Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.....................................................
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald
Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne.
psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood,
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
tekitada ohvrile psühhol kahjustusi ja füüs valu. Vv võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja Tõsta praktikute prof. taset ja suurendada erialase haridusega spetsialistide arvu. Täiendada perevv-ga vvtseja ühine eluase pole määrav. tegelevate spetsialistide õppekava peresotsiaaltöö ja perevägivalla erinevaid aspekte käsitlevate ainete Naiste vastu suunatud vv tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või lisamisega. mis võib tõenäoliselt lõppeda füüs, seks või psühhol kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa Töötada välja põhimõtted KOV sotstööalase hindamise, arendamise ja supervisiooni korraldamiseks ja
5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju,
Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all 16% 15-74 aastastest naistest. 21% vägivalla all kannatanud naistest koges nii psühholoogilist, füüsilist kui seksuaalset vägivalda. Vägivallatseja ei mõtle, mida ta põhjustab ohvrile. Samuti võivad olla vägivalla tüüpe ka teisi, peale füüsilise. On olemas ka vaimne vägivald, mis toimub verbaalselt, teise inimese alandamine ja oma kontrollile allutamine. Vaimse vägivalla ohvriks võivad olla isegi suuremal määral mehed. Seksuaalne vägivald on enim levinud. Partner sunnib teist partnerit endaga seksuaalvahekorras olema ning samuti toimub oma kontrollile allutamine ning alandamine. Samuti on olemas ka majanduslik vägivald, mille korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist. Vägivallatseja võib võtta ära kaaslase pangakaardid ja muude
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
spetsiifilistest funktsioonidest. Meie arvates on tema esmaseks ja peamiseks funktsiooniks ohvri isiksuse ja käitumise uurimine; viktiimsuse, viktimisatsiooni ja viktimogeensete faktorite uurimine, mis võimaldab uue vaatenurga alt vaadelda kuritegevust, selle põhjusi ja kuritegude profülaktikat. Tulemusena tekib võimalus kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt kuritegu avastada ja uurida, ja samuti teha kindlaks kuriteo täit pilti, objektiivselt hinnata kurjategija süüd, arvestades kuriteoohvri isiksuse ja käitumise rolli. 16 Teiseks, mitte vähem tähtsaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks on hariv funktsioon, kõigepealt on selleks õiguskasvatus. Nagu näitas kirjanduse uurimine ja läbiviidud uurimuse tulemuste analüüs, paljudel kannatanutel on madal õigusalaste teadmiste tase. Enamus neist ei tunne nende elu, tervist, omandit kaitsvaid õigusnorme, need vähesed aga, kes «on midagi kuulnud», ei tea, kuidas ja millal teostada neid praktikas
suguühendus lapseealisega (KarS §145), sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146), lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse
Teised laste tahtmatud vigastused kaasnevad kukkumiste, lämbumiste, mürgistuste ja jalgrattaga seotud õnnetustega. Noorus. Ameerikas lapsepõlvest nooruseikka üleminekuga kaasneb suurendatud risk surra tahtmatutesse vigastustesse, eriti autoavarii tagajärjel. Autoavariid on vaieldamatult üheks peamiseks fataalsete ja mittefataalsete vigastuste põhjuseks noorukite ja noorte täisealiste seas. Eestis 2003. aastal ligikaudu poole hukkunutest moodustasid alkoholijoobes roolikeerajate ohvrid ja kõigest liiklusõnnetustest on ligi 19% nande süül (Vaata Diagramm 2) Alkohooli mõjul muutub inimene ettevaatamatuks, kaotab enesevalitsuse, annab voli tunnetele. Inimene hindab ennast üle, riskib, muutub kergemeelseks ja uljaks. Alkohooli mõjul ei reageeri meeleorganid enam nõrkadele ärritajatele, väheneb nägemisväli ja nõrgeneb värvieraldusvõime. Valesti hinnatakse kiirust, kaugust, peatusteekonna pikkust jne. Järelduseks võib nii öelda, et
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne;
koostamise kaasamise protsessist, projektijuht Soome Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumi erinevate osapoolte kaasamisest ja poolt 2010.a, tellitud uurimustööga „Lähisuhte- ja nende panusest. perheväkivallan uhreille tarjoittavat turvakotipalvelut“ ja Euroopa Liidu 7.aprilli 2011.a. konventsiooniga „Naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“. Nimetatud dokumentides toodud nõuded olid teenusekirjelduse väljatöötamise lähtealused. Esmast teenusekirjelduse varianti arutati Eesti Naiste Varjupaikade ümarlaual 24. septembril 2011. Eksperdina osales Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) juhatuse
1.1 Vältimatu ja kiire meditsiinilise abi situatsioon Tavaliselt on nendeks põletused, südame probleemid, mürgistused ja traumad. Kõik need on tõelised väljakutsed kiirabile. Kõigil neil on mõned ühised omadused: nad on ootamatud , ohustavad patsiendi elu ja patsient ja/või tema pere ei ole valmis nende jaoks. Moonilal (1982) ütles oma uuringus, et need patsiendid võivad kogeda sokki, liigset verekaotust, rasket hingamispuudulikkust või südameseiskumist. Hulgi traumade ohvrid on tavaliselt põhjustatud liiklusõnnetustega, tulistamised, pussitamised või enesetapukatsed ja tavaliselt on nad sokis, teadvuseta või surmale väga lähedal. Enamik neist jõuavad haiglasse kiirabiga- vaid mõned tuuakse pere või sõprade abiga. Kohe nende saabumisel on selliseid patsiendid muutunud intensiivse elupäästmise protsessi objektiks. Olukord tekitab terve hulga tervisega mitteseonduvaid probleeme. See sisaldab endas ka näiteks perekonnale teatamise
panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub,
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud. Väga raske on seda mõelda, et sinu enda tuttav võib olla vägivaldne inimene. Kuna koduvägivald on piiride ülene ja esineb kõikdes kultuurides. Siis selle probleemiga tegelevad väga paljud inimesed ja organisatsioonid. Selleks, et otsustada kas teatada juhtumist või mitte on tarvis mõista missuguste jõududega on koduväg
- Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke. - Kolm subkultuuri tüüpi: 1. Kriminaalne subkultuur: Piiratud juurdepääs legaalsetele, kuid vaba juurdepääs illegaalsetele vahenditele. 2. Konfliktsuse subkultuur: Piiratud juurdepääs nii legaalsetele kui ka illegaalsetele vahenditele. Vägivald kui jõud positsiooni omandamiseks ja staatuse tõstmiseks. 3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3
SISSEJUHATUS MIS ON TÖÖSTRESS KUI SUUR ON TS JA KES ON OHUSTATUD RISKI HINDAMINE JA TS ENNETAMINE Sissejuhatus Euroopa Liidus on tööstress (TS) seljavalude järel, mis mõjutab 22% ELi töötajaid, teine kõige üldisem tööga seotud terviseprobleem. TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed ohutegurid nagu puudulik töökorraldus ja juhtimine, kõrged nõudmised ja väike kontroll töö üle ning kiusamine ja vägivald tööl. Füüsikalised ohutegurid nagu müra ja temperatuur võivad samuti põhjustada TSi. TS ärahoidmine on Euroopa Komisjoni uue töötervishoiu ja tööohutusalase strateegia üks eesmärke. Mis on tööstress Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime tulla (või neid kontrollida). Stress ei ole haigus, kuid kui see on tugev ning kestab
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
Selles mudelis tuuakse välja karakteristikud, mis soodustavad väärkohtlevat käitumist. Nendeks võivad olla näiteks sotsiaalne isolatsioon, madal enesehinnang, empaatia puudumine jne. Selle mudeli miinusena võib välja tuua fakti, et see ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjuseid, mis võivad viia vägivaldsete suheteni perekonnas.8 Sotsiaalsete ja keskkonnamudelite järgi peetakse oluliseks perevägivalla soodustajateks väliseid faktoreid nagu madal palk, töötus jne. See mudel leiab, et vägivald on tulemuseks strukturaalse või situatsioonilise stressiga kohanemisel või sellele reageerimisel. Selle teooria järgi võib väita, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. 9 Spetsiaalse ohvri mudel väidab, et lapsed ise kutsuvad esile enda väärkohtlemist. Selle teooria
Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis. Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha
*Julge olla sina ise *Julge teha esimene samm *Anna suhte arenemisele aega 2) Käitumine kriisis olles Kriisis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisiolukorras reageerivad inimesed erinevalt ja reaktsioonid on individuaalsed, sageli ettearvamatud. Mis võib põhjustada kriisi? *Keskkonnaga seotud lumetorm, tulekahju, üleujutus *Inimesega seotud haigus, vägivald *Suhetega seotud lahutus, kaotus Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus. Vapustusele järgneb muutuste läbilöömise aeg. See võib kesta nädalaid või kuid. Läbitöötamisele järgneb toibumine ja kohanemine. Ükskõik, kuidas inimene kriisi sattudes käitub, vajab ta ennekõike teiste kohalolekut ja inimlikku toetust. Kelle poole saab pöörduda abi saamiseks? *Perearst *Kool *Laste tugikeskus *Nõustamis- ja kriisiabikeskused Pilet 6
riskirühma kuuluvate, eeldatavalt madala enesehinnanguga noorte käitumist probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
