Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli...
Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid
kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid kollaste juuste ja siniste silmadega ei tilkagi võõrast verd! Tiina aga oli hoopis tumedat verd. Mitte ainult pererahvas ei olnud Tiina vastu, vaid ka külarahvas, kes uskusid Mari juttu, et just Tiina oli see, kes Kiviste Kaarli varsa murdis. Tiina oli löödud ja jooksis metsa ning viibis seal päevi. Pererahvas oli rahul, et Tiina lähipäevadel koju ei ilmunud, Margus aga nukrutses omaette. Ühel päeval tuli Tiina ning kutsus Margust endaga kaasa metsa elama. Mees ei läinud ning Tiina jooksis tagasi metsa
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud maakeral tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on jäänud samaks. Juba ürgaja inimesed otsisid endale paremaid elupaiku, ning tegid tööd selle nimel, et saaksid õnnelikult elada. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks näha peale haritud karjamaade ka õnnelik pererahvas. Aga elu ei naerata kõigile ühtemoodi ning õnnelikuks pererahvas ei saanud. Miks värgamäelased õnnelikuks ei saanud? Andrese elu kujunes eluks Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, kuid tema liigne töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu nii naise, lapsed, pere, kui ka vabaaja ja lõõgastumise. Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsaim asi. Andresel oli Vargamäest oma kindel ettekujutus ja terve oma elu püüdles ta selle eesmärgi poole
Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused
Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal. Lisaks: Jalgpalliplats, 2 rannavolle platsi, 4 ujumiskohta, külakiik, grilliplats ja lõkkekohad, vibulaskmine, kirveviskamine, batuudid. Teenused: Kanuumatkad (hind al 170 EEK/in), öömatkad rabas ja kanuus, ATV safarid.
Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim.
Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam) Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis
KALEVIPOJA KAHEKSAS LUGU Viskevõistlus ja kuningaks saamine Künd ja hobuse surm Peale vana Kalevi surma pidid kolm poega endi seast välja selgitama järgmise kuninga. Nii asusidki ühel varahommikul pojad teele, et leida sobiv koht uue kuninga väljaselgitamiseks. Olles teel lõuna poole, jõudsid nad ühe taluni. Sealne pererahvas kutsus nad tuppa, arvates et neist on kosilased peretütardele. Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas. Jõutigi Peipsi järve kallastele, kus otsustati maha pidada võistlus. Lepiti kokku, et kes üle järve kõige kaugemale viskab, see ka uueks kuningaks saab. Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas
peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda
mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti juttu, kuni ühel hetkel ukse tagant külmunud ja näljane tüdruk leiti. Ühtselt otsustati laps perre jätta ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast. Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat verd, tema käitumismaneerid olid teistsugused, ta oli harjunud elama vabaduses ning ei suutnud sammu pidada inimeste moraalidega. Mõne aja möödudes
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik )
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks tegid inimesed jüripäeval kukerpalli
Leppis kõrgete uksepiitadega, mis Andres ehitas, kuna ei tahtnud tüli teha (tundis end veel võõrana ning ei arvanud seetõttu, et tal on sõnaõigust?) Kui Andres rääkis kivide vedamisest, siis kuigi Krõõt mainis, et kogu töö võtab kümme aastat aega, siis nähes, et mees ei hooli sellest, jättis ka tema selle jutu. On väga lahke, kutsus kirikusse minnes karjapoisi enda ja Andresega vankriga sõitma, kuigi vankriga sõitis tavaliselt vaid pererahvas. Lubas ka kõrvale pandud saia ja leiba võtta ning võiga süüa. Isegi rasedana tegi tohutult palju tööd. Ei söönud ise võid, et perele rohkem jääks, kuigi see talle halvast mõjus. Tundis, et selleks, et olla tõeline perenaine peab ta kogu oma aja talu ja pere eest hoolitsemisele pühendama. Talu oli võlgu ostetud, rabas tohutult tööd, et lapsed ei peaks hakkama nende võlga maksma. Teda kirjeldatakse tihti nukrana.
ta Vändra köstrikooli. Ta oli väga hoolas ja andekas, samuti ka musikaalne. Kui 1833.aastal avati Vändra köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooliõpetajaid ja vallakirjutajaid, pääses sinna kohe ka Johann Voldemar. Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi tal aega õpetada Jannsenile vaimuandeid muusikas ja saksa keeles.
Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva
Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva
Teine eestlaste loodususundi alustala on hing. Hing on inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei
meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga, millele Peauru armastas tamme ette ehitada uputades nii Andrese põlde. Kogu külas aga tuli
kõnekeele mahlakuse ning huumoriga suure linna Tallinna ja väikese saare Muhu elanike mõtete ja tegude erinevus. Kohvilähker, Lia Laatsi kehastuses, on auahne ja lärmakas tallinlanna, kes üritas maainimesi oma pilli järgi tantsima panna. Ta püüdis isegi lapsi ümber kasvatada, õpetades neile ringmänge ja keelates juua külma kaevuvett. Lastele tegi nalja tema peenutsev õppetamise stiil. Ega täiskasvanudki pääsenud Kohvilähkri targutustest, kommentaaridest ja nõudmistest: pererahvas pidi loobuma kambritest, mida ta öö jooksul mitu korda vahetas, päästma lakaaugu vahelt röökiva linnaproua ... Iga oma nõudmist põhjendas ta lausega: "Me oleme Tallinnast ja me maksame". Paljudki teised filmist tuttavad ütlemised on rahva seas saanud nö kildudeks. Sageli võib kuulda: - tsu-tsu-frei! - ... ja ikkagi inimene! - Inimeses peab kõik ilus olema - Me oleme Tallinnast ja me maksame! - Jhon, lase vesi välja! Loll, autol!
............................8 Kasutatud kirjandus............................................................................9 3 Sissejuhatus Sõna "etikett" pärineb ladinakeelsest väljendist est hig questio, mis tõlkes tähendab: siin on küsimus. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab, kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda, olla hea pererahvas külalistele jms. Etikett muutub aga reegliks siis, kui kutsuja on selgelt selle paika pannud. Näiteks on kutsele lisatud märkus:" Tume ülikond, lühike kleit." Arvatavasti Hiina eeskujul võeti kasutusele õukonnaetikett Euroopa vürstiriikides kasutusele 15 saj. Eesti iseseisvumise aastatel arvati, et ,,vanad ajad" on möödas ning ,,uue" korra puhul hakkavad kehtima uued protokollid ja etiketi osatähtsus väheneb. Ruttu aga mõisteti, et nad olid eksinud. Heade
mõlemas ajas, teised kõik muutusid. Valgustus oli laval hästi läbi mõeldud. Nii esemetele, kui ka näitlejatele laskuv valgus oli sobiv. Eriti hästi oli esile toodud taadi mõttehetked, kui valgus ainult temale paistis. See lõi väga mõjuva hetke ning aitas etendusse veelgi rohkem sisse elada. Esemetest oli laval voodi, kus taat vahel pikutas, laud ja pingid, mille taga pere sõi, kui laps sündis toodi lavale ka lapsehäll. Lisaks sellele leidusid ka nõud, millest pererahvas sõi. Kasutati ka korvi, kus oli pesu ja pesunööri. Kõik esemed olid vajalikud, et luua laval õiged tegevused. Kostüümide poolest oli kujutatud eelmist sajandit. Näitlejatel olid seljas talurahvariided, naisnäitlejatel polnud püksid, vaid seelikud või kleidid ning meestel püksid, pluuse ja saapad. Tegelasi oli mitmeid, kuid kõige enam meeldiski mulle just taat. Tegelasel oli seljas, nagu eelnevalt mainisin, talumeheriided- püksid, saapad, pluus ja vest
· Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sööginõude ja söömise kohta, eeldas virka ja usinat perenaist. · Kogukondlikust ühistegevusest osavõtt (kirikupühad, laadad, tähtpäevad, tavaliselt käis kogu pererahvas va. sulased). · Koos töötasid ja elasid 2 erineva suguluspere liikmed, rent ja muud koormised vaksti ühiselt. · Vabadikupered elasid juhutöödest, enamiku moodustasid eakad, kes elasid üksi või kahekesi, elatuti armuandidest või oma laste toetusest. Pärast talurahvareforme 1849-1860 muutus perede koosseis märgatavalt: 1) talupojal oli õigus endale maad osta, vähened liitperede arv, poolemaameeste arv vähenes.
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju.
Nimelt lõõpis Mari nii kaua, kui Jussil kõrini sai ja ta ennast üles puua tahtis. Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja Juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Elu Mariga Mari ja Juss hakkasid pulmi plaanima pärast seda, kui Juss ennast üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas. Abielu teisel aastal sündis neil pole Juku. Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida. Samal kevadel ehitas Juss oma perele lehmalauda. Peres käis ta ainult ajutiselt abiks, sest tal oli nüüd oma majapidamine. Peagi sai Mari ka teise lapse, seekord tütre, Kata. Kui Krõõt suri ja Mari peremehe juures tema ja enda lapsi kantseldas, muutus Juss nukraks ja üksildaseks. Juss piinas, et tema
amuutumisega kujunes ka lõhijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 84 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama. Kirjutas vanaisale kirja. Vanaisa oli ainus, kes talle jäänud oli. Vanaisa oli kõbus vanamees. Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks.
läheb õnnelikult taevariiki. Tähtsaim Mann õpib Mari ja Tiina Mari vihastab ja Tiina on olnud 4 Margus vihastub sündmus lugema ning lähevad riidu sõimab Tiinat päeva kadunud libahuntide pererahvas Marguse pärast avalikult ja tagasi tulles ulgumise peale räägib ja tuleb ilmsile, libahundiks. ootab teda pere ja läheb püssiga libahuntidest. et Mari teab külm ja range välja, et Hiljem toob Tiina ära ajamine. ehmatada
Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii'l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga. Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma
Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tahab, et ta Mariga abielluks. Tiina ei saa aru, miks Mari, miks mitte tema. Margus arvab, et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina. Margus tahtis minna koju, kuid Tiina veel mitte. Tiina läks teisele poole ja tema teele sattus Mari. Jah, Mari kuulas kõike pealt ja nad läksid riidu. Mängiti nukku jaanipäeva ajal ning Tiina aeti kodust minema, ta jooksis metsa. Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt.
sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile
elust Nipernaadiga. Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei tahtnud Kati temast lahti lasta, kartes et Nipernaadi põgeneb. Nipernaadi oli väga murelik, kuna seletas, et on rikas ja tekitas Katile illusioone oma rikkusest, mida tegelikult polnud. Järgmisel hommikul peatusid külas Hansoja talu ees. Nipernaadi läks hoovi uudistama. Seal avastas ta Madis Moormaad, kes on Hansuoja talu sulane. Sulane oli talus üksi,kuna pererahvas oli laadal härga müümas. Nipernaadil oli sulasega väga raske jutule saada alguses. Nipernaadi tutvustas ennast kui talu perenaise kauget sugulast ja tõi tallu endaga kaasa Kati, kes otsib tööd. Madis teatas, et perenaine ammu surnud. Kati sai talus tööd. Nipernaadi seletas, et talu kuulub temale aga Kati ei uskunud seda. Hommikul kui pererahvas laadalt tulid suure lärmiga juhtus hoovis õnnetus. Talu peremees oli õnnetuses ise süüdi, kuna tahtis
mulle vastu jookseb ja saba liputab, kuid täna tema nägemine jääb mulle lühikeseks, sest mind viiakse metsa jooksma. Olen küll piisavalt laisk ja mugav, kuid jooksmine on üks minu armastus. Peale suurte koguste söömise tuleb ka trenni teha ja ma naudin metsas jooksmist, muidugi ainult siis, kui päike paistab ja ilm on soe. Muul juhul ma lihtsalt keeldun õue minemast ja magan oma kuningliku und, mida keegi ei tohi segada. Segamise eest näksan teda. Ulakus Kui pererahvas hakkab õhtust sööma ja minagi olen oma toidu kätte saanud, ei suuda ma jätta märkamata võileiba, mis laua peal asetseb. See lõhn, see kõik on nii hea, et ma ei suuda enam seda lihtsalt silmitseda, vaid hiilin vaikselt ja söön selle ära. Ei lähe kaua aega, kui avastatakse ,,vargus" ja ma saan selle eest ühe suur laksu vastu kintsu. Ma ei tee teist nägugi, vaid heidan oma asemele ja teen ühe suure uinaku. Kadriliis Rääsk 10a
Jürgens ühel augustikuu lõpupäeval Jälgimäele sattus, ei ole teada. Tõenäoliselt pandi ta hävituspataljoni ühe juhina sakslastele vastupanu organiseerima. Ja kui selgus, et Tallinna langemine on vaid aja küsimus, oli ta jäänud üksi. Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale jalga lasknud. Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa poole astuma. Ühel pärastlõunal sattus ta jõäärsesse Vanatammi tallu. Kodus juhtus olema pererahvas, Juuli ja Jüri Brauer. Brauerite nimeon siinkandis kohatud mõisa ajast peale ja nad on alati heas kirjas olnud. Jüri isa oli Jägimäel Glehnidr juures piimamees ja onu Mart aednik. Saladuslik võõras Jürgens tegi peremehele ettepaneku viia ta hobusega Haruteele, et sealt edasi Pihkva poole suunduda, ja andis Brauerile 300 rubla. Jüri kui kogenud mees selgitas, etpäevasel ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult pimedas. Kuna kehtiv võim oli
istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk. Nimepäevalised Mattias, Madis, Madi, Matis, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu ja Mäidoa
Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset. Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba, istusid selle ümber ja sõid lusikaga. Söömiskomme 19. sajandi lõpus suurtalude tekkimise aegu hakkas sagenema komme, et pererahvas sõi eraldi teenijarahvast, mida mujal Eestis ei esinenud. Mulgimaa vanad toidud - mulgi kapsad, mulgi korbid, mulgi puder ja kama, on hiljem saanud tuntuks üle Eesti. Igas peres tehti toitusid oma retsepti järgi. Nii võib ka mulgi kapsaid, mulgi putru ja korpe valmistada väga erinevat moodi.
Ta oli valmis ükskõik mida tegema selle naise nimel. Ka reetis ta oma tõelise pale sellega. Ta tunnistas, et ta polegi nii pühak. Aga lüüa saades jooksis ta kohe monarhhi juurde kaebama ja saatis ametniku, et too Orgoni ja tema pere majast välja tõstaks. 4.Dorine oli terve romaani peale kõige ilmekam tegelane. Ta oli alati olemas kui kuskil käis mingi jutuajamine. Samuti oli ka ta hästi teadlik majas toimuvast. Ta suutis alati midagi vaimukalt teravat vahele öelda, kui pererahvas midagi arutas. Ja ta ei andnud kunagi alla, kuigi teda mitmeid kordi vait jääma sunniti. 5. Orgoni perekonda kuulusid tema ema- proua Pernelle, naine Elmire, tütar Mariane, poeg Damis, naisevend Cleante. Proua Pernelle oli samuti Tartuffe vagadusest vaimustatud nagu ta poeg Orgongi ja ta ei lasknud kuidagi oma arvamust kõigutada. Elmiret jättis aga kõik see külmaks. Ta ei lasknud sellest laimamsest, ega ka Tartuffe vagadusest ennast kõigutada
Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte. Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata.
Külaline Ühel päeval helistas külaline ukse taga. Alguses ei tulnud keegi vastu, kuid siis jõudis uksele Sasa, uus köögitüdruk. Külaline oli kohe temaga tõre, et tüdruk nii kaua uksele vastu tuli, arvates, et too magas kuskil. Ta tahtis näha pererahvast, kuid neid ei olnud kodus ning ta jättis neile teate. Ta hakkas lahkuma, kuid keeras järsult ümber ning võttis tüdruku jõuga endale. Hiljem lahkus ruttu, jättes endast maha nutva Sasa. Kui pererahvas koju tuli, ütles edasi teate ning ettekäände, et kooris sibulaid, selle pärast on silmad punased. Tüdruk jäi magama, lootuses, et Adam Adamõt.s tuleb veel kord neile külla. Lõunalauas aga selgus, et mees oli sõitnud Moskvasse ja käis ainult selle pärast, et jumalaga jätta. Tanja Tanja oli toatüdruk, kes oli 17 aastat vana. Temaga juhtus ühel sügisööl midagi ootamatut, millest
Tambet oli eelnevalt huntide kõrvad vaiku täis toppinud ning nad ei kuulnud ussisõnu. Hundid tulid ning murdsid maha Hiie ja ta ema Malli. Leemet leinas ja jäi palavikku ning tervenedes läks külla. Seal taaskohtus raseda Magdaleenaga, kes pakkus Leemetil olla poja isa ja ussisõnu õpetada. Kuigi Leemetile ei meeldinud kristlikud kombed, nõustus ta naise pärast. Leemet sattus kord metsa tagasi ja võttis Intsu endaga külla kaasa, et poega näidata, kuid kohale jõudes oli pererahvas surnud. Ülgas oli tulnud huntidega ning tahtnud Leemetit tappa, aga meest polnud ning surid hoopis Magdaleena ja Toomas. Ta otsustas kätte maksta ja lõikas hiietarga käed otsast, kuni too lõpuks hinge heitis. Uru juurde minnes avastasid nad Intsuga lõkke, mis tappis nii Leemeti ema kui ka rästikupere. Ints ja Leemet võitlesid sissetungijatega, kuid neid oli liiga palju. Päästjaks oli vanaisa, kes tuli lennates appi ja võttis lapselapse endaga kaasa. Koos mindi sõtta
tugevates, väljast rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipade ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4 meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele
sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad -- varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas -- oma tänaval, tuttavate majades. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles
Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad. Loomad olid tüdinud töötamast ainult toidu nimel taheti helgemat väljavaadet ja uusi sihte tulevikuks. Pinnas revolutsiooni läbiviimiseks oli ideaalne ning selle tulemusena kihutati pererahvas farmist minema. Peale pererahva farmist väljaajamist pandi kirja reeglid, mida kõik loomad järgima pidid. Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt. Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab
Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad. Loomad olid tüdinud töötamast ainult toidu nimel – taheti helgemat väljavaadet ja uusi sihte tulevikuks. Pinnas revolutsiooni läbiviimiseks oli ideaalne ning selle tulemusena kihutati pererahvas farmist minema. Peale pererahva farmist väljaajamist pandi kirja reeglid, mida kõik loomad järgima pidid. Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt. Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei
välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui ka idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20. sajandi alguses üks suuremaid ja tähtsamaid pühi. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis ja talu edenemine. Samuti tõrjuti tumedaid jõule, õnnetusi, metsloomi jpm. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks
pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse. Ta teatab aga, et on vljapsu oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester mngib. Isebel pole esitusega rahul ning teeb ettepaneku, et ta viks ise sama pala mngida klaveril thjas korteris, mille vtmed pererahvas on talle puhkuse ajaks usaldanud. Nad lhevad korterisse, Isebel mngib klaverit, temast ja Martinist saavad armukesed. Nende vahel slmub poolsnatu kokkulepe olla koos 30 peva - nagu Delose ohvrilaeva retk. Sellest, mis saab hiljem, ei rgita. Isebel annab korduvalt vihjeid, et ta on langetanud enda jaoks saatusliku otsuse, kuid Martin ei saa neist aru. Isebel on hest kljest kompromissitult kirglik tundeinimene, samas mngib ta suhtes Martiniga mngu, milles ei ava oma kaarte.
pudruga, magedast tagnast marjapirukad, samuti kutjaa(nisukruupidest ja marjadest toit). Jõulupäeval kuulus ühisele söögilauale rohkesti liha- ja piimatoite, pirukaid, aga ka õlut, veini ja kodus valmistatud praagat(teatud alkohoolne jook). Jõulupäev tähendas ühtlasi Kristuse ülistamist. Sel puhul tehti pidulik ringkäik mööda taluõuesid. Lapsed, noored ja vahel ka täiskasvanud viisid tarest taresse jõulutervitusi ja heaolusoove. Pererahvas jagas neile pühade laupäeval valmistatud küpsiseid, mis kujutasid koduloomi ja linde. Venelased. Koostanud: Kadri Taim
venelased. Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema olukorra kui lahkudes, siiski peab ta pettuma, sest kodumaal domineerivad venelased, kes nuhivad inimeste elu ja tegemiste järgi ning üritavad välja selgitada Saksa pooldajaid ning nö. Riigireetureid. Taavi jõuab kodukanti (koos mõne teise pagulasega), leiab Hiie talust oma ema, kes ka Hiiel silma peal peab hoidma, kuna pererahvas on lahkunud suunaga Rootsi. Lahkujate hulgas on ka Taavi naine Ilme ja poeg Lembit. Noormees tunneb rõõmu, et pere vähemalt elus on ning loodab, et nad jõuavad edukalt Rootsi. Saades Martalt Nõukogude passi, asub noormees teele, et samuti üle piiri saada. Taavi lepib sõpradega kokku, et alustavad teekonda alguses eraldi, pärast liituvad. Järgmisel päeval jõuab Hiie pererahvas koju tagasi, põgenemiskatse ebaõnnestus
Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti välja madalast uksest. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid, vaid veidi peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu
annaabi.ee 
