Küsimused Rooma 1. Kuhu saadeti ülikute järeltulijad? Miks? 2. Milline oli Rooma perekond? 3. Mida õpetati Roomas poistele? 1. Ülikute järeltulijad saadeti tihti peale Kreekase, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpitlase juures kõnekunsti, et valmistada riigiteestuseks. 2. Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäitus kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naiserele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meesugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi. 3. Roomas õpetati poistele palju sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu hariduse tasulistes koolides
vaba aega siis nad püüdsid perele söögiks ja tagavaraks igasusguseid kalu. Nad töötasid põldude peal hobuse ja adraga vms harimis riistaga.Kui oli talurahval endal mingi põld siis nad samuti kündid või harisid põldu hobusega või käsitsi ,aga neil polnud uusi tööriistu kuskilt võtta ,siis nad pidid need ise tegema.Kui pereisa oli kodust eemal või mõisnikke juures tööl liikusid mustlased ,kes pakkusid talurahvale palju ja ilusaid kaupe pereema vahepeal ostis ikka midagi.Aga pereisale see ei meeldinud kui juhul pereema ostis midagi siis ta ütles om lastele ,et ärge öelge isal ,et ma midagi ostsin ,kui isa koju jõudis siis kõik lapsed jooksid isa juurde ja ütlesid ,ega meil täna ei käinud mustlased aga isa sai ju kohe aru ,et käis .Talvel kudus pereema oma lastele ja peremehele sokke ja kampsuneid. Nii elas talurahvas. Nii elasid mõisnikud 1922 aastal. Talu uksed olid laiad ja pisikesed.Mõisa uksed aga suured ja avarad
Orjuses leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada varandust, neil oli võimalik end vabaks osta ning mõnikord neid lihtsalt lasti vabaks. Perekond ja naiste positsioon Kreekas ja Roomas olid küllaltki sarnased. Naised olid seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all. Kogu võim perekonnas kuulus pereisale. Naistel puudusid kodanikuõigused. Kreekas lepiti abielu kokku tavaliselt tulevase äia ja peigmehe vahel. Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas. Nii Kreekas kui Roomas pidasid ülemkiht sõpruskonnaga ühiseid pidusööke
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas. Anton hanseni isa käis pidevalt naabrimehega kohut, sellest ammutas tulevane kirjanik ainet Andrese ja Pearu tülide kirjutamiseks. Peresse sündis kokku kaksteist last ja suure hulga laste koolitamine oli pereisale raske ülesanne. Maakoht, kus ta elas, polnud ära lõigatud mitte ainult suurematest keskustest, vaid inimeste eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus. Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega, kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles
kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. Rooma ühiskonna alglüli oli perekond. Perekonnad omakorda koondusid sugukondadeks. Perekond oli patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle, kelle hulka kuulusid tema veel abiellumata tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning orjad. Naised läksid abielludes isa voli alt oma mehe või tema perekonnapea eestkoste alla. Pereisa võis soovi korral majakondseid ka surma mõista. Tegelikkuses tuli seda siiski ette üliharva. Roomlased hindasid perekonda ja traditsioon väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal.
hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid.
Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks. Mõne ostsid ennast vabaks. Paljudest vabakslastuddest said rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naised: Perekondki oli patriarhaalne. Võim kuulus pereisale, lelle voli all olid lisaks naistele ka lapsed.Tauniti pereisa liigset karmust.Naised olid seaduse ees kellegi (abi.*)eeskoste all. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Abielu oli võimalik lahutada.Naised polnud täiest avalikust elus kõrvale jäetud.Paljudest naistest sai ka avalikkusele tundud inimesed.Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi.Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisem
klientide suhe, mis seisnes jõukamate sugukondade liikmete poolt madalametest ühiskonnakihtidest inimeste enda kaitse alla võtmine, saades seeläbi vastutasuks viimaste ustavuse, toetuse ning sõnakuulelikkuse ühiskondlikul tasandil. Kuivõrd uute kihtide tekkega muutus Vana-Rooma riigis sugukondlik ühiskonnakorraldus, säilis perekonna patriarhaalne ülesehitus. 2 Vana-Rooma perekonna (ld k familia) patriarhaalsus seisnes olukorras, kus leibkonna võimutäius kuulus ainuisikuliselt pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. 3 Vana- Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal täielikult kas oma isa või abikaasa võimu all, polnud ta siiski avalikust elust täielikult kõrvale jäetud. Leibkonna pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi abikaasaga koos vastuvisiite.4
Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn Roomas, triumf - Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik, leegion Rooma sõjaväe väeüksus, maniipul leegioni allüksus Rooma sõjaväes, piiskop algselt kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun,
Martidel olid 4 alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus.
Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on
kodanikumäärustesse Raad esindas linna, juhtis välispoliitikat ning majandust Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele ja lastele Kõik elanikud ei olnud linnas täieõiguslikud kodanikud Linn pakkus kõigile elanikele kaitset, turvalisust, tööd ning süüa Keskaja majandus Keskaja Euroopa majanduses toodeti eluks vajalikku enda majapidamises või vahetati kaup kauba vastu Raha tähtsus maksevahendina oli väike Tulusid ja kulusid arvestati rahas, kuid tegelikult neid rahas sisse ei kasseeritud ega välja makstud
Roomas elasid senaatoriperesid, ratsanikuseisuse liikmeid, keskmise jõukusega käsitöölisi ja poodnikke, aga ka arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon
Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste õigused suuremad kui kreekas; Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn
5.ORJAD neisse suhtuti kui varandusse kasutati pea kõigis valtkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenindajad jms abiline oma pere tööjõu kõrval neile jäeti kõige raskemad ja ebameeldivamad tööd 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. PATRIARHAALNE ÜHISKOND – isa valitsuse alune, võimutäius kuulub meestele ja perekonna raames pereisale, naised on sageli üsna õigusetud naised käisid enamasti ainult usupidustustel abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllaltki pinnapealseks vaesemad naised pidi käima ise turul vms HETÄÄR – kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas ATEENA SPARTA Naiste positsioon madal Naiste positsioon kõrgem
Käsitöölised- Tegid käsitööd, müüsid käsitööd ja teenisid nii elatist. Talupojad- Harisid põlde. Pidid riigi jaoks sõjaväkke minema. Proletariaadid- Varatud linnaelanikud, kelle ainsaks rikkuseks on lapsed. Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13. Kirjelda perekonda ja kasvatust Vana-Roomas. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid naine, alaealised lapsed jne. Vabariigi ajal oli pereisal võimalus ka pereliikmed surma mõista. Naised oli seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Naistel puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti pärast murdeiga. Naised võisid abielu lahutada ja teatud juhtudel isiklikku elu elada, sõltumata ühestki mehest. 14. Kirjelda Rooma linna ja linnaelamuid. Rooma linnas elas üle 1 miljoni inimese
Saagu sul lambad ladusad! Saagu sul tütrel tuhat kosja, Sada saani seisku sanna takah, Tuhat saani tare takah. Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne. Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!"
Naistelt ja noorikutelt küsiti: Kas linad lipsitud, kas takud tongitud? Saades jaatava vastuse, algas tants ja mäng, millele talu noored kaasa lõid. Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus.
Riiki juhtisid endiselt rikkad ja suursugused kodanikud. Kaheteistkümne tahvli seadused. 450 aastat eKr pandi kirja Rooma esimesed seadused. Kuna need kirjutati 12 pronkstahvlile, siis tuntakse neid kaheteistkümne tahvli seaduste nime all. Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid, et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Seadused olid karmid ning hiljem need muudeti ära. Rooma ühiskonna alglüli oli perekond. Perekond oli patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma pereliikmete üle. Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes kodudes aukohal. Igal roomlased oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Nii näiteks oli Caius Julius Caesari puhul Caius eesnimi, Caesar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik
Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Siin on üks variant kuidas teha vastlakukleid: Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Koduste vastlakuklite valmistamine 75 g võid või margariini 3 dl piima 50 g pärmi 0,5 tl soola 0,5 dl suhkrut 2 tl kardemoni 8 - 9 dl nisujahu määrimiseks 1 muna
Toetuda tuli ainult Uuele testamendile, ligimesearmastus. Taunis pärisorjust. Kui mujal reformeeriti, siis Ivan samal ajal kindlustas vene õigeusu seisundit. Eriti oluline oli 1551. aastal peetud nn Stoglavi kirikukogu. Sellele esitati tsaari ülesandel ,,Sada peatükki", hulk ettepanekuid jms. Üritati ka moraali tõsta. Trükikoja loomine. ,,Domostroi" ,,Kodukord," vene kultuuriloo tähtteos, mis annab hea käitumise ja kodu korrashoiu kohta juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. Põhiautor on ülempreester Silvester. Teadus Mikolaj Kopernik. 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler, kes näitas, et planeetidi orbiidid(tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Giordano Bruno. Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku
pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks. Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand
pärandada; naised kuulusid kas oma isale või abikaasale, kel oli nende üle absoluutne õigus. Mehed võisid võtta nii palju naisi kui soovisid ja neist igal hetkel vabaneda. Lahutused olid islami-eelsel ajal väga sagedased, kuna liidud olid äärmiselt ebapüsivad. Lahutada sai enamasti mees, mõningatel juhtumitel ka naine, eriti mehe julmuse, tema hülgamise, impotentsuse või abielukohustuste mitte täitmise korral. On ka teateid, et naist peeti perele koormaks, tüdruku sünd võis pereisale isegi piinlikkust põhjustada. Seetõttu oli islami-eelsel ajal kombeks vastsündinud tüdrukud elusalt maha matta – see tava, mille põhjuseks oli enamasti vaesus. Burka kandmine on kombeks peamiselt Afganistanis ja Pakistanis. Teine nägu kattev loor jätab silmad vabaks, seda nimetatakse niqāb´iks. Musliminaiste loori kandmise nõuet põhjendatakse Koraani käsuga tagasihoidlikult riietuda. Meeste puhul tõlgendatakse seda käsku sageli kui nõuet katta end nabast põlvini
Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon Perekonnad olid patriarhaalsed võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele poegade naiste ja lasteni. Naised olid meesoost sugulase eestkoste all ja neil puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti peale murdeiga ja naine pidi olema truu. Teatud juhtudel naised lahutasid ja elasid oma elu iseseisvalt. Selliseid naisi oli keisririigi ajal rohkem kui varem. Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud
Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed lasid neil endal elatist teenida ja nõudsid selle eest raha. Mõnikord lasti orje vabaks hea teenistuse eest või heast südamest. Mõned orjad aga kogusid varanduse, ostsid end vabaks ja said jõukaks. Perekonnad ja naiste positisioon perekonnad olid patriarhaalsed võim kuulus pereisale. Tema võim ulatus kaugele poegade naiste ja lasteni. Naised olid meesoost sugulase eestkoste all ja neil puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti peale murdeiga ja naine pidi olema truu. Teatud juhtudel naised lahutasid ja elasid oma elu iseseisvalt. Selliseid naisi oli keisririigi ajal rohkem kui varem. Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud
Perele meeldib süüa ühtselt koos ning seda püütakse järgida. Perekond püüab alati ühel ja samal ajal lapse magama panna, umbes kella 21-22 paiku. Kui lapsed magavad saavad abikaasad olla omaette. Alati püüavad nad magama minna koos. Pere magab ligikaudu 7-8 tunid. Pereisa peab ärkama hommikul kella 7-st ja kella 8-ks peab tööl olema. Pereema töötab vahetustega. Kas alates kella 8st või alates kella 11st. Pereema tegeleb hommikul lastega ja kui aega jääb valmistab ka pereisale hommikusöögi. Mõlema abikaasa suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe. Pereema vanaema käis küll regulaarselt omal ajal arstlikul kontrollil kuid sellest olenemata suri ajuinfarkti taga järjel. Pereisa vanemad on mõlemad kõrgvererõhu haiged ning tarvitavad igapäevaselt ravimeid. Kuid mõlemad arvavad, et see on tingitud nende ebaõigest eluviisist: vähene liikumine,pereisa isal pingeline töö ja pereisa emal ealine muutus peale menopausi ning rasvased toidud. End
Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne- kogu võimn kuulus pereisale 10.Rooma provintside võrdlus= A4 LEHEL!!! 11.Rooma linn Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja
rahvakoosolekutel ja keisrite poolt vastuvõetud lugematutest seadustest kujunes tohutu seaduste kogum. Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu osutama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamise-le. Kerkisid esile silmapaistvad seadustetundjad juristid ja kujunes selge juriidili-ne terminoloogia. Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Perekond Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti kõik ülejäänud kodakondsed orjad. Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid ka surma mõista, kuid seda juhtus haruharva. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eest-koste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,
Orjad olid seaduse ees vaid omaniku vara ehk ,,kõnelevad tööriistad''. Omanik võis orjaga teha ,mida soovis, varasemal ajal ka tappa. Sageli lasti orje vabaks. Mõned orjad kel oli võimalik raha teenida , ostsid end vabaks, mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest. Vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks, kuid jäi tavaliselt kliendina oma senise isandaga seotuks. Perekond ja naiste positsioon: Perekond oli patriarhaalne, kogu võim kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti kõik ülejäänud kodakondsed , kaasa arvatud orjad. Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa , abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja
Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne- kogu võimn kuulus pereisale. Rooma linn Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud,
endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus
Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate „kõnelevad tööriistad”. 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus:
Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus:
Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusesse väiketalupojad ja rentnikud. d) Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus:
selle eest regulaarset tasu . Sageli lasti orje vabaks .Mõned orjad ,kel oli võimalik raha teenida ,ostsid end vabaks, mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest .Vabakslastu sai kohe Rooma kodanikuks ,kuid jäi kliendina oma senise isandaga seotuks. Perekond ja naiste positsioon Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne .Kogu võimutäius kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naistele ,alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega ,samuti ka kõik ülejäänud kodakondsed ,ka orjad . Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale .Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat elu elada .Naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud
a hukka ja saadeti Volokolamski kloostrisse. Kirik ja riik- Ivan IV kindlustas õigeusu seisundit, moraali kaitse. ,,Sada peatükki"- ettepanekud ja arupärimused, kirikukogu pidi andma vastused ja lahendused. Preestritel oli hariduseprobleeme. Loodi trükikoda nagu mujal euroopas. Tekkis ülestõus ja masin lõhuti, Ivan tegi uuesti. Trükkaliks määrati Ivan Fjodorov. 1564.a esimene raamat sealt ,,Apostel", peagi tekkis seal tulekahju. ,,Domostroi"(kodukord)- raamat, mis annab juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorireziim mõjus vene kultuurile halvasti. 39.Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli
Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle silma.Juba varsti oli mees nagu kord ja kohus isa eest tütre kätt palumas. Mees (Timo)ei taha aga Eevaga kohe abielluda vaid soovib neidu koolitada noo nii 6 aasata ning alles siis temaga abielluda. Noo mis vanematel üle jääb kui vaid nõustuda. Vanemad pannakse
2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste õigused suuremad kui kreekas; Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn
pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks. Pärandamise võime puudus vanimal ajal orjadel,peregriinidel,piiratud õigusvõimega isikutel, teise perekondliku võimu alla kuuluvad isikud.Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand
annaabi.ee 
