Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonna RK lahend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abikaasad, abikaasade, jagamise, ühisvara, kasutuseelis, kommete, lahend, hageja, korteriomand, omandis, kostja, kolleegium, vastuolus, hagi, asjas, kinnistusraamatu, kinnisasi, suhtest, vastasus, kaasomandi, kaasomaniku, osalise, tühistamise, leppisid, muudes, ähvardus, vägivald, perekonnaseaduse, viidatud, teiselt, kohaldada, peksis, ähvardusekasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
Vt erinevaid printsiipe seadustest. Vigade identsus! kui piiratud teovõimega isik sõlmib müügilepingu ja annab selle alusel ka midagi üle ta ei saa sõlmida ei aõ lepingut ega võ lepingut, mõlemal on ühine algpõhjus, mis muudab nad kehtetuks. Kaasus 113. § 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. Kolmas variant jälle. TMS § 142 kinnisasja arestimine § 92, VÕS § 233; § 343 lg 1 kas tegemist on päraldistega või oluliste osadega. Lihtsam on kõige pealt kontrollida, kas ta on oluline osa. § 53 ja § 54 TsÜS - § 54 kehtib ainult kinnisasja olulise osa
● George plaanib esitada 02.01.2018 kohtusse avalduse, sest ta sai 01.12.2017 teada Liisi sünnist ja aimab, et ülimalt suure tõenäosusega on tema Liisi isa. Avalduse plaanib ta esitada hagita menetluses, sest ta on kuulnud, et nii peab kohus ise tõendeid hankima, tema asemel. Kui edukas võiks tema avaldus olla? Tõepoolest, esitatakse hagita menetluses avaldus ning sel juhul kohus saab ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks pole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on TsMS §-s 475 konkreetselt ära toodud (näiteks hagita perekonnasjad, isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isiku isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale ja nii edasi). RKTKo 3-2-1-48-12 p 14 lg 31 - kehtivas PKSis, võrreldes varasemaga, on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigus vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset 1
Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)
Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel).
kui seadusest ei tulene teisiti. / Õiguse ja kohustuste kogum. ETTEVÕTE Äriseadustik §5. ettevõte on majandusüksus mille kadu ettevõtja tegutseb. Ettevõtteks ei saa olla isik. Asja osa Asja oluline osa TsÜS § 53 lg1 - on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et see asi või sellest eralda osa häviks või oluliselt muutuks. Asja oluline osa jagab asja saatust, saab olla asjaga ühes omandis. Kinnisasja osad TsÜS § 54 kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 10
a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi,
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
varaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigus, mis pannakse maksma täitemenetluses. OMANIK Omanikuks võib olla nii eraõiguslik (füüsiline ja juriidiline) kui avalik-õiguslik jur. isik (riik, KOV, muu). AÕS § 6 lg 2 - kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). Asjal võib olla üks omanik, kuid erinevatel põhjustel võib asja omanikuks olla/ saada mitu erinevat isikut koos. Nt abikaasad, pärijad jne. 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühisomandi puhul on isikud reeglina rohkem isiklikult seotud (abikaasad), kui kaasomandi puhul. Peamine erinevus: kaasomandi puhul on omanike vaheline osade jaotus selge (mõttelised osad), ühisomandi puhul mitte. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
com KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt.
avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest.
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
Vara võib ts õiguses olla ka üksnes aktiva tähenduses. Vara ei ole õiguse esemeks. Vara kui õigusobjekti alaliik võib olla võlaõiguslike lepingute esemeks, mitte aga asjaõiguslepingute esemeks. Vara mõiste omab tähendust eelkõige järgnevatel juhtudel: 1) vara kui vastutuse alus- vt täitemenetluse seadustik § 60-63 ja PankrS § 108; ÄS § 171 lg 2 p1; 2) pärandvara tähenduses; 3) ühisvara tähenduses: vt PeS § 14 - abikaasade ühisvara ; VÕS § 589 lg 1- seltsinglaste ühisvara. · Ettevõte kui vara alaliik. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik (ettevõtja) tegutseb. See majandusüksus koosneb ettevõtte majandamisega seotud asjadest, õigustest ja kohustustest (vt TsÜS § 66.1, ettevõtte ülemineku kohta vt VÕS § -d 180-185) · Asjade kogum. Ei oma asjaõiguslikus mõttes eraldi tähendust, kuna kehtib spetsialiteedipõhimõte (vt TsÜS § 6 lg 3)
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 , valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89) Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue) Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kui lepingut ei ole, siis ülejäänud nõuete kontrollimisel puuduvad selged järjekorrareeglid.
vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda
Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi. Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse? Ikka samamoodi. Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni? Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi
Eelduseks siin aga et on süüdimõistev kohtuotsus Karl Kase suhtes. 2. Politseiametnik Peeter Kalisele eraldati tööülesannete paremaks täitmiseks tööandja eluruum, kus ta elab koos abikaasa, täisealise tütre ja alaealise pojaga. P.Kalis lahkus politsei teenistusest peale 7.a töötamist omal soovil, kuid elamispinda ei ole ta senini vabastanud. Kes on protsessiosalisteks? Protsessiosalisteks on 1) hageja: tööandja ehk Politseiamet 2) kostjad-Peeter Kalis, tema abikaasa, poeg ja tütar, s.o kõik kes kasutavad eluruumi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õigusliku aluseta kasutatava eluruumi vabastamise nõue esitada kõigi eluruumi kasutavate isikute vastu, kaasaarvatud alaealised lapsed. 3. Aime Koor pöördus kohtusse hagiga Ants Kassi vastu kahju hüvitamise nõudes 11520 krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga.
SELLE EESMÄRGI VAHEND??? Tõendamisese: Õigusajalooline põhimõte da mihi facta, dabo tibi ius ( anna mulle faktid ja mina annan sulle õiguse). Faktiliste asjaolude esitamise ülesanne on pooltel ja õiguse tundmise ülesanne kohtunikul (iura novit curia- kohus tunneb õigust). Otsuse tegemiseks on vajalikud faktilised asjaolud ja tõendid. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagimenetluses: 1.hagi alus ( hageja poolt), 2.vastuväidete alus(kostja poolt), 3.vastuhagi alus(kostja poolt) 4. vastuväide vastuhagile( hageja poolt). Tõendamisesemeks võivad olla: 1.positiivsed faktid, 2.negatiivsed faktid. Negatiivse asjaolu tõendamise raskus ei muuda tõendamiskoormise jaotust ning tõendama peaks see pool, kellel lasub tõendamiskoormis. Tõendamiskoormis: TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab tõendama oma väited ja vastuväiteid. Erisus TsMS § 230 lg 1 teises lauses.
* kinnistu sihtotstarve * kinnistu asukoht * kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused * kinnistu pindala * kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine - Teine jagu ,,Omanik" * füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood (selle puudumisel sünniaeg), juriidilisest isikust omaniku puhul nimi, asukoht, registrikood ning avalik-õigusliku isiku puhul nimi. * kinnistu omanku nimi * kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike nimed, ühise omandi vorm (kaas-või ühisomand) ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus * kande õiguslik alus - Kolmas jagu ,,Koormatised ja kitsendused" * kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märkmed nende kohta * kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti märkmed omandi kohta * sellese jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste
vorminõuetele mitte vastav tehing, abstraktsiooni põhimõte) Tühistatav (vaieldav) – Kehtib kuni tühistamiseni - tehing alguses kehtib ja muutub kehtetuks siis kui ta tühistatakse (§98) Erinevad sest tühisel tehingul pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antakse tagasi. NIMETA TÜHISED TEHINGUD – EKSAMIL TÜHISED TEHINGUD Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing Heade kommetega vastuolus (§86 (2)) – kiirlaenud, teenimine kellegi hädalt ja viletsuselt (RIIGIKOHTU LAHENDID) o Erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: o Teine pool peab teadma Seadusega vastuolus olev tehing – Käsutuskeeldu rikkuv tehing – kui kohtutäitur on andnud käsutuskeelu
LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba, siis on näilik abielu ja kohus võib selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul nad küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi- kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. Variant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. Variant b: Pool aastat pärast abiellumist räägib Mohammed Annelile, et tal on
PKS kui õigussüsteem on tingimata positiivne õiguskord, kuna PKS on parasjagu kehtiv ehk kindla formaalse tee läbinud ja ius scriptum'i kujul esitatud seadus. Kindlasti lähtub enamik PKS-s eksisteerivatest õigusnormidest ülipositiivsest õigusest ehk on väärtuskord. Samas aga pole kõik nimetatud seaduses esitatud õigusnormid kantud loomuõigusest. Näitena võib siin välja tuua PKS-e § 22 lg 1: § 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral (1) Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Vastavat õigusnormi lugedes jääb mulje, et abielu katkestanud isik ei või nõuda tagasi oma vara, sest nagu normist selgub, kasutab teine abikaasa seda parasjagu oma majapidamises. Tõenäoliselt
annaabi.ee 
