Betooniõpetuse II praktikum, valmis töö (2)

Betooniõpetus EPM 0030
Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele.
Töö eesmärk:
Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele , betooni painde- ja survetugevusele.
Kasutatavad materjalid:
Portlandtsement CEMI 42,5; ”Kiiu” karjääri looduslik liiv; joogivesi ;
plastifikaator .
Materjalide ettevalmistus:
katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm;
enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm.
Töö käik:
Katsed tehakse segu koostisega 1:3 ( tsement :liiv) – korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva.
Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul.
Katsed jaotatakse kaheks seeriaks:
Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava
plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viiakse segusse koos seguveega.
Põhiseeria katsed tehakse konstantse vesitsementteg uriga 0,51.
Segudel määratakse töödeldavus standardsel raputusl aual. Segust valmistatakse raputus-laual standardne tüvikoonus ( koonus tihendatakse ka hes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga).
1
Betooniõpetus EPM 0030
Pärast koonuse tihendamist eemaldatakse vorm. Segu töödeldavus määratakse pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega.
b) Lisaseeria koosneb kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43).
Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul.
Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi
identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse
töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestataks
e proovikehad lahti, markeeritakse ja
paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette.
6.
Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks
e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega ja
kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega.
Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded):
Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas).
Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul ( graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad.
Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja
graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka
seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud.
Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada märkustega, mis motiveerivad konkreetsete katseandm ete mittearvestamise.
Vastused kordamisküsimustele peavad olema antud kir jalikult, seejuures tuleb anda ka korrektne viide kasutatud allikale.
2
Betooniõpetus EPM 0030
Iga laboratoorne töö peab lõppema katsetulemustel b aseeruvate järeldustega, töö põhjal tehtud järeldused peavad olema argumenteeritud.
Esimese laboratoorse töö katseprotokollis peavad ol ema esitatud vähemalt järgmised tabelid
ja graafikud:
betoonisegu töödeldavuse muutus sõltuvalt lisandi s isaldusest, vesitsementtegurist ja löökide arvust raputuslaual;
kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus vesitsem enttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus vesitseme nttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus tsementve sitegurist.
Kordamisküsimused:
Betoonisegu plastifitseerivad lisandid.
Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju be toonisegu omadustele.
Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju ki vistunud betooni omadustele.
Plastifitseerivate lisandite doseeringud.
5.
Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhil ised kasutatavad lisandid ja nende
mõju betooni omadustele.
Soovitatav kirjandus:
E. Uustalu , Betoonilisandid. Tallinn, 1997.
J. M. Bazhenov, Tehnologija betona. Võsshaja shkola , Moskva , 1987.
A.M.Neville, Properties of Concrete. Harlow Essex, 1995.
3
PDF to Word