SIDUSED: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA (0)

SIDUSED
LABORITÖÖ ARUANNE
Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA
Rõiva- ja tekstiiliinstituut
Õpperühm: KRR 21
Juhendaja : Diana Tuulik
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2018
PÕHISIDUSED.
Nimetus
Näidis
Pilt
Skeem [1]
Kirjeldus [1]
Labane sidus
Kõige lihtsama rakendusega sidusus. Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt . Nt. taft, popliin .
Lõimepindne toimne sidus
Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Nt. chino, denim , drill, gabardiin.
Koepindne toimne sidus
Kõige harvemini esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad.
Tasapindne toimne sidus
Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Nt. flanell ja tvill .
Atlass sidus
Atlass-sidustel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted lõimelõngadest. Lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi.
Satään sidus
Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Satäänsidusega valmistatakse suurt gruppi puuvillaseid riideid , mida nim satäänideks või satiinideks.
PÕHISIDUSTE
TULETISED
Koe rips sidus
Peene ja tiheda koega kaetakse järjestikku mitu lõimelõnga. Iseloomulikud piki kangast ripsijooned. Pole väga levinud, kuna tihedate ja peente koelõngade tõttu on kudumise efektiivsus madal.
Lõime rips sidus
Iseloomulikud on risti kangast ripsijooned. Lõimelõngu vähemalt kaks korda rohkem kui koelõngu.
Koelõngad on lõimelõngade all peidus. Nt. otoman, rips.
Panama e. ruutsidus
Lõime- ja koelõngad istuvad labaselt kahe- või kolme kaupa. Lõimerapoor alati võrdne koerapooriga. Riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Nt, oxford , kanvaa.
Murdnurktoimne
Kui tasakaalustatud toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurktoimseks. Toimejooned muudavad regulaarsete intervallide järel suunda.
KOMBINEERITUD
SIDUSED
Kreppsidus
Koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid .
Nt. liivakrepp- kangaid .
Diagonaalsidus
Iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik ja/või rohkem kui ühe erineva laiusega toimejoonega kangad. Võivad olla lõimepindsed, koepindsed või tasapindsed.
Vahvelsidus
Iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Siduse reljeefsed kontuurid kujundatakse pikkade katetega. Kasutatakse põhiliselt käterätiku riiete valmistamisel.
Kanvaasidus
Valmistatakse mitmesuguseid ažuurse struktuuriga või ažuursete elementidega pluusi -, särgi- ja kleidiriideid. Kõige tuntumad on tikkimiseks kasutatavad kangad.
LIITSIDUSED
Karustussidus
Kasutatakse kolmandat lõngasüsteemi. Riide paremal poolel karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest. Karuse võib saada kas koelõngadest (pesusamet) või lõimelõngadest (samet). Pikema karusega kangast nimetatakse plüüsiks.
Aasaline sidus e. frotee
Karustussiduste eriliik. Valmistamiseks läheb vaja kaht lõime ja üht kudet. Alumine lõimekiht on normaalse pinge all, pealmine lõimekiht on vabama pingega, millest
moodustuvad aasad .
Kahekihiline e. kahekordne
Kootakse kahest koesüsteemist ja kahest lõimesüsteemist. Riide kihte võib siduda ka täiendava lõimesüsteemiga. Kanga kihte ei saa üksteisest eraldada kanga struktuuri lõhkumata.
Azuurne sidus
Moodustatakse kahest lõimesüsteemist ja ühest koesüsteemist. Lõimelõngad ei asetse üksteise suhtes paralleelselt. Lõime- ja koelõngad ei põimu, vaid asetsevad lihtsalt risti.
Vagukangas või pikeesidus
Väikese reeglipärase mustriga. Koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Alumine lõimelõng tuleb kanga pinnale reeglipäraselt ja jätab tepitud mulje. Vaokesi tugevdab sissekootud koelõng. [3]
Suuremustriline e. žakraar sidus
Iseloomulikud suuremõõtmelised ja keerulised mustrid. Rapoori suurus on siin piiratud žakaarmasina konksude arvuga. Võivad olla lihtsidused ja liitsidused.

Kasutatud kirjandus:

[1]
D. Tuulik, 2014. (Võrgumaterjal)
http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/81565/mod_resource/content/4/KANGASTE%20SIDUSEDopilastele.pdf .
[2]
(Võrgumaterjal) http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/31324/mod_resource/content/1/Kangaste_sidused_clothing_technology_.pdf .
[3]
A. Tervonen, Kangad, Argo , 2016 .
1