hinnata, et majanduskeskkonnas orienteeruda · iseseisvus, algatusvõime ja vastutuse võtmine · otsustusjulgus ja meelekindlus eesmärkide elluviimisel Rahaasjade planeerimisel on oluline mõelda tulevikule ja seada eesmärgid. Eesmärgid peavad olema sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised. Hea eesmärk vastab järgmistele küsimustele: mida soovitakse saavutada? millal saavutatakse eesmärk? millised on eesmärgi saavutamisega seotud kulutused ja võimalused säästmiseks? Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma tuludest ja kuludest (pangaväljavõte, ostutsekid) · 2. Analüüs tuleb arvutada kui suur on tulude ja kulude vahe. · 3. Hindamine kas igakuine sääst on piisav, et saavutada oma rahalisi eesmärke? · 4. Planeerimine igale kulugrupile tuleb määrata mõistlik kulutuste piir. Selleks pannakse kirja järgmise 12. kuu · Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on kõige
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek 600 kr Majapidamine Kuusissetulek kokku 27 100 kr Hüpoteek või rent 2 500 kr 2 500 kr 0 kr Teine hüpoteek või rent 0 kr ...
PERE TOIMETULEK JA EELARVE Vastavad vaid need kellel on pere olemas ja vähemalt kaks last. Tulemuseks soovin teada saada kuidas suhtuvad pered sissetulekusse ja kuidas nad hoiavad kokku. 1. Kui suur on Teie pere ❏ 200 - 350 sissetulek? ❏ 350 - 500 ❏ 500 - 750 ❏ 750 - 900 ❏ 900….. 2. Kas Teie pere tuleb välja oma ❏ Jah tuleme sissetulekuga? ❏ Enam vähem ❏ Mitte kuigi hästi ❏ Alati võiks paremini 3. Kuidas Teie saaksite parandada oma eelarvet? 4. Palju kulub teil raha vajalike ...
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 ...
docstxt/1555411239272.txt
Argumentide väljavõtuleht Laura Laas O16-011 Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud 1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu miinimumtasusid mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale. Seletus Lepe hõlmab kõikide erialade õdesid ja ämmaemandaid. Seletus Kindlasti ...
Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve an...
MS. 0724 Eraisiku rahandus 2009/2010 Iseseisva töö ja arvestuse nõuded Iseseisva tööna · Koostada oma pere-eelarve detsembriks 2009. Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles
Milleks on vaja eelarvet? Eelarve on rahaline plaan sissetulekutest ja väjaminekutest. Eelarvet koostatakse igal aastal riigile, sealt edasi valdadele linnadele ja asutustele. Hea on koostada ka pere eelarve, et oleks ka oma peres näha, palju tohib kulutada ja kas oleks võimalik ka säästa. Eelarve võib olla nii positiivne, negatiivne või tasakaalus. Positiivse eelarve juures suudame ka säästa, tasakaalus eelarve juures on kulud ja tulud võrdselt, ning sellel juhul meil sääste ei ole. Kõige halvem on negatiivne eelarve. Sellisel juhul peame juba laenama vajaminevateks kulutusteks raha. Tänapäeva raskes majanduslikus olukorras oleks hea, kui igal perel oleks oma eelarve. Iga pere teab kindlalt ära, millised maksud tuleb iga kuu maksta, siis arvestada kui palju tohib raha kulutada toidule, riietele, laste huvitegevusele, ning kindlasti peaks raha olema ka planeeritud ootamatudele väljaminekutele. Kui on koost...
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisuks on pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega ...
Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut? 4.Missugused on teie finantsilised soovid tulevikus? 5.Kes hakkab peres rahaasju ajama? 6.Mitu “rahakotti” saab peres olema? 7.Kui suured on teie teadmised rahaasjadest? Allikad pere-eelarve koostamiseks: www.ellermaasoft.ee - perekonna eelarve (rahaline) www.consumer.ee - Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus M. Salu, E. Aavik “Hakkame elama!” 2008 (õpik-käsiraamat) Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kuidas majandada säästlikult? Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis. Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed hambaid pestes jätavad vee jooksma. Seda ei tohiks teha. See on küll väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse kaevust või tuleb vesi ühisest kaevust. Paljudel inimestel on korterites vee mõõdikud. See tähendab, et inimesed m...
Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S ...
Sa lõpetad varsti kooli ja pead end ise majandama hakkama. Võib-olla oled juba täna majanduslikult iseseisev. Selleks, et tulevikuks valmis olla, koosta pere-eelarve järgmistel tingimustel: 1.Sa elad vanematest eraldi kas üksi või kellegagi koos. 2.Sa pead end ise majandama. 3.Sissetulekuks võid võtta summa, mida Sinu oskuste ja teadmiste juures on võimalik teenida. Allikaid võib olla mitu. 4.Kulutused tuleb prognoosida võimalikult täpselt ja nii, et kõik valdkonnad on kaetud. Mõtle, mille peale on vaja kulutada ja mis see maksta võiks? 5. Eluaseme puhul on võimalikud erinevad võimalused (üüritud, laenuga ostetud, päritud või kingitud).
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riiklik...
Unelmate pulm Millal ja kus ? Pulmad toimuksid suvel ning laulatus toimus kusagil Eesti et külalistel ei oleks raskusi kohale tulemisega, hea ilma korral värskes õhus. riietusstiil Riietusstiil oleks laulatusel pidulik. Poissmeeste õhtu Poissmeeste õhtul reisiks parimate sõpradega Las Vegasesse paariks päevaks, see toimuks 10 päeva enne pulmi. Poissmeeste õhtu tegevused ja ööbimine Poissmeeste õhtul toimuks Aria hotellis ja kasiinos. Külalised Külalisi tuleks umbes saja ringis nii meha kui ka naise poolsed lähedasemad sõbrad, pere ja tuttavad. pulmapidu Pulmapidu toimuks laulatuse kohast eemal kusagil restoranis, et naabrid ja tuttavad saaksid teha ka pulmaväravaid. mesinädalad Mesinädalad toimuksid Mauritiuse saarel, kus veedaks mõnusalt aega mitu nädalat. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
PAARISUHETE ARENGU ETAPID soovide formuleeriminetäh seda,et nooruk hakkab tajuma,mis on tema jaoks tähtis,milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt,kellega kavatseb püsivamalt suhelda. sõprussuhete teke-arenev sõprus annab võimaluse uuest tuttavast rohkem teada saada,näha teda mitmesugustes olukordades,leida jooni,mis esmapilgul silma ei paista. kohtumiste perioodkui tahtmine suhet jätkata säilib,lepitakse kokku lühemaid,mitte väga olulisi kokkusaamisi. lähem tutvumine-see suhte etapp on avatum ja sügavam kui eelmised,päevakorras võivad olla kõikvõimalikud teemad,kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Kihlus VILJASTUMINE JA RASEDUS Rasedustunnused:menstruatsiooni ärajäämine,pinge alakõhus,pitsitus rindades,iiveldus, oksendamine,väsimus,äraarvamatud meeleolud. Rasedusekindalaks tegemine: rasedustest,naistearsti külastus. Rasestumine toimub ovulatsiooni ajal,5-6 päevaga liigub viljastunud munarakk emakani ja ki...
Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
PEREKOND Psühholoogia paaristöö 10.B klass Tekkelugu Kõik algas sellest, kui Amanda ajakirjaniku koha Cosmopolitanis sai. Ta puutus kokku igapäev erinevate inimestega. 23.märts aastal 2005 oli Amanda jaoks väga tähtis päev : ta kohtas Emilit. Emil oli Soome pesumodell. Amanda pidi Emiliga intervjuu tegema. Nende kahe vahel oli kohe särinat tunda. Noored hakkasid tihedalt kohtuma kord sõitis Emil Eestisse, kord Amanda Soome. Amanda tegi otsuse minna Soome elama ning lahkus töölt. Soomes elas ta Emili juures, Helsingi lähedal. 2007. aastal jäi Amanda rasedaks. See ei olnud küll etteplaneeritud, kuid mõlema arvates oli see hea. 2008. aasta alguses, kui Amanda ilusalongis aega veetis, tundis ta et laps hakkab sündima. Ta helistas kohe Emilile, kes taksoga poole tunnipärast salongi ette sõitis. Liikluses olid suured ummikud ja Amanda sünnitas taksos. Loomulik sünnitus. Õnneks oli taksojuht väga meeldiv mee...
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutus...
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus VÕLANÕUSTAMISE VAJALIKKUS Akadeemiline essee Tallinn 2014 Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele. Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õpp...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
Eestlaste raske elu: Miks üldse lapsi saada? Eestis elab hetkel alla 1,3 miljoni elaniku ning iive on negatiivne. Eestlased on loobunud pere loomisest, sest see ei tasu lihtsalt ära, kuigi samas lisandub juurde järjest rohkem paljulapselisi perekondi, kes üritavad end emapalgast ja lastetoetustest ära elatada. Laste saamine on tavaliselt ette planeeritud protsess. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on noored kindlad, et enne tuleb luua kodu ja omandada kindel töökoht ja alles seejärel tuleb pere loomine. Järjest enam ja enam loobutakse laste saamisest just selle pärast, et palk on liiga väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ot...
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused om...
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulud...
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TU...
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakk...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade pakkumiste hulgast. Teine asi, mis meid imestama paneb on pruutide isekus :) Just-just. Ei ole vist rohkem kasutatud väljendit, kui ,,See on teie päev, teie otsustate, teie t...
Referaat Muutuv Eesti pere Ene-Margit Tiit Akateemia 2008 nr 4 lk 801-818 Kas Eesti pered sarnanevad teistel Euroopa riikide peredega? Kas perede moderniseerimisega muutuvad naised niiöelda karjääriinimesteks ja sündimus langeb? 20 sajandil on arenenud maades koos elutingimuste ja sotsiaalse keskonnaga täielikult muutunud ka pere ja perekond. Sajandi alguses oli perekonnas selge rolli ja tööjaots, laste arv peredes küllaltki suur ning tähtsaks peeti abielu, mille püsivus oli kõrge. Sajandi keskpaiku hakkab perekond muutuma. Naised omandavad sagedamini haridust ja elukutse ning hakkavad järjest vähem majanduslikus mõttes abukaasas...
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja ...
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/A...
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..............................
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
Õppeülesanded Õppija juhis: Tööta läbi 8. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mis on mess? Mess on kindla aja kestev turundussündmus, kus ühisel pinnal kohtuvad teatud valdkonna toodete ja teenuste pakkujad ja vanad ning uued tarbijad. 2. Millistel Eesti messidel erinevad kaubandusettevõtted osalevad? Tourest, Laps ja Pere, Kodumess,Ehitus-sisustus , Maamess jm 3. Milliseid võimalusi pakub mess külastajatele? Mess pakub osalejale (eksponendile) järgmisi võimalusi: Kohtuda oma ala spetsialistidega ühes kohas ja lühikese ajavahemiku jooksul Võrrelda konkureerivate firmade tooteid ja teenuseid Saada spetsilaisti nõuannet ja lisainfot toodete ja teenuste kohta Toodet proovida Osaleda messiga kaasnevatel koolitustel (seminarid, tooteesitlused jne) 4. Milliseid võimalusi pakub mess eksponentidele? Mess pakub osalejale (eksponendile) jär...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialde osakond Kunstiline kujundamine Merili Mai Marleen Sabalson Martin Kaasen KKP22 SÜNNIPÄEV Projektitöö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SÜNNIPÄEVA KÜLALISTE NIMEKIRI........................................................................ 4 PEO KOHT JA TRANTSPORT.................................................................................... 5 EELARVE......................................................................................................................6 FINANTS.........................................................................................
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvam...
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................... 8 Maksusoodustused.................................................
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on ...
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
