docstxt/124145892634016.txt
Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad tuuled Siberi Steppidest. Gobi kõrbe tekkepõhjusteks on ta kontinentaalne asukoht, teda ümbritsevate mägede poolt põhjustatud 3.1. Gobi kõrb talvel vihmavarju efekt ning ajapikku mäestikest väljakantud peeneteralise materjali laialijaotus kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. 4. Kõrbete tüübid Kõrbesid liigitatakse pinnakatte järgi. Gobi kõrb on maailma suurim lössikõrb, mis tähendab, et ta on enamasti kaetud peeneteralise tolm- ja liivsavi ning jõesetetega. 5. Taimestik Kevadeti kõrbete kohta üsna lopsakas taimestik, sealhulgas liblikõielised ja magunalised.
valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) – 26) Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 27) – 28) Liivvormvalu, koorikvalu 29) mudel jätab vormi jäljendi, 30) Valukanalite süsteem on valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde 31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad. 32) Räbupüüdel on valukanalite süsteemi osa räbu ja teiste
4.6 Segude lahustamiseks vajalikud vahendid A.Millised materjalid sobivad filtriks peeneteralise tahke aine eraldamisel veest?Tmba filtriks sobivale materjalile joon alla.Kui materjal ei sobi,kirjuta mittesobiv phjus. 1)poorne filterpaber-sobib 2)plastikaatkile-ei sobi 3)vatikiht-sobib 4)suhkrukiht-ei sobi 5)liivakiht-sobib 6)hre(marli)riie-ei sobi (Selle lessandega pole kindel)B. Milliseid laborivahendeid lheb vaja... a)destilleerimisel:kolb,termomeeter,kuumuti ja keeduklaas. b)filtrimisel:keeduklaas,filterpaber,klaaspulk ja lehter. C. Joonisel on kujutatud destillatsioonisaade
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase
Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.
-toimne tasakaalustatu d toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurk- toimseks. Kreppsid Kreppsidused us koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. Diagonaa Diagonaal- l-sidus sidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik ja/või rohkem kui ühe erineva laiusega toimejoonega kangad. Vahvelsid Vahvelsidusele us on iseloomulikud ruudukujulised
kompenseerimaks roostevaba terase veidi kõrgemat hinda võrreldes tavalise terasega. Veelgi enam, värvi, täitematerjalide ja tugiraamistiku tihendamise arvelt oli võimalik kaalu 2 tonni ulatuses vähendada. Kergema rongi eeliseks on energia kokkuhoid. Teine legeeriv element oleks volfram, see tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1…2%. Kui volframi on rohkem (6% - 8 %) on tegu kiirlõiketerasega (näiteks puuriotsad), kuumustugevust 500 …600ºC juures, mis teeb kiirlõiketerase võrreldes süsinikterasega 3- 3,5 korda paremaks. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad.
10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7. Suhteliselt väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga (malm, teras) valandite tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12
Lõimeripsile on iseloomulikud risti kangast ripsijooned /raised lines, ridges/. Panama e. ruutsidus (labase tuletis) Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Panama sidusega riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Murdnurktoimne või nurktoimne (toimse tuletis) KOMBINEERITUD SIDUSED: Kreppsidus Kreppsidused koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. (kreppkeerd-väga tugev keerd) Diagonaalsidus Diagonaalsidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kanvaasidus Ažuursed elemendid võivad olla triibu-, ruudukujulised või imiteerida pilu. Hõredamad kohad või augud moodustatakse riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaiknemise või laiali nihutamisega. LIITSIDUSED
väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites Grafiit struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud Hematiit - Moodustab tahveljaid või soomusjaid Markasiit eelmisega väga sarnane, rombiline. kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid
proovikehal 0,89. Tehiskivide laius oli 120 [mm] ümber ja kõrgus 88 [mm] ümber. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,91. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 22,58 MPa kuival proovikehal ja 20,07 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,61 x 119,71 x 88,49 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Kui vaadata üksikuid silikaatkivide katselisi tulemusi tabelist nr.1, võib järeldada, et peeneteralise mördiga on kasutatavad proovikehad: 1, 2, 4, 5 ja 6. Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1
Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Vali üks: a. Ni ja Ce b. Mn ja C c. Mo ja Si d. Mg ja Ce Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Vali üks: a. vormi täitmine suure kiirusega b. valandi aeglane jahtumine c. vormi täitmine suure survega (kuni 300 MPa) d. valandi kiire jahtumine Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi- ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. vakumeerida pressvorm enne täitumist b. tõsta pressvormi täitmise kiirust c. legeerida valumetalle
Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi Sillutiskivi tri-radial Fassadikivid Soliidkivi 90x57x190 on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest
Põhilised legeerivad elemendid on Cr; Ni; Mo; W; Si. Legeerimisel tuleb arvestada afiinsust ehk ühitusvõimet hapniku suhtes järgnevalt: CuNiCoFeWMoGMnVSiTiZnAl (temperatuur alla 1600°C). Fe vasakul olevad keemilised elemendid lahustuvad keevismetallis täielikult. Paremal pool olevad W, Mo osaliselt, ülejäänud ei lahustu. Seepärast ei saa legeerida keevituse käigus Ti, Zn ja Alga. Kõige lihtsam on keevismetalli legeerida Cu ja Niga elektroodikatte kaudu. Hea löögisitkuse ja peeneteralise struktuuri saamiseks legeeritakse keevismetalli Ni, Ti, Nb(niobium)ga. Tera kasvu takistavad N, Cr, Mo, Ni. Kroom: süsiniktevaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% , kroomnikkelterastes 9...35%. keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. Nikkel: süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%
erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg)
Töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Jaroslav Marhivka (rühm B) Juhendaja: Ly Villo Teaduskond ja eriala: Matemaatika- ja loodusteaduskond, Geenitehnoloogia Matrikli Nr :134369 YAGB Sissejuhatus Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses olevate ainete lahutamisel nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühtlase poorsusega geeli erineva kiirusega. Seda meetodit kasutatakse makromolekulide segude lahutamiseks, puhvri vahetamiseks ja lisandite eemaldamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonnis oleva geeli graanulite pooride suurus on samas suurusjärgus segu makromolekulide dimensioonidega. Geelid koosnevad dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate lineaarne polüsahhariid) või polüakrüülamiidist (kopolümeer, mis koosneb akrüülamiidi ja
Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2.Settekivimid on tekkinud erineva murend materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel. a) Purd settekivimid-peeneteralise murend materjali settimisel ja kivistumisel(litifitseerumisel) näiteks lõuna-eesti liivakivi. b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid. c)kemokeensed on tekkinud erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel. 3.Moondekivimid on tekkinud tard,-sette,-ja moondekivimitest kõrge rõhu ja temp all. See moodnudmine saab toimuda ainult laamade SUBDUKTSIOONI piirkonnas Graniit-gneiss
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm;
2.2. Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil TALLINN 2010 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia on meetod, mis tugineb lahuses sisalduva erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne ja geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse, s.t. vastavalt molekuli suurusele. Antud kolonn sisaldas Sefadex G75 geeli. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised suurused:
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamisel ja proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride suurus on võrreldavad lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Kolonnis kasutatavad geelid koosnevad, kas dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate polüsahariid) või polüakrüülamiidist.
suunda. KOMBINEERITUD SIDUSED 6 Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Kreppsidus Koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid. Nt. liivakrepp-
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt
ODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmasside, täpsemalt molekulide enda suuruste järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega.
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvaid erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist.
Kuiv 3 67 1117 36,35235086 3,6 4 75 1250 40,72609009 4,0 5 51 850 27,2566486 2,7 Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3 Brutokuivtiheduse klass 2,0 Survetugevus 88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel M25 (25N/mm²) Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus (massi järgi) 10...15% Paindetugevus 4...5N/mm²
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver.
Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all. e (toimse tuletis) Suuna muutmise tagajärjel tekib mitmekujuline hambuline muster. Murdnurktoimse siduse puhul vahetuvad murdumise kohal toimejoonte värvid. Kasutatakse puuvillaste ja villaste mantli- ja ülikonnariiete kudumiseks. KOMBINEERITUD SIDUSED Kreppsidus Lõime- ja koekatted moodustavad peeneteralise riide pinna, millega imiteeritakse siidkangastes ja villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid. Diagonaalsidus Diagonaalsidustele on iseloomulik peenike
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis mis sisaldas geeli Sefadex G-75. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt
meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 12.04.2010 Protokoll esitatud: 16.05.2010 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Geelkromatograafia kolonne iseloomustavad mahud: Täidise üldmaht Vt
2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena.Geelkromotograafias protsess viiakse läbi kinnises süsteemis- kolonnis.Kolonn on täidetud geeliga, ,mille pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakriilamidist
Tallinna Tehnikaülikool Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Laboratoorne töö 2.1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Tallinn Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist (glükoosi plümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis sisaldab D-galaktoosi ja 3,6-anhüdro-L-
kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. Kroomi kasutamisega moodustuvad karbiidid, mis parandavad terase lõikeomadusi. Ka kroom alandab terase plastsust nagu süsinikki, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi, aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%. Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõvadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust.
vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2
MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamisel ja proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride suurus on võrreldavad lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Kolonnis kasutatavad geelid koosnevad, kas dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (punavetikate polüsahariid) või polüakrüülamiidist.
YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Selleks, et uuritav proov saaks läbi kolonni liikuda, voolutatakse kolonni pidevalt vesilahusega ning kogutakse väljuv fraktsioon kindla mahu kaupa
1. Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte seisneb lahuses sisalduvate ainete lahutamises (ehk fraktsioneerimises) nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega.
1. Filtreerimine läbi liiva. Taanis, Saksamaal, Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutatakse ühekihilistes filtrites eelnevalt töödeldud, pestud ja sõelutud liivakvartsi. Liivaterakeste suurus filtreerimisel varieerub suuresti sõltudes puhastamise eesmärgist. Liiva sorteeritakse terakeste suuruse järgi standardiseeritud sõelade abil. Saadaoleva liiva terakeste suuruse järgi varieerub ka filtri materjal ¸ 0,9 - 1,4 mm. Filtreid eristatakse: 1.Aeglased filtrid väga peeneteralise liivaga Ê 0,1 - 0,2mm ja väga väikese filtreerimiskiirusega 0,1 - 0,7 m/tunnis (h). 2.Kiired filtrid suurte osakestega ¸ 1 - 5 mm ja suure filtreerimiskiirusega 5 - 8 m/h kuni 20 m/h. Põhjavee töötluses kasutatakse tänapäeval kiireid filtreid nii eeltöötluses kui järel-töötluses. Filtrid jagunevad oma ehituselt: 1.Gravitatsioonifiltrid; 2.Pressfiltrid. Pressfiltreid (survefiltratsioon) kasutatakse kinnistes tankides, kus vesi surutakse rõhu all läbi
toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED
Kõvadus: 6 – 6,5 Värvus: kollane, kriips must Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: tahkudel viirutus, vasaraga löömisel annab sädemeid ja on tunda väävlilõhna Esinemise vorm ja koht: esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Haloidid fluoriit Fluoriit Fluoriit (halogeenid) haliit ehk Kuju: kuubilised kristallid kivisool Kõvadus: 4 Värvus: roheline, kollane, violetne, sinine jne. Läige: klaasjas
YKL0060 Biokeemia Töö nr 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 17.02.2012 Teooria Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Meetodit kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite ja soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kus proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride suurus on võrreldav lahuses sisalduvate makromolekulide suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest
2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vi polü-akrüülamiidist.
2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Tallinn 2013 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poolest). Uuritava segu läbi kolonni transportimiseks ja erineva molekulmassiga ainete eraldamiseks,
Betoonid liigitakse järgmiselt: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); - struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3;
22,5MPa ja 19,20 MPa immutatud proovikehal. Tehiskivide laius oli 119 [mm] ja kõrgus 87 [mm]. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,90. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o
Ag2Se naumanuiit.(Karik, Truus 2003) 2. LEVINUMAD SULFIIDID 2.1. Püriit Püriit on kõige levinum sulfiid, mida leidub ka Eesti kivimites sageli, kuid hajutatult, väikeste terakestena. Püriit on keemilise valemiga FeS2, Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003) Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni (Isakar 2003)
Luited Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5-20 °), tuulealune aga järsk (25-40°). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. Luidete tekkimise eeldused on püsivad ühesuunalised tuuled, taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk- ehk lendliiva esinemine. Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. · Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud
silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. [5] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Niisutatud silikaattellise paindedugevus on ~ poole väiksem kui kirjanduslik. Katsekehad 1 ja 3 sobivad kasutamiseks peeneteralise mördiga, Katsekehad 1, 3 ja 6 sobivad kasutamiskeks üldkasutatava ja kergmördiga. Katsekehade 2, 4, ja 5 mõõtmed erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud. [6] Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsentiks tuli 0,6
erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Geelkromatograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus