Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis toimus Jälgimäe külas? (0)

1 Hindamata
Punktid
                                         ​ Mis toimus Jälgimäe külas 
 
 
Elades   veidi  linnast  väljas,  Saku  vallas,  Jägimäe  külas,  siis  hakkas  mind  huvitama  küla 
ajalugu  ja  erinevad  lood,  mis  kunagi  juhtunud  on.  Arhiivist   tellisin   erinevate  talude 
toimikuid. Kokku tellisin
 
 12 arhivaali, millest pooled
 
sobisid
 
minu
 
teemaga .
 
Lähemalt
 
  uurima  
hakates  avastasin,  et  ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid 
üldised  arvud  ja  nimed  ning  need  ei  andnud  tervikliku  pilti.  Kuid  mis  toimus  Jälgimäel, 
sellest  sain   aimu    lugedes   raamatut  “ Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis 
on  koostanud  Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka
   Enn Tarvel,
 
Leho
 
 
Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne.  
Lepatänava talu 
Arhivaalide   seast  valisin,  Lepatänava  talu,  kuna  see  asub mu kodule lähedal ja tean milline 
see   kinnistu   hetkel  välja  näeb.  Lepatänava  talu  omanikuks  oli  kuni  1937.  aastani  Hans 
Mäeberg.  Arhivaalist  tuli  välja,  ta  soovis  oma  kinnisvara  müüa  Karl  Tambergile.  Talu 
müümise  põhjuseks  oli   vanadus .  Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse 
oli saanud
 
 Võhmuta mõisa pidajana. Uueks  omanikuks sai 47
 
aastane
 
K.Tamberg
 
 ning elama
 
 
hakkas  seal  oma  37 aastase naisega. Uue omaniku  perre  kuulusid veel kuue aastane poeg ja 
15 aastane tütar.  Karlil  tuli talu eest maksta
 
 3680 krooni. Lepatänava
 
 suuruseks oli kokku 20, 
41 ha. Põllu ja aiamaad 4,22 ha, heinamaad 9,27,  karjamaad  5,50 ha, ehitus
 
ja
  õuemaad
 
0,31
 
 
ha, teid 0,25 ha ning kraave ja vett 0,26 ha.  Talu normaal rent aastas maa eest oli 340kr. 
Kuna  arhivaalide  infost  jäi  väheks,  uurisin  jälgimäe  küla  ja  olukorra  kohta  raamatust 
“Jälgimäe-Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale”. Samuti uurisin Jälgimäe küla juhtumisi. 
Von Glehnid 
Glehnide   valitsemisaeg   kestis  Jälgimäel  alates   1821 .  aastast  ligi  100  aastat  ehk  neli 
inimpõlve. Kui ajas taagsi vaadata,
 
 siis maaelule iseloomulikku
 
 põllumajandus soont
 
neil
 
 eriti 
polnu.  Küll  aga  oskasid  nad  endile  häid  ja  ustavaid  abilisi  leida,  et  nende  abil  mõisa 
majandust  ülal  pidada.  Nõmme   asutaja   Nikolai  Von  Glehn  sündis Jälgimäe mõisas ning sai 
ka too omanikuks. 
 
(Jälgimäe mõis) 
Jälgimäe mõisa hoonestus 
Jälgimäe  mõisa  piiridest ja hoonestusest annab ülevaate 1923.aasta maamõõtja C.Fählmänni 
poolt  mõõdistatud  ja  koostatud  “​special charte". ​Selle ülaosa  tipus  saavad kokku Ülemiste 
järve  kaldal  asuvalt piirilikivilt
 
 lähtunud ja
  Järve
 
 teeristini kulgenud Tallinna sarase, Jälgimäe
 
 
ja  Saku  mõisa  piir.  Edasi  läks  piir  Mustamäe  nõlvani  ja  mööda  seda  Kõrgepea  kõrgel 
mäenukil asuva “​kolme isanda" ​piirimärgini, kus said kokku linna, Jälgimäe ja Harku mõisa 
piirid.  Sellest  lõunasse  jäänud  alad  moodustasidki  Jälgimäe  mõisa   valdused .  Nikolai  Von 
Glehni poolt kindlustuslepingutesse kirjapandu iseloomustab väga hästi ka mõisa hooneid
ENSV Ülemkohtu esimees Jägimäel 
Mis  põhjustel  1941.  aasta  5.juunil  ENSV  Ülemkohtu  esimeheks  tehtud   Leonid   Ivani  poeg 
Jürgens  ühel  augustikuu  lõpupäeval  Jälgimäele  sattus,  ei  ole  teada.  Tõenäoliselt  pandi  ta 
hävituspataljoni  ühe   juhina   sakslastele  vastupanu  organiseerima.  Ja  kui  selgus,  et  Tallinna 
langemine  on vaid aja küsimus, oli ta jäänud üksi. Sõbrad olid ta maha jätnud ja Venemaale
 
 
jalga  lasknud.  Nii pidigi võõras minema läbi metsade ja tundmatute paikade suure kodumaa 
poole   astuma .  Ühel  pärastlõunal  sattus  ta  jõäärsesse  Vanatammi   tallu .  Kodus  juhtus  olema 
pererahvas, Juuli ja Jüri
 
Brauer.
 
Brauerite
 
 nimeon siinkandis kohatud
 
mõisa
 
ajast
 
 peale ja nad 
on  alati  heas  kirjas  olnud.  Jüri  isa  oli  Jägimäel  Glehnidr  juures   piimamees   ja  onu  Mart 
aednik. 
Saladuslik  võõras  Jürgens  tegi  peremehele  ettepaneku  viia  ta   hobusega   Haruteele,  et  sealt 
edasi   Pihkva   poole  suunduda,  ja  andis  Brauerile  300   rubla . Jüri kui kogenud mees selgitas, 
etpäevasel  ajal võetakse nad kohe kinni ja minna võib ainult  pimedas . Kuna kehtiv võim oli 
andnud  korralduse   teatada   igast  kahtlasest  isikust,  siis  läks  Jüri  pool  kilomeetrit  eemal 
olevasse Jälgimäe  koolimajja . Jürgensile ütles ta, et mu naine annab sulle süüa
 
ja
    lahkumise 
ettekäändeks  lammaste  mujale sööma  viimine . Koolimajas kohtas ta Karl Rägaparti ja Hugo 
Kelnerit.  Mõlemad  olid  äsja  olnud   metsavennad  ja peatusid  ajutiselt  koolimajas. Kolmekesi 
suundusid mehed tallu tagasi. Jürgens nägi mehi  aknast , haaras püstoli ja jooksis välistrepile. 
Kuid  Rägapart  oli  kiirem  ja  laskis  mehe  maha.  Braueril kästi hobune ette rakendada ja laip 
viidi OK staapi Linsi tallu. Vahemaad vaevalt kilomeeter
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud materjalid 
 
"Jälgimäe-Pääsküla-Nõmme. Ajaloolisi materjale" Lembit Teinbas 
ERA.M2.7B.4.1 
ERA.M1.16A.1.3 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mis toimus Jälgimäe külas #1 Mis toimus Jälgimäe külas #2 Mis toimus Jälgimäe külas #3 Mis toimus Jälgimäe külas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa-Maria Kesa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Glehni loss
13
doc

Glehni loss

Perekond Glehni lugu Glehnide suguvõsa tuli Eestisse Saksamaalt 17.sajandi teisel poolel, usutülide tõttu. Glehnide esivanemad olid aadlikest kaupmehed Lübeckist ja Aachenis. 1689 aastal kanti neist esimene Heinrich von Glehn, kes ise juba 30 aastat varem siia oli saabunud, nn. Mitteimmatrikuleeritud aadlike nimistusse, mitte aga aadli matriklisse, ,,kuna kohalik aadelkond tahtis uustulnukaist kõrgemale positsioonile jääda". 1825. a päris Nikolai von Glehn Jälgimäe mõisa, mille piirid ulatusid välja Harku ja Tallinna alla. Nikolai von Glehni esimene abikaasa oli Sophie Elisabeth Burchhardt(von Bellavary de Sycava), kellega ta abiellus 1823. aastal. Kuid mingil põhjusel abiellus Glehn 1831. aastal Burchhardt´ite perekonna teise tütre, Auguste Caroline Marie Burchhardt von Bellavary´ga. Neil sündis perre viis last. Esimene oli poeg Peter von Glehn(1835-1876), teine oli tütar Marie Elisabeth(1840-...), kolmas oli Nikolai(1841-

Kunstiajalugu
Glehni loss referaat
7
doc

Glehni loss referaat

Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna

Kunstiajalugu
Johan Laidoneri esivanematest
2
rtf

Johan Laidoneri esivanematest

Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun