Samuti võivad olla vägivalla tüüpe ka teisi, peale füüsilise. On olemas ka vaimne vägivald, mis toimub verbaalselt, teise inimese alandamine ja oma kontrollile allutamine. Vaimse vägivalla ohvriks võivad olla isegi suuremal määral mehed. Seksuaalne vägivald on enim levinud. Partner sunnib teist partnerit endaga seksuaalvahekorras olema ning samuti toimub oma kontrollile allutamine ning alandamine. Samuti on olemas ka majanduslik vägivald, mille korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist. Vägivallatseja võib võtta ära kaaslase pangakaardid ja muude tehingute piiramise. Vägivalla tüüpe võib küll olla erinevaid, kuid kõigega võib kaasneda füüsiline või vaimne kahjustus. Armastus teeb pimedaks ning see teeb haiget, see võib murda südame, samuti kaasnevad sellega ka muidu tõsisemaid probleeme.
näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle politseis registreerimata ja seda tingib kas majanduslik olukord, milles üksi hakkama ei saada, samuti võib selleks olla ka vägivallatseja ähvardused, mille tõttu ei julgeta midagi ette võtta. Selles referaadis proovin selgitada välja põhjuseid, millest võib olla vägivaldne käitumine oma pereliikmete suhtes tingitud, kuidas mõjutab see ohvreid, millised karistused ootavad vägivallatsejat ja kuhu pöörduda neil, kes on selle üle elanud. 1. Peamised vägivalla põhjuseid Vägivalla põhjuseid on palju, suureks mõjutavaks teguriks võib lugeda ka sotsiaalset
vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja
sõimata. Füüsiline vägivald on toores, julm ja võib ka mõjuda teinekord kehaliselt isegi rängalt. Mis siis põhjustab, et ühe klassi õpilased muutuvad kaasõpilastele väljakannatamatuks, et on isegi vaenlased. Kindlasti tuleb siin vaadata nii vägivallatsejale kui ka ohvrile.Vägivallatseja kannatab ise mingise tunnustuse pärast ja tahab ennast maksma panna ja silma torgata, teiste kallal toorutsedes. Oma loomuse poolest on vägivallatseja üleolev ja oma jõudu tunnetav. Sageli on ta väikeste vaimsete huvidega, suhteliselt vilets õpilane, aga ometi tahab olla teistest üle, aga võib-olla on ta ka ise kannatanud perekonna vägivalla all, jäänud ilma tunnustusest, sest igaüks tahab olla hinnatud, see on temas kasvatanud trotsi ja ükskõiksust teiste suhtes. Kindlasti on vägivallatseja leidnud eeskuju ka filmidest, kus rusikakangelased võidutsevad ja ta on loonud
alatoitumise all, neil on terviseprobleeme ja nad on vaktsineerimata. Vägivallatsejast lapsevanemad kipuvad tavaliselt oma lapse distsiplineerimisel olema ranged ja autoritaarsed. Sageli ootavad nad tingimusteta allumist, pidades laste igasugust vastupanu või vastuvaidlemist lubamatuks. Tihtipeale vihastavad vägivallatsejad oma laste peale sagedamini kui mittevägivallatsejad, annavad neile vähemalt kaks korda sagedamini laksu ning löövad oma lapsi suurema tõenäosusega "kõvasti." Vägivallatseja kalduvus autoritaarsele lastekasvatusele on tingitud mitmetest tema profiilile omastest aspektidest. Kuna vägivallatseja kaldub kontrollivale käitumisele, võib ta eeldada, et ta lapsed peavad vastuvaidlemata tema mõjuvõimule alluma, eriti just poegade puhul võib ta üritada rakendada rangemat kontrolli. Autoritaarne distsipliin näeb ette, et probleemid lahendatakse ilma aeganõudvatesse peensustesse laskumiseta, nagu seda on lähem tutvumine oma laste mõtete,
Usun, et kõigil on selline aeg olnud, millal nad nii mõtlevad. Õppeedukus langeb ja õppimise vastu kaob huvi täiesti.Võiks öelda, et kool on elu esimene raskem etapp ning selle nimel peab vaeva nägema. Edukaks saamisel pole suurt saladust.Peab vaid hästi õppima, mitte käega lööma. Tänapäeva koolides leidub ka küllaldaselt vägivalda, just nimelt koolivägivalda.Nõrgemaid kiusatakse nende riietuse, soengu jms pärast.Muidugi leidub ka füüsilist vägivalda, kus vägivallatseja otsib tähelepanu või tahab endasuguste seas populaarne olla.Paljud vägivallatsejad on eeskuju saanud filmidest või internetist videosid vaadates.Enamasti esineb vaimset vägivalda rohkem kui füüsilist.Tagajärjed võivad väga jõhkrad olla. Näiteks Soome koolitulistamine, mis lõppes mitmete inimeste surmaga.Ka sõnad teevad väga haiget ja ei lähe kergesti meelest. Kool pole koht vägivallatsemiseks, vaid õppimiseks.Enda hariduse nimel peab pingutama!
tõotanud, et viib asja nii kaugele, et isa ei löö ema enam kunagi. Vägivald kutsub lastes esile selliseid tundeid nagu segadus, hülgamishirm, abitus, enesekindluse puudumine, üksildus, depressioon, süütunne, et nad ei suuda olukorda muuta, viha ohvri vastu, kuna too ei kaitse ennast, usalduse kaotamine täiskasvanute suhtes, pidev turvatunde defitsiit, mis võib jätta jäljed kogu eluks. Vägivaldses suhtes elavad naised on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, kes võib ohustada nende füüsilist julgeolekut, et saavutada naise üle kontrolli. Vägivald põhjustab ema eemaldumise lastest nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Paraku otsustavad emad jätkata vägivaldset suhet sageli just põhjendusega, et siis on lastel olemas mõlemad vanemad. Vägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kogevad sageli väga tugevat stressi. Turvalisust tagavad funktsioonid sellises pereelus puuduvad, laps tunneb end ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on
vägivalla algamist. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki: Vaimne vägivald alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Füüsiline vägivald - löömine, peksmine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine Seksuaalne vägivald - pealesunnitud seksuaalvahekord või seksuaalvahekorra üritamine vastu tahtmist. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi.
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste
tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju. · Täisealiste lastepoolt eakate vanemate või vanavanemate(kes on kas perekonnast sõltuvad või haiged) suhtes toimepandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju. Kasutades mõistet ,,perevägivald" ei eristu ohvri ja vägivallatseja sugu. Vägivalda võivad kodus kasutada nii mehed kui ka naised, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on selline, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme ja eelkõige intiimpartneri abikaasa või elukaaslase vastu. Ohvrite ja vägivallatsejate (naiste-meeste) vahekord perevägivalla juhtumite puhul 1:9, seega on igast kümnest ohvrist 1 mees- ja 9 naissoost. Seega saame seoses perevägivallaga rääkida eelkõige naiste vastu
enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised. * Vägivallatsejaid ei peeta sageli nende käitumise eest vastutavaks; pigem nende vägivalda eitatakse, vähendatakse, vabandatakse välja ning süüdistatakse hoopis ohvrit. * Perevägivald on kriminaalne akt; joomine on kriminaalne ainult teatud situatsioonides (nt purjus peaga autojuhtimine). * Alkoholismi kohta on tehtud rohkem avalikku teavitus tööd. Vägivallatseja liitlased Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti. Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi üldiselt taunitaksevägivalda. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu. Väga oluliseks peab Bancroft poiste kasvatamist. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama.
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma
,,Perevägivalla alla liituvad ka laste omavaheline tülitsemine, insest, mõrv jne. Suurim osa peres toimuvast vägivallast on selline, kus mees kasutab vägivalda naise ja sagedamini just oma abikaasa või elukaaslase vastu. Tegemist võib olla igasuguse füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktiga, mis leiab aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas." Ma arvan, et olenemata vanemate erimeelsustest peaksid nad neid lahendama vaikselt, kuskil, kus lapsed ei satu eriti seda pealt nägema. Eelkõige võiksid nad lahendada probleemid rahulikult rääkides, üksteist mõista püüdes ja arukalt. Laps ei ole tihtipeale vanemate tülis süüdi. Muidugi võib ka leida juhtumeid, kus on ka laps süüdi. See võibki tuleneda lapse
väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi.
teiste peal välja. Põhjus on ka selles, et kui kodus on pidevalt selline kord, siis laps arvabki, et elu käibki nii, ja avastab, et on ka temasuguseid, kes arvavad temast nii, nagu tema oma isast. Probleemi lahendada on peaaegu võimatu, sest inimene, kes on vägivalnde, ja seda nii rangelt, kui Eriku isa, siis ta ei saa aru, et tema teod on valed. Psühholoog oleks vaid raharaiskamine, vastuhakkamine teeks asja hullemaks. Arvan, et ainuke lahendus on vägivallatseja juurest ära kolimine. Oma isaga on mul halvad suhted, ka tema vahel elab välja end, ja just minu peal ja sellest tean ka, et vastuhakkamine teeb hea tunde, aga see ei vii kuhugi. 5)Ent mõne päeva pärast teadis ta päris täpselt,mismoodi ta Tuletornist jagu saab.Mitte tema kiirus ei pidanud olema otsustavaks teguriks, selle kaalusid hõlpsasti üles tema kaal ja jõud.Ent Tuletorn mõtles aeglaselt ning tal võttis kaua aega, enne kui ta raevu läks
PEREVÄGIVALD Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed
Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku: Hüpotees Koolitulistamisi on võimalik ennetada. Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud...
olla. Üheks suureks paarivaheliseks probleemiks on vägivaldsus. Võimatu on koos elada inimesega, kes oma kaaslast peksab. Vägivaldne mees/ naine käitub oma partneri suhtes korduvalt kontrollivalt ja lugupidamatult, füüsiliselt ja vaimselt vägivaldselt. Sellise inimese eesmärk on saavutada võim kaaslase üle. Nagu psühholoog Kadri Ibrus ütles, on enamasti sääraste suhete algus imeilus. Kuna vägivallatseja soovib aga ideaalset kaaslast, kes mingil moel ei muutuks, hakkab ta õige pea oma võimu näitama. Varajasteks ohumärkideks nimetab psühholoog seda, kui mees räägib lugupidamatult oma eelmisest naisest, sunnib seksima, käitub teiste juuresolekul teistmoodi jne. Mitmed uurimused on näidanud, et lapsed peavad vägivalda oma vanemate vaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Vägivalda pealtnäinud lapsed on oma kaaslaste suhtes agressiivsemad (ning kalduvad neid rohkem
vägivallast saadud psüühilised kahjustused on lastel nii kauakestvad ja sügavad. Laste seksuaalse ahistamisega seotud kuritegudest registreeritakse politseis vähem kui kolmandik, sest enamik ohvreid ei teata neile osaks saanud vägivallast. Vägivalda kogenud laps võib abi saada turvakodust ja kriisikeskusest. Tartu Laste Tugikeskusest abi otsijaist oli 17 juhul tegemist seksuaalvägivalla ohvritega, kellest enamik on tüdrukud. Kahel juhul viiest on vägivallatseja kasuisa ja igal neljandal juhul bioloogiline isa. 17%-l juhtudest on vägivallatseja tuttav mees ja 16%-l tundmatu mees. Ohvrid ei soovi enamasti kuriteost ametlikult teada anda, sest laps võib juhtunus ekslikult ennast süüdistada, karta lähedase inimese või peretoitja kaotust vm. Üha enam on lapsed kistud pornograafiasse. Laste pornograafia nõuab ikka enam ja enam üldsuse tähelepanu ning on üks laste kallal toimepandava vägivalla vorme. Pornograafia
Keskmine 16 aastane noor on veetnud TV ees rohkem tunde kui koolis So u 20000 tundi TV ja 8000-8500 tundi koolis Keskmine 16 aastane noor on näinud TV-st 13000 tapmist 70% saadetest sisaldab vähemalt 1 vägivallaakti Ühes tunnis on TV-s keskmiselt 7,5 vägivallaakti Multifilmides 25 19% juhtudest sai vägivallatseja karistada, 15% tasu, 58% tagajärgi ei ilmenud 47% juhtudest pole märgata vägivalla kahjustavaid tagajärgi Keskmine laps näeb aastas 25000-40000 TV reklaami You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Telesaadete sisu ja lapse areng Vägivald telesaadetes
Sageli on sellele inimesele suureks kergenduseks juba see, kui ta saab oma mure südamelt ära rääkida. Arvesta sellega, et sa võid olla esimene inimene, kellele ta üldse on julgenud oma probleemist rääkida. · KUULA · VÄLJENDA MURET · TOETA · JULGUSTA Kuidas olukorda muuta? Perevägivald on kuritegu, millega tegeleb politsei. Politseile tuleb teatada igast juhtumist. Kui avalikustad vägivallatseja teod, võib lahendiks olla kriminaalasja alustamine ja süüdlase karistamine ning olukorra lahenemine.
Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus, sõnakuulmatus, valetamine jne) või internaalse häire (depressioon, tagasilangus, sisepinge). Üldiselt võivad taolised probleemid tekkida pigem poistel. Sellistel lastel on suurem risk probleemide tekkimisele koolis. (Kivi, Sarapuu, 2005, 120) Tegelikult aga võib lahutus olla ka väga suure probleemi lahendus. Seda sel juhul kui üks vanematest on alkohoolik, vägivallatseja või kui vanemate vahel on suured tülid ja pinged. Pärast lahutust on lapse elu palju rahulikum ja stabiilsem. Oluline on aga siiski, et laps ei kaotaks kontaktakti oma lahus elava vanemaga. 3. Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks? Kindlasti üks kõige suurem asi, mis teeb lahutuse lapse jaoks lihtsamaks, on lapsele ausalt toimuvast rääkimine. Laps ei ootagi, talle räägitaks igast pisidetailist. Oluline on, et ta teaks
agressiivse inimesega sõltub eelkõige sellest, kellel on antud olukorras probleem või on tegu probleemivaba situatsiooniga. Kuigi agressiivne käitumine võib olla somaatilise või psühhiaatrilise haiguse sümptom, on enamus vägivallajuhte meie ühiskonnas lihtsa kuritegevuse ilming, mis ei ole seotud haigusega. Sellised juhud on paremini käsitlevad politsei, vangla ja kohtu poolt. Kuid, otsustamaks, kas agressiivne käitumine pole mitte haiguse tagajärg, on võimalik vägivallatseja füüsilise ja vaimse seisundi hindamine. KASUTATUD KIRJANDUS Bandura, A.( 1977).Self-efficacy: Toward a unifying theory of behavioural change. Psychological Review, (84),191-215. Bolton, R.( 2006). Igapäevaoskused: Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Puhja:Väike Vanker Keltikangas-Järvinen,L.(1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata lapse isiksuse arengut. Tallinn: Koolibri Krips, H. ( 2011). Konfliktidest ja suhtlemioskustest õpetamisel ning juhtimisel. 2. tr.
2. Kuidas toimida vägivalla puhul? Vägivallast tuleb rääkida ja selle puhul tuleb abi otsida. On erinevaid vägivalla tüüpe: *lähisuhtevägivald (pere, paarissuhted) *kohtinguvägivald *seksuaalvägivald PEALTNÄGIJAD PEAKSID VÕIMALIKULT KOHE JUHTUNUDT TEATAMA POLITSEILE SPETSIALISTILE, et juhtum ei jääks peidetuks. Kuidas toimida, kui oled vägivalla tunnistajaks? *hinda olukorra turvalisust enda jaoks *Kui vaja, anna esmaabi *Helista politseisse *Jäta meelde vägivallatseja tundemärgid *Aita üles kirjutada pealtnägijate andmed. Kuidas aidata sõpra, kui näed, et sõber võib olla vägivalla ohver? *Kuula ta ära, räägi temaga *Ütle, et usud teda, ära süüdista teda juhtunud *Ütle, et oled tema pärast mures *Ole talle toeks ja aita tal abi otsida. (Politsei 112, Usaldustelefon 126, Tugikeskused) Pilet 4 1.Vaimne tervis kui vaimne heaolu Vaimne heaolu = rahulolu eluga, õnnelikkus, poitiivsete tunnete ja mõtete ülekaal.
SISSEJUHATUS Kuningas Gustav Vasa (1496 1560) on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Kas on tegemist ,,rahvusmonumendi", ehtsa rootsluse ja rahvusliku vabaduse kehastajaga, kellena on harjunud teda nägema arvukad põlvkonnad rootslasi? Või on ta pigem Machiavelli ideaalvürst - loomult umbusaldav, ettevaatlik, ahne ja ratsionaalne? Oli ta ju oma laste silmis rumal isa ning avalikkuse silmis madalat päritolu usupaator, vägivallatseja ja hoolimatu demagoog. Ent see tahumatu valitseja suutis kõige kiuste palju korda saata. Tal läks korda vastased põrmu paisata, vabastada riik Taani ülemvõimust, Vatikani eestkostest ning Lübecki ja Hansa Liidu survest. Rootsi võis tänu temale fööniksina tuhast tõusta ja alustada võidukäiku, mis valmistas ette ka ,,hea Rootsi aja" saabumise Eestisse. 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG
"Ma liitusin parteiga, sest olen revolutsionäär, ideoloogiline värk mind ei köida." Göringi partei nimi oli Hitler. Göring polnud Himmlerisarnane koolmeister ega lanskneht nagu Röhm, rääkimata Goebbelsi poliitilisest keevalisusest. Göring erines teistest oma hea päritolu, lihvitud maneeride ja inimeste veenmisoskuse poolest. Otsustavatel momentidel käitus mees täiesti külmavereliselt. Piiritu ehitamistahte ja edevuse taga peitis end kurjategijaks sündinud vägivallatseja. Tema käekirja kandsid nii pärast 1934. aastal lavastatud Röhmiafääri toimunud mõrvad kui esimesed kontsentratsioonilaagrid ja reziimivastaste terror Preisimaal. Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks: "Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler."
vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja varjupaiku on vähe. Enamik naiste varjupaikadest ei avalda enda aadresse. Neid saab leida vaid telefoninumbri alusel. Kui kannatanu helistab, siis juhatatakse ta kohale. Infoliinidelt turvakeskuste numbrite leidmine on keeruline, sageli antakse sealt teise asutuse number, mille kaudu turvapaigani jõutakse. See on mõistetav: perevägivalla ohver tahab oma piinaja silmist kaduda nii, et vägivallatseja tema jälgi üles ei leiaks. Loomulikult oskavad kannatanut turvakeskusesse juhatada vastava piirkonna sotsiaaltöötajad. Aga vahel võib konkreetne juhtum olla nii komplitseeritud, et on raskusi isegi sotsiaaltöötaja poole pöördumisega. Õnneks on naised ka hädas leidlikud: varjupaikade telefoninumbreid, aadresse ja isiklikke kogemusi vahetatakse usinalt interneti naistefoorumites. Heaks erandiks on Tartu Naiste Varjupaik
* Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. (J. Joubert) * Armastus on nagu palavik; ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist. (Stendhal) * Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) * Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole. (D. Diderot) * Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) * Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) * Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) * Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. (Chamfort) * Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. Houssaye) * Ükski teesklus pole suuteline kaua varjama armastust, kus teda on, ega kujutlema, kus teda pole. (La Rochefoucauld) *
perekonnas või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel. - Aasta jooksul kogeb paarisuhtevägivalda üks paar kümnest ning iga teine paarisuhte kogemusega inimene on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga. - 81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed. - 10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed. - 78% ohvritest koges perevägivalda oma või vägivallatseja kodus, 10% paarisuhtevägivalla juhtumeist leidis aset avalikus kohas või mujal, nt tööl, koolis, kellegi teise kodus. - Perevägivalla puhul on pigem tegu konfliktiga, mis ühel hetkel kasvab üle vägivallaks. - Perevägivald, eriti elukaaslaste, abikaasade või partnerite vahel, mõjutab rahva üldist haiguslikkust ja suremust. - Perevägivalla riskid ja ulatus on seotud liigse alkoholitarvitamisega. Alkoholi (liig)tarbimine
elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus. V peatükk - Materiaalõigus 29 Tsiviilhagid ja õiguskaitsevahendid 2 Korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva 1, et pakkuda ohvritele piisavaid tsiviilõiguslike kaitsevahendeid vägivallatseja vastu. konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi. 2 et pakkuda rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt ohvritele piisavaid tsiviilõiguslikke 3 ergutada rahvusvah koostööd ning võimald rahvusvahe võrdlusuuringuid. kaitsevahendeid riigiasutuste vastu, kes pole suutnud oma pädevuse raames rakendada vajalikke
pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast) Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad* Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte) Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega – uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras * Kuidas kaitsta kurjategija, vägivallatseja, pedofiili jne huvisid uurimuses? Põhimõte on selles, et iga inimese huvides on olla ühiskonna täisväärtuslik liige, seega ka kurjategija huvides on leida seadusekuuleka toimetulekut ning loobuda kuritegevusest. Kui uurimuse käigus õnnestub tal endal mõista seda, see on hea tulemus. Kuid see ei tähenda, et uurija ülesanne oleks teda hinnata. Uurija tekitab võimalust subjektil endal mõista oma olukorda. 9
nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. 221. Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. 222. Aeg on kõige targem nõuandja. 223. Aeg ravib kõik haavad. 224. Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. 225. Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe 226. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 227. Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. 228. Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229. Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231
filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu. Kuulsaim ajalooline näidend ,,Fuente Ovejuna`` a.k.a naiste mäss, feminsimi algus. Comendador kõrgeim aukandja, piirkonna vailitseja. Au solvamine nõuab kättemaksu. Külarahvas tõuseb üles feodaali vastu, mässu eesotsas on naised neid on ära kasutatud. Veel ,,El mejor alcalde, el rey``. Sevilla tähes kannatavd teised kõik tema pärast. Võimule tuleb igal juhul alluda- võim võõrandab inimesi.
(J. Joubert) · Armastus on nagu palavik; ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist. (Stendhal) · Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) · Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole. (D. Diderot) · Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) · Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) · Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) · Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. (Chamfort) · Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. Houssaye) · Ükski teesklus pole suuteline kaua varjama armastust, kus teda on, ega kujutlema, kus teda pole. (La Rochefoucauld)
armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta. Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. *Armastus on ainuke vara, mis kasvab, kui teda jagada. (R. Huch) *Armastavale südamele pole ükski asi liiga raske. (Cicero) *Jah, pool. ja ilusam pool elust jääb tundmatuks inimesele, kes pole kunagi kirglikult
veel naljakana või koguni naeruväärsena. 221.Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. 222.Aeg on kõige targem nõuandja. 223.Aeg ravib kõik haavad. 224.Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. 225.Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe 226.Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 227.Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. 228.Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229.Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230.Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231
saavutavad oma nö ''edu'' ja vara läbi teiste inimeste kahjustamise, siis sealt perest tulev inimene arvab, et nii ongi õige tee oma tahtmiste saavutamisele. Ta on sellega harjund. Ja üks asi veel.. perekond - on olnud juhuseid, kus mees on väikse poisina kannatanud vägivalla ja hoolimatuse all ning selle tõttu saanud ise mingid psüühilised vigatsused jm ja täiskasvanueas on hull naistepeksja ja vägivallatseja.“ „Muu“ alla oligi kirjutatud sõna „mõlemad“ ning selle all pakuti põhjenduseks nii keskkonda kui ka geneetikat ning nende suhet. 2.Kas Te usute, et vägivaldne olemus on mingil määral pärilik? Joonis 3 Vastanute arvamus vägivaldse olemuse pärilikkusest Küsimusele, kas vägivaldne olemus on pärilik, vastati järgmiselt. 51 Ülepoolte vastanutest (108) pakkusid valikvastuseks „vähesel määral“. Vastanud toetusid
mise heakskiitmine võimendab sellist käitumist veelgi. Ning ema vastu. Lapsel oleks liiga raske tunda viha tegeliku kuna toimepandud agressioonidel on tihti positiivne tagasisi- vägivallatseja vastu, sest see kutsuks esile uusi hirme. de, julgustab see ette võtma uusi vägivaldseid tegusid. Selle teooria kohaselt on agressiivsust põhimõtteliselt võimalik "õp- pida". Agressiivset või vägivaldset käitumist on võimalik oman- dada ka teisiti: lapsed võivad nimetatud käitumismalli üle FRUSTRATSIOONI-AGRESSIOONITEOORIA võtta nn. eeskujudelt. Seda nimetatakse "mallide õppimi-
4131. Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad 4132. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Poiss: kas sa mulle oma MSNi ei tahaks anda? Tüdruk: ei. Poiss: miks? Tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... 4133. Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada 4134. Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus 4135. Armastus on kõige suurem vägivallatseja ta tahab endale kas kõike või mitte midagi 4136. Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada 4137. Ükski lumehelves ei tunne ennast kunagi laviinis süüdi. 4138. Take a picture lasts longer. 4139. See ei ole niivõrd sõbra abi, mis meid aitab, vaid teadmine, et nad meid aitavad. 4140. Kuhu homme sind viivad sügisvihmad ja tuul? Ainult taamal üks pilv tukub kuuskede kuklas, päev veel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
