Teksti "Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid" mõju on sarnane intervjuu mõjuga, kuna neil on sarnane teema (eesti keele õppimine), aga see mõju ei ole ühesugune, mõni vahe on. Selles uudises on NEG kooli õpetajatelt ainult üks seisukoht ühendamine ainult segab lapsi, vene lapsed segavad eesti lapsi. Ma arvan, et nende arvamust mõjub palju meie riigi eestlaste avalik arvamust selle kohta ja stereotüüpid venelaste kohta. Palju kuulsin eestlastelt pressis, et venelased ei ole targad, venelased on lärmakad jne.(Vaikusespiraali teooria, sissendusjõu teooria) See mis, puutub selles tekstis agendaseadmis teooriat ja meediakasutuse teooriat, on samasugune nagu intervjuus kas see teema on aktuualne meie ühiskonnas, või sellina teeb seda massmeedia? See on üks pool, ja võimalus, teine on aga see, et inimene ise valib, mida ta loeb ja kes seda uudist valis, ise on sellest huvitatud.
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast.
teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis
ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka
Tegu on väga vastuolulise teemaga, mis tähendab seda, et aja jooksul on esile kerkinud mitmed arusaamad ja arvamused vene vähemuse integreerimise kohta. Arvamused varieeruvad seinast seina, kes toetab vähemuse ühiskonda integreerimist ja kes on sellele iga hinna eest vastu. Konfliktsuse vältimiseks on õnneks selle teemalised tulised vaidlused raugenud, võrreldes varajase iseseisvumisperioodiga, ning tänapäeval pigem aktsepteeritakse, et venelased on osa Eesti ühiskonnast. Viimaste aastate jooksul on integratsiooni teemalised arutelud eriti aktuaalsed, arvestades kümne aasta taguseid sündmusi Tallinnas, mis nõrgestasid veelgi kahe rahvuse vahelist suhet. Need sündmused ei aidanud kaasa tuleviku perspektiivis venelaste integreerimisele, sest erinevate uuringute põhjal kasvas just siis venelaste ebausk Eestisse integreerumisse. See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi
Luksemburg on küll kolmekeelne riik, kuid selle keele oskamine on kõike tähtsam osa sellest. Tõeline luksemburglane on määratletud kui keegi, kes räägib seda keelt ka teiste luksemburglastega. Põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et nad oleksid kurvad, kui see keel tulevikus kaoks ning, kui see peaks juhtuma, siis kaotaks ka Luksemburg oma identiteedi. See keel on oluline just nende päritolule. Kindlasti nii-öelda põliseestlased arvavad täpselt sama, mis luksemburglasedki. Eest keel on eestlastele väga oluline, sest see on ka seotud meie minevikuga. Oleme võidelnud palju, et me oleksime iseseisvad ning meie keel oleks just meie oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt. Keel on meile oluline ning keegi ei sooviks, et see kaoks. Kahjuks eesti noored aga ei arva sama ning neile ei ole Eesti enam nii oluline. Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta.
oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust
Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus avaldub ka selles, et paljud inimesed on selle vastu, et Eesti riigis võimaldatakse venelastele keskhariduse omandamist vene keeles ja veel arvavad eestlased, et Eesti kanalitelt tuleks ära kaotada venekeelsed saated. Usutakse ka seda, et venelased toovad kaasa ainult probleeme ning kõige parem oleks, kui nad oma kodumaale tagasi suunduksid
Ülo Vooglaid on sotsioloog, ühiskonnateadlane, õpetaja ja avaliku elu tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eest
Tema oli ka minu ainuke positiivne kogemus venelastega sellest ajast. Aga tagasi aastasse tuhat üheksasada üheksakümmend kolm, mil toimus minu konflikt. Sellel aastal koosneb minu sõprusringkond juba ainult eestlastest. Kahjuks tuleb tõdeda, et kuigi sellel aastal oli mul täiskasvanud venelastega (vanemate töökaaslased) positiivseid kogemusi olnud, olid enamus nooremate venelastega kokkupuuted negatiivsed. Mäletan, et mõned minust paar aastat vanemad venelased võtsid minult kelgu ära. Analoogselt võttis üks vanem vene poiss minult mänguauto lihtsalt ära. Minu sõprusringkonnas oli levinud suhtumine, et eestlased ja venelased ei saa omavahel läbi ja selle arusaama kinnitamiseks oli veel mitmeid ilmekaid näiteid nii minu kui mu sõprade lapsepõlvest, kus venelased olid väga halvasti meiega käitunud. Kuid kui liikuda edasi minu taustainfost, siis räägin konkreetsest konfliktist, mis leidis aset
end vastava omaduse ,,külgepookimisel" puudutatuna võivad tunda. Ometi on aga stereotüüpide olemasolu ja rahvuseti üksteise pilkamine justkui osa rahvusvahelisest lävimisest, juba aastatuhandeid on eestlased pilganud oma naabreid ning naabridki pole võlgu jäänud. Seega võib väita, et stereotüüpidel on arvestatav koht rahvuse kultuuris ja ajaloos. Väär oleks eelneva lõigu põhjal arvata, et stereotüüpe luuakse ja usutakse ainult teise rahvuse põhjal. Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A.
et ainult 60% ainetest oleks läti keeles. Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid. Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane tudeng Anna, ,,läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid". Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti. Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt.
lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja
(Vihalemm 1998: 234). Keeleõppe tulemuslikkuse määravad paljud asjaolud oma koosmõjus. Peamisi probleeme on praegu aga see, et riiklikus haridussüsteemis õpetatakse eesti keelt vene lastele sellisel viisil, mis ei võimalda olemasolevates tingimustes saavutada soovitavaid tulemusi. Iseseisvuse taastamisel 1991. a. jäi vähemuskeelsete laste õpe vajalikul viisil ümber korraldamata, ühiskondlike muutustega kooskõlla viimata. Hoolimata sellest, et eesti keelest sai riigikeel ja vene keel kaotas Eestis oma endise tähtsuse, ei kajastunud see hariduses. Sisuliselt jätkati eesti keele õpetamist vene koolis nõukogudeaegsel viisil, mis lähtus aga endise Nõukogude Liidu keelepoliitilistest põhimõtetest ja huvidest. Et siis oli võimalik kõikjal hakkama saada vene keele kui eliitkeelega, ei olnud eesti keele oskusel tähtsust. Seetõttu ka ei väärtustatud kohaliku vähemuskeele õpet.
tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile. Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina- Liivimaa) Vana-Liivimaa oli langenud, kuid Liivi sõda oli kujunenud suureks rahvusvaheliseks heitluseks.
formaalselt võrdne kohtupidamine. Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma. Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust. 1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas, et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas. 3) Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu- mänguseltsid jätkasid tööd. Uute seltsidena tulevad karsklusseltsid ja tuletõrjeseltsid. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni
20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel
pääseksid Venemaale. Esialgu Liivimaa ei võtnud tsaari ähvardusi tõsiselt. Jaanuar 1554 otsustati maapäeval saata Venemaale saadikud, eesmärgiga sõlmida rahu 30 aastaks, aga Liivimaa-poolne tingimus, et on teatud rida kaupu, mida Venemaale vedada ei tohi, relvad jne. Samuti leiti, et otsesuhtlus Lääne-Euroopaga venelastel ei ole hea, sest liivimaalased teenisid selle vahendamise pealt. 1554 kevadel jõudsid liivimaalased Moskvasse. Venelased ei võtnud kuulda liivimaalaste nõudmisi, vaid venelased nõuavad, et Tartu piiskop peab tsaarile maksu maksma. Nõutakse otsesuhtlust ja kõikide kaupade vaba liikumist Venemaale ning samuti ei tohi sõlmida ühtegi liitu, mis oleks sõlmitud Venemaa vastu ja samuti tuleb Liivimaa linnades korda seada õigeusu kirikud. Suure üllatusena tuli maks. Vene pool väitis, et see on maks, mis on ammu juba kokku lepitud, mida tuli Liivimaalt Venemaale maksta. Liivimaa näol on tegemist igipõliste
Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Üks president võib olla valitud kaheks ametiajaks. Riigi parlament (Föderaalkogu, ) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa kuulub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ koosseisu. 4 Rahvuslipp ja sümbolid Esimese rahvuslipu autoriks peetakse tsaar Peeter l-t. Sel lipul oli kolm horisontaalset riba: valge, sinine ja punane. Sinisel ribal oli vapi kujutis. 1858. aastal kinnitas keiser Aleksander II uue riigilipu
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne sellek
Keel-rahvusliku identiteedi alustala Eesti keel on välja kujunenud muinasaja lõpul ja sellest ajast on eestlased rääkinud oma maa keelt. See on ajas palju muutunud , kuid siiani säilitanud oma isikupära ja ilu. Paljud eestlased on eesti keelt nimetanud kõige kaunimaks keeleks maailmas ning tunnevad selle üle suurt uhkust, Kuid kas nii väikesel rahval on üldse vaja oma keelt, mis see meile annab, miks ei võiks kõik rahvad rääkida ühesugust keelt, et üksteisest paremini aru saada? Eestlased on maailma mastaabis väga väike rahvas, haruldane on asjaolu, et meil on oma keel. Võrreldes Eestit kasvõi suurriikide Suurbritannia või Austraaliaga, kellel oma riigikeelt ei ole, on see hiilgav. Väikese Rahva oma keele püsimiseks peab tegema pidevat tööd. Keelekasutus peab ajaga kaasas käima. Keelt peab täiendama, õpetama, kohandama ja võitlema ka teiste võõrkeelte sisse tulemise vastu. Viimane on aktuaalne olnud koguaeg kuid eriti oluline praeg
1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Ca
Tegevus toimub Eesti külas 1944 aasta oktoobrist alates. Teoses on palju tegelasi ja kogu tegevus keerleb siiski peategelase ümber. Teose põhiteemaks on Punaarmeele vastuhakkamine ja üle lahe minek. Keskpunktiks on peategelase seiklused ja läbielamised Nõukogude Liidu valitsemise ajal. Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe
põhjal kõrvutatakse kultuure. Mis näitajat võrdluses kasutatakse, on seejuures kriitilise tähtsusega ning peaks olema üsna ilmne, et see, mis on oluline ühes kultuuris, ei pruugi olla tähtis mõnes teises. Siiski on viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid, mis käsitlevad mingit kindlat omadust kümnetes kultuurides üle maailma. Stereotüüpsed erinevused põhinevad sellel, mida teised (teiste kultuuride esindajad) konkreetsest kultuurist arvavad. Ehkki stereotüüpe peetakse sageli kallutatuks, on arvatavasti ka neis mingisugune tõde. 1.1 Madal ja kõrge kontekst Kõrge kontekstiga kultuurides on ühiste teadmiste määr suur ning enamik informatsiooni sisaldub kontekstis, mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Inimestelt eeldatakse ühesuguseid tõekspidamisi ja kindlate normide arvestamist. Kõrge kontekstiga on näiteks lähedastes ja pikaajalistes suhetes olnud inimeste
Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad. Maapäeva otsusega hakati vastuhakuks koguma erakorralist sõjamaksu. 1501.a tungis Plettenberg oma suure väega Venemaale. (suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos) Venemaa oli juhuslikult tulemas Liivimaale ja juhuslikult kohtuti peale liivlaste piiriületust. Venelased põgenesid. Plettenberg lõi põnnama ja kuna meestel olid nakkushaigused siis mingi samuti tagasi. Samal aastal korraldasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi, Tartu, Järva ja Virumaa. Suur häving. Vene ratsaväkke kuulusid ka esimest korda tatarlased, kes kohtlesid maarahvast erakordselt julmalt. Plettenbergi teisel üritusel toimus suurem lahing Smolino järve ääres venemaal, mida saatis ka edu. Venelased sunniti taanduma ning nende isu Liivimaale tungida, taandus. 1503
kodanikud otsustavad blokeerida liikluse Tallinna kesklinnas?". Kui mingis riigis on kogukond inimesi, kellele ilmselgelt ei sobi elukorralduse mingi aspekt, siis nagu ma juba osutasin, tuleks esmalt teada saada, mis täpselt ei sobi, alles siis saab välja mõelda lahendusi. Kahjuks ei küsitud, ning aasta hiljem on tekkinud etnilisi gruppe veelgi enam lahutavad stereotüübid, mida kirjeldab tabavalt lavastaja ja telemees Aleksander Zukerman: "Venelased arvavad, et eestlased peavad plaani, mida pärast pronkssõdurit veel ära viia. Eestlased arvavad, et venelased joovad kodus viina, tahavad siis linna lõhkuma minna ning Pihkva diviisi appi kutsuda."2 Kui uudised näitavad tänavale tulnud inimesi peamiselt venekeelsetena (nii nagu see ka reaalsuses oli), kui arutatakse, milliseid sanktsioone võiks Venemaa ette võtta,3 rõhutatakse Euroopa Liidu distantseerumist ning seejärel üteldakse "tänaval märatsesid pätid", siis loob see
1297. a. puhkes esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Liivi ordu lõhkus vaimulike maahärrade ühisrinde ja 1304. a. sõlmiti konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Põhjused, mis seda perioodi nimetatakse lõpetamata sõdade ajajärguks Eestlaste vastuhakud: Saare- ja Läänemaa vastuhakud toimusid korduvalt ning tulemusena ei julgenud võõrvõimud müüride vahelt väljuda Võõrvõimude ja naaberrahvaste tülid: Saule lahing, leedlased ja venelased tegid koostööd ordude vastu, leedulaste rüüsteretked jõudsid ka eestlaste aladele, 1242. a. Liivi ordu ja Venemaa vaheline lahing Jäälahing, venelased võitsid, 1240. a. tungis Rootsi venelastele kallale, kust sai Aleksander hüüdnime Nevski Võõrvõimude omavahelised tülid 1268. a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti
Suurvürst Ivan III ajal liideti Moskvaga Novgorod. 1480 - Ordu rühdam pihkvat, linna vallutada ei suudetud. 1481 korraldasid Moskva, Pihkva ja Novkorogi ühendatud väed sõimsa sõjaretke Liivimaale. Ordumeister ei suutnud neile vastu astuda ja lasi vaenlastel kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks. 1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood mõtted oma maa laiendamisest siinsete alade arvelt loobuks. Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg(liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased
Carl Gustav Jung(1875-1961) -Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater -Sigmund Freudi õpilane -Pani aluse analüütilisele psühholoogiale -Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist 1920 raamat ,,Psühholoogilised tüübid" Sigmund Freud(1856-1939) -Inimese käitumist juhivad psüühikasisesed jõud -Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas
Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides,
saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha 1222. a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223
Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paljud vene päritoluga eestlased arvavad, et neil on õigus rääkida Vene keeles ja nad ei pea eesti keelt õppima. Leidub ka isikuid, kes soovivad riigi 1 või teiseks keeleks Vene keelt. Muidugi paljud vene päritoluga inimesed soovivad omandada Eesti keele oskust ja neile meeldib Eestis elada. Leidub ka teiste maade isikuid, kes õpivad eesti keelt. Olen kokku puutunud paljude isikutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
