Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pereplaneering". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
planeering, pereplaneering, perekonnaõpetus, oodatud, erand, järglased, perest, juhendaja, koostaja, lahkab, teemasid, toimima, riskiga, esmalt, pereliige, perele, adopteerimine, suuremaks, temal, asjal, lastekodu, lapsevanemad, kolinud, kuti, kusjuures, kutt, majapidamistööd, loomadega, muudki, kodutöid, otsiti, peigmees, töökam, lugedes, sobivatvastastikku toetavad ja arvestavad suhted. Sellises peres on ka lastel mõnus elada. Vahel lahkuvad suureks sirgunud lapsed kodus valitseva alkoholismi ja vaesuse eest, mõnikord on vanemad liiga ranged või hoolimatud. Lahkutakse küll vanemate juurest, kuid oma juurtest eemalduda ei saa. Jääb igatsus... ema-isa tunnustuse ja armastuse järele. Et vanematega leppida, on vaja ületada ka raskeid tundeid: viha ja pettumust ema ja isa vastu. Tavaliselt lahkuvad sellisest perest noored kiirelt kodust, et alustada iseseisvat elu mehe ja naisena. Kooselu alustades oodatakse alateadlikult, et vanematelt saamata jäänud soojuse ja armastuse teeb tasa partner. Headel aegadel see nii ongi. Kuid kriisis saavad nad toetuda vaid teineteisele ning siis võib jaks kergesti lõppeda - pereelu muutub ebastabiilseks Tavaliselt saab ebastabiilses peres varakult otsa ka laste lapsepõlv. Sageli peavad vanemad õed- vennad hoolitsema nooremate eest, mis on neile suur koorem
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur............................................
Adopteerimine Referaat Kiili Gümnaasium 10.klass Juhendaja: 17.02.2013 Mis on adopteerimine? Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus? Miks antakse lapsed lapsendada? USA-sse lapsendamine. Kasutatud materjal Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi
abil välja ne, lk. 39). ihaldusvä Vanemate ükskõikne suhtumine süvendab aga ärseid eemale-tõrjutu-tunnet veelgi. Ning selline mänguasj mittetunnustamine muudab kamba seda ühtsemaks. u. Üheskoos tundsid nad, et on RALFI JUHTUM võitmatud . Ka tava- Melanie sõber Ralf oli pärit hoopis teistsugusest perekonnast lisse kui tema ise. Tegelikult oli Ralf oodatud laps. Tema ema oli algkooli lapse sündimise hetkel 29-aastane iseseisev naine, kes pidas üle minnes jäid Melanie ja Ralf kokku ning sõb- runesid veel kähe endasarn ase 20 MIS ON AGRESSIIVSUS? MIS ON AGRESSIIVSUS? 21 linnas oma boutique'
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
esitamata järele ja toote koju sõltumata kohast ja kellaajast. Ainus asi, mis ta peab tegema on teile helistama. Aga teismelised ei tohiks öö peale jääda st varaste hommikutundideni väljas olla. Nad peavad ütlema, kus nad on, kuhu lähevad ja kellega. Tavaliselt on teismelise terved, kuid haigusi tuleb ikka ette. Stress ja üleväsimus võivad ükskõik kelle jalalt murda ning kasvueas teismeline pole mingi erand. Teismelisele on vaja tervislikku toitu, mõõdukat päevaplaani, aega magamiseks ja väljapuhkamiseks, et end taastada. Kui ta seda ei saa, jääb ta haigeks. 16 Dr. Richard; C. Woolfson ,,Arukas imik"; ,,Arukas maimik" Kehaline aktiivsus Esimestel elunädalatel toimuvad kehalised liigutused reflektoorselt ning automaatselt näiteks neelab suhu sattunud piima alla, ehmatuse korral tõmbab küüru selja
Vanemate roll lapse elus Iga laps vajab enda ümber ema ja isa, kes suunaksid teda õigele teele. Kes oleksid sammuti eeskujuks ning väljendaksid hoolivust ja armastust. Kuid miks ei ole olemas kõigil lastel vanemaid siis kui neid kõige rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma end haridusele. Varasteks, j
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu.....................................
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last
Mängija teeb küll näo, et saab kõigest aru, ja proovib näpunäiteid platsil realiseerida, kuid tõenäoliselt tema mäng ebaõnnestub, kuna tal puudub mängutehniline väljaõpe. (64.lk) Täiskasvanu ja laps asuavd võrdsele tasandile ja tegutsevad samal positsioonil, nii et kumbki ei saa teisele suunda ette näidata. Sellist moodsat lapse kohtlemist peetakse tänapäeva ühiskonnas täiesti normaalseks. Täiskasvanute vestlustest kõrvalejätmine on suur erand: lapsed istuvad täiesti loomulikult peaaegu igas situatsioonis juures ja tohivad kõike pealt kuulata. Kui varem toimusid paljud vestlused õhtul, siis nüüd räägitakse kõigest kohe. Ka sellest ilmneb täiskasvanute kasvav võimetus igapäevaste muredega hakkama saada. Laps, kellesse suhtutakse kui partnerisse, peab seejuures vanemat aitama: ka tema arvamust võetakse ilmselgelt arvesse, olgu teemaks kooseluprobleemid, finantsküsimused või muu, mis peaks asuma väljaspool tema vastutusala
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse n
see laps oleks selles hoolimatus peres edasi kasvanud. Tavaliselt on hoolimatuks vanemaks tekkimisel süüdi alkohol. Hullem variant on see, kui joovad mõlemad vanemad. Kuid piisab sellest, kui üks vanematest joob, et pereelu keeruliseks ja raskeks muuta. Tean üht peret, kus joob vaid isa, kuid elu on selles peres vahel täiesti peapeal. Isa karjub ja peksab, ema nutab, laps on jäetud oma muredega üksi. Kodus peetakse pidusid mitu ööd järjest ja õppida on võimatu. Laps sellest perest viibib parema meelega väljas sõpradega, kes teda toetavad ja aitavad. Ja on hästi, et ta sattus kokku sõpradega, kes on hoolivate vanemate lapsed ja kes suudavad talle anda teistsuguseid elutõdesid, kui kodust kaasa antakse. Mina arvan, nii nagu alguses ka mainisin, et paljude jaoks on ideaalsed lapsevanemad, kes on hoolivad, vahest ka hellitavad ja pisut ka karmid. Nii on see ka minu jaoks.
sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad tingimused. Kuna majandusliku kindlustatuse tagamine kuulub traditsioonilisse arusaama maskuliinsusest, siis majanduslikult keerulistel aegadel muutub ka sotsiaalne surve meestele tugevamaks. Töökoht ja töö iseloom mõjutavad suuresti isa seotust. Mida enam mees tööle pühendub, seda enam on ta ka perest eemal ning selle tulemusena jäävad paljud mehe kui isa funktsioonid perekonnas täitmata. Samas toob majanduslik ebastabiilsus peres kaasa ka emotsionaalse õhkkonna halvenemise. Majanduslikest teguritest tingitud stressi tõttu ei suuda paljud vanemad olla laste suhtes toetavad ja hoolitsevad, mistõttu vanemate käitumises suureneb ka karistav joon. Seega on halb nii liigne pühendumine tööle kui ka majanduslik ebastabiilsus. Pere majanduslik olukord
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
Tallinna Ülikool Psühholoogia Teismelised Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE.................................................4 KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE.....
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM.
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub.
annaabi.ee 
