Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perevägivald ja lapsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vägivald, perevägivalla, tunnist, perevägivald, põnev, trauma, arvavad, puutu, magavad, arvamusi, karpi, avada, tajuda, külla, kisa, kära, alandab, tunnevad, lapsevanemad, jooke, perest, nooremal, poisil, õpiraskuste, kiusamise, mudeleid, küsimusi, otsides, otsima, survel, hoolimatus, pidevad, vabandused, kuritegu, tülitsemine, insest, aktigaPerevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne.
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.....................................................
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
tekitada ohvrile psühhol kahjustusi ja füüs valu. Vv võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja Tõsta praktikute prof. taset ja suurendada erialase haridusega spetsialistide arvu. Täiendada perevv-ga vvtseja ühine eluase pole määrav. tegelevate spetsialistide õppekava peresotsiaaltöö ja perevägivalla erinevaid aspekte käsitlevate ainete Naiste vastu suunatud vv tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või lisamisega. mis võib tõenäoliselt lõppeda füüs, seks või psühhol kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa Töötada välja põhimõtted KOV sotstööalase hindamise, arendamise ja supervisiooni korraldamiseks ja
See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile
Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju. Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga. Enamjaolt arvavad vanemad, et lahutus on ainult ema ja isa vaheline suhte muutus, kuid tegelikult mõjutab vanemate lahutus väga suurel määral ka lapsi. Antud referaadis räägingi ma sellest, kuidas vanemate lahutus lapsi mõjutab ning kuidas lahutust lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus? Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus
võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on
panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni. Kampaania ,,Kui armastus teeb haiget" (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi! Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 1719aastased Neiu: ,,Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena oluline, see tunne. Ja kui siis
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse järgi, samas noored üritavad pääseda vanematega võrdsematesse suhetesse (tahab ise endale riideid valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest kinni hoida nendega, kes arvavad, et võiks kasutusele võtta uued normid (nt riiete valimisel võiks jõuda kokkuleppele mis summas/ kus kandmiseks võib ise riideid valida). Homeostaas (püüdlemine tasakaaluseisundi poole) Selleks, et suhetes säilitada muutumatut olukorda, kasutatakse negatiivse tagasiside mehhanismi. Inimeste vastastikune koosmõju realiseerib püüdluse: kõigil on mugav, kui puudub tasakaalutus, sest muutused suhetes tekitavad ebamugavustunde
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.
Arvutimängudega liialdamine võib tulla nii vanemate soovist oma lapsi lõbustada kui ka vanemate hõivatusest või arusaamast, et töötamine materiaalsete asjade saamiseks on olulisem lapse eest hoolitsemise viis kui temaga ühine ajaveetmine. Telekast ja internetist tulev mõjutav info: · Seksi, vägivalla, ebaviisakate ja manipuleerivate laste ja alatute täiskasvanutega reklaamid · Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega
Tihtipeale on süüdistus õiglane, aga mitte alati. On ju nii, et iga kord kui kodunt väljume, paneme oma enesehinnangu proovile. 3.1.1 Teistega võrdlemine See on kindel viis lapse eneseusku põrmustada. Kui poiss võrdleb oma tüdrukut oma endise kallimaga, vanemad lapse õdede-vendadega ja sõbrad oma teiste sõpradega, tekitab lapses tunde , et ta on murust madalam (Naik, A Austa iseenast) 3.1.2Sõnaline vägivald Kui öeldakse , et oled rumal, inetu, paks ja kohmakas ning et sinust ei saa iialgi asja, siis on see sõnaline vägivald. On tõestatud, et sõnaline vägivald on sama kahjulik nagu teisedki vägivallavormid. Näiteks öeldakse alatihti, et oled rumal, siis hakataksegi uskuma ja käituma vastavalt ( Naik,A Austa ennast 2000). 3.1.3 Kehaline või seksuaalne vägivald Need vägivalla vormid hävitavad inimese eneseväärikus tunde täielikult. Paljud vägivalla ohvrid
(Vaher, 2008, 45) 1.1.4Lahutuse mõju lapse enesekindlusele ja enesehinnangule. Kui vanemad on lahutanud, tiirleb lapse peas palju küsimusi. ,,Mis nüüd saab?" ,,Miks see juhtus?" ,,Kelle süü see on kas see juhtus minu pärast?" Isegi kui laps teab, et juhtunu ei ole tema süü, on selliseid mõtteid raske vältida. Vanemad ei tohi lahutust õigustada, öeldes: ,,Me tegime seda laste heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Nad on väga õnnetud ja mures ja arvavad, et kui nad oleksid teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Vanemad ei tohi seetõttu mingil tingimusel öelda, et nad lahutavad laste pärast, vaid peavad ütlema, et nad lahutavad, sest tahavad seda teha. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Mis puutub lahutuse läbi elanud laste enesekindlusse ja enesehinnangusse, sõltub see muidugi
Paraku ei suuda kõik vanemad oma rolli täita ning jätavad oma lapsed hooleta, toetuseta, annavad halba eeskuju ja võivad last vääriti kohelda (Fernandez-Ballesteros 2003). 7 Lapsel ei ole hea elada seal, kus koheldakse last vääriti. Väärkohtlemise all võib mõelda tegusid lapse suhtes, mis alandavad tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (Edovald 2003). Ka füüsiline vägivald on väärkohtlemine. Lapsed, kes kogevad füüsilist vägivalda hakkavad pidama seda normaalseks elamisviisiks ja hakkavad seda ise kasutama (Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu.
........................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1............................................................................................
enesetappu vähemalt mitte noorena. Enesetapp on üldiselt väga intiimne asi ning 8 sellest ei soovita rääkida. Inimesed kes otsustavad sooritada enesetapu on määravaks faktoriks tunded mis on seotud häbitunde ja madala enesehinnanguga. Seepärast on väga oluline inimesi hoolikalt kuulata. Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel
Alates sünnihetkest kuuleb laps enda ümber kõnekeelt (Niiberg&Linnas 2007:82). Parim emakeele õpetaja on ema, kellega räägitakse sünnist peale. Lastel, kellega vanemad palju räägivad, on kõne areng kiirem ja sõnavara laiem. Sõnavara laius ja mitmekesisus on oluline, sest sellest sõltub see, kui hästi hakkab lapsel koolis minema, kui kiiresti ta õpib lugema ja kirjutama. Ka maailma asjadest arusaamiseks on vaja küllalt laia sõnavara. Jutukal inimesel on lihtsam oma arvamusi, tundeid, mõtteid ja soove teistele arusaadavaks teha (samas:14). Lapse igakülgse arengu esmaseks tingimuseks on, et temaga tegeletaks sünnist alates. Et laps üldse kõnelema hakkaks, on vaja temaga rääkida. Emakeel on see keel, mida inimene õpib esimesena, mida ta peab valdama kõige paremini. Nii luuakse eluks kindel alus, mis aitab lapsel edasi jõuda. See kuidas väikese inimesega suheldakse ja tegeletakse, on 8
annaabi.ee 
