport, asustus jne) paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse rohelise võrgustiku struktuurielementidele kasutustingimused ja vajalikud keskkonnameetmed, mis kokkuvõttes tagavad säästva arengu maakonnas. Roheline võrgustik. Eesmärgiks ei ole mitte ulatusliku rohelise pinna kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine looduskaitse ja keskkonnakaitse mõttes. See on roheline infrastruktuur. Rohelist võrgustikku iseloomustab: laiemas mõttes on see planeerimisalane mõiste, mis täiendab kaitsealade võrgustikku ja ühendab need looduslike aladega tervikuks. Iseloomulik on maastiku eri väärtuse säilitamine, keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; toetab rohelist mõtteviisi; on hierarhilise struktuuriga. Rohelise võrgustiku määratlemiseks ning analüüsiks vajame
looma enda ökoloogiliste omaduste kõrvale ka erinevad inimeste iseloomujooned ja võimed. (Mihkla & Tedre, 1980) 20 Kokkuvõte Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti loomamuinasjuttude tegelased ning leida nende seoseid loomade käitumisökoloogiaga. Antud eesmärgi täitmiseks uuriti 1997. aastal koostatud Pille Kippari Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükki “Metsloomad” ning koostati andmebaas Eestis elavatest loomaliikidest, kes olid antud peatükis tegelasteks, märkides ära neile muinasjuttudes omistatud iseloomujooned ja omadused. Andmebaasis oli kokku 168 tegelast uuritud 73 muinasjutust, kellest kõige populaarsemad olid rebane , keda oli mainitud 42 korral, hunt 35 korral ja karu 18 korral. Muinasjuttutes omistatud iseloomujoonte ja omaduste seoseid loomadega uuriti teabeallikate
annaabi.ee 
