Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekond ja abielu - Inimeseõpetuse tunnikontroll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahutust, perevägivald, alkoholism, kriise, psühhoterror, moraal, kriisis, turvalise, depressioon, armastadaLaste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut .... asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool
· Külalisabielu omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ühel liikmel juba oli abiellumine. · Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus. Perekonna püsimist mõjutavad tegurid · Maailmas ringi vaadates näeme,et eriti tugev on perekond rahvustel. · Hästi omandatud soorollid: a) mõlema vanema eeskuju. b) moraal c) suhtlemiskogemus d) haritus · Mehe ja naise püühilised ja käitumuslikud erinevused: Mehe ja naise psüühika on erinev ja seetõttu lahkneb nende käitumine. · Lapsed: Ühised lapsed on jõud,mis liidab meest ja naist hetkedel ,kui tahetakse lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel:
Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne.
Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et 8 süüdi pole nemad, vaid alkohol. Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused * Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. * Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. * Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. * Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks,
vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab. Teadmatus võib lapsele kaasa tuua enda ja ühe või teise vanema
· Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid). Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja
armastus armastatud olemisest armastamiseks: armastuse loomiseks. Siit alates läheb veel palju aastaid küpse armastuseni jõudmiseks. Lõpuks on laps, nüüd võib-olla juba nooruk, üle saanud egotsentrismist: teine inimene ei ole tema jaoks esmajoones oma enese vajaduste rahuldamise vahend. Teise inimese vajadused on niisama tähtsad kui tema enda vajadused - tegelikult on need isegi tähtsamad. Andmine on hakanud andma rohkem rahuldust ja rõõmu kui saamine: armastada - see on muutunud isegi tähtsamaks kui olla armastatud. Armastades on ta maha jätnud üksilduse ja eristatuse vangikongi, mille talle lõid nartsissism ja enesekesksus. Nüüd tunnetab ta uudset sidet, jagamist, ühtekuuluvust. Veelgi enam, ta tunneb, et on armastades võimeline armastust looma - see on midagi enamat kui olla vaid armastatud, olla saajasõltuvuses: olla selle tarvis väike, abitu, haige või "hea". Infantiilse armastuse põhimõte on: Ma armastan sellepärast, et
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli lausa elu mõtet. Just laste olemasolu oli vanasti abielu õnnestumise põhinäitaja. SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad.
HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli lausa elu mõtet. Just laste olemasolu oli vanasti abielu õnnestumise põhinäitaja. SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad. Perekond pakub
traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia, kriminaalne käitumine, alkoholism, · Vanemate haridus toimetulekuprobleemid. · Autoriteetne ·Direktiivsed ja kriitilised vanemad kasvatusviis ·Eiravad vanemad. · Vanemate sotsiaalne ·Ülehooldavad vanemad kompetentsus ·Abikaasade lahkhelid. ·Suur pere. · Olulise ·Õe või venna antisotsiaalne täiskasvanu tugi
....................................................................... 38 Tööpuuduse sotsiaalne hind...........................................................................38 4 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid: Erinevad probleemid: Alkoholism Elanikkonna halb tervis Erastamisega seotud probleemid Hariduse kvaliteet ja ebavõrdsus Isikuvastased kuriteod Kehvad elamistingimused Keskkonna saastamine Kodutus Kultuuri(elu) halb kvaliteet Perevägivald Probleemid kodakondsusega Prostitutsioon Sooline ebavõrdsus Suitsetamine Sündivuse vähenemine Töötus Vaesus Eesti Maaleht Eesti energia Erasektor Sotsiaal-
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng Emotsionaalsed karateristlikud häired häbelikkus, ekstravertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, skisofreenia, ärevus, alkoholism Võetakse KK ja pärilikkuse küsmus internatsionalistliku positsioonina, st arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos. Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta
rolliretro - tagasilangemine vanasse mugavasse rolli rolli ümberpööramine - ootuspärast rolli üritatakse täita selle täiendrollile vastavate mallide kaudu rolli moonutamine - rolli täidetakse selleks sobimatute reeglite järgi rollishokk - rollitäitmine käib üle jõu: "rohkem ma enam ei suuda Rolliga on otseselt seotud vastutus teatud olukordade, asjaolude ja käitumiste eest. Roll on väga tugeva mõjuga. Rolli survel võib tagaplaanile jääda moraal, isegi inimlikkus. Tundub, et teatud rollis olles on tähtsam sooritada mingeid tugeva mõjuga tegusid kui juhinduda moraalsetest või eetilistest põhimõtetest. Vanemate vägivaldsust laste suhtes püütakse sageli põhjendada just vanema või vastutaja rolliga. Ka õpetaja roll võib kalduda sama tendentsi suunas. 7 Lapsevanema rolli parameetrid : roll on dünaamiline, arenev
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega
12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. 13 .Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
ühiseks tervikuks. Töötaja ei või keskenduda ainult perekonna sisemisele dünaamikale vaid peab nägema ümbruse mõju kriisidele. Tuleb toetada vanurite eest hoolitsevaid perekondi. Sotsiaaltöö abil käsitletakse pensionile siirdumise probleeme, osadele on see negatiivne muutus, kus võib vaja minna peretöö erinevaid nõustamise viise. Kasulik võiks olla pensionile mineku hea ettevalmistus . Üheks sotsiaaltöötaja abivajaduse juhtumiks on vanainimeste alkoholism. Väljaspool hooldeasutusi elava vanuritest muud probleemi lahendusrühmi. Paljudel vanuritel paranevad selle tulemusena suhted teiste inimestega. Rühma vormilt peaks ta olema psühhoteraapia. Sots. töötajate sekkumine võib hoida ära hooldeasutusse sattumise. Hooldeasutuses on rohkem tähelepanu pööratud teenustele ja ravivõtetele. Kõrvale on jäetud psüühilised emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Geriaatria vajalikkus 1. eaka elanikkonna ravivajadus on suur. 2
.. ... ja mis viiks lähemale ideaalsele haridusele ja kogukonnale. J. Dewey (1859-1952) Ameerika filosoof ja pedagoog Progressiivse pedagoogika esindaja pedagoogikasse märksõna 'tegutsemine'; laps peab midagi kogema ja sellest midagi õppima tagajärjeks on see, et midagi on muutunud Inimene on tegutsev olend Õppimine on kollektiivne protsess Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism, prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus
...............179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid............................
Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. Lapsele suunatud
Õpilase puudumine. Selle alla kuuluvad: - Koolist põhjuseta puudumine (popitegemine) - Koolikohustuse eiramine - Koolist keelduv käitumine Laps puudub koolist vanemad pole teadlikud popitegemine - Vanemad on teadlikud 1. Vanemate soovil - Praktiline põhjus - Emotsionaalne põhjus 2. Lapse enda soovil - Sotsiaalne ängistus - Teatud hirm - Depressioon - Separatsiooniängistus Koolist keelduv käitumine Popitegemine Koolis on olnud varem meeldiv Koolis on ebameeldiv Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms
5.Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. 6.Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
Neil pole raske vajadusel millestki loobuda. Tihtipeale öeldakse, et need inimesed on vagad. Sellest hoolimata, nad ikkagi armastavad elu. Küll aga kipuvad nad tihtipeale "küünalt vaka all hoidma" ehk nende võimeid ja tugevaid külgi peavad teised tagant utsitama. Nad on visad ka raskuste talumisel tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele. Partnersuhted Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis. Seal on ka kõige suuremad ohud tema jaoks. Eelkõige suhetes partneriga võivad tekkida kriisid ja igasugused konfliktid, vaidlused, pinged on depressiivse inimese jaoks hästi raskesti talutavad, sest need tekitavad kaotushirmu. Tihtipeale depressiivsele inimesele jääb arusaamatuks, miks see nii on, et mida rohkem ta püüab, seda rohkem tekib sinna probleeme. Ta näeb vaeva partneri pärast, aga neid kriise tekib järjest juurde
piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja; hooldaja- toiduvalmistaja, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija, ,,ei"- ütleja, ööpäevase rütmi eest hoolitseja (Tulva, Tikerpuu- Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Vanemad peaksid looma turvalise, üksteist mõistva, austava ja toetava kasvukeskkonna, kus laps tunneks, et temast hoolitakse ja teda austatakse (Almann 2003). Vanem mängib lapse elus suurt rolli
Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on kõige olulisemad intiimsed valed, seda võib nimetada eluvaleks. Eluvale tähendab, et inimene elab teatud ebatõe võimuses. Esineb mingi arusaam, mille tõepärasuses ei
annaabi.ee 
