50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerkeMe
Õppematerjali autor
Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi.
Maksimumpunktidele tehtud gümnaasiumi uurimistöö. Ma arvan, et kui keegi teeb sarnase teemaga töö, siis see võib väga abiks olla. Materjalis on küsitlus ja selle analüüsimine ning teoreetiline osa, mis on leitud internetist.
kodusõda
Sissejuhatus Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade tänapäeva surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eestis erinevate kultuuriregioonide ning Eestis elavate muulaste kultuuride vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu. Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa. Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin „nõukogulik kombetalitus” (Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist lähenetakse töös Eesti matmiskombestikule eelkõige luterliku ja õigeusu kultuuriruumi vaatenurgast, sest just need ristiusu harud on eesti ja vene rahvustele omaseimad usundid (Hansen 2002:126). Mõnede töö valdkondade analüüsis pöördutakse käesolevate rahvuste eelkristlike uskumuste ja tavade poole. Käesoleva töö esimeses peatükis lähtun surmast kui bioloogilisest ja filosoofilisest kategooriast, seejärel annan lühikese ajaloolise ülevaate eestlaste ja idaslaavlaste eelkirstlikust 1Eesti statistikaameti andmebaas: Rahvaloendus 2000: Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus, RL 222 [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp , viimati vaadatud 04.11.2008 4 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi, Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid, lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki. Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest, skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge. Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses 18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad sõpru välismaalt, mõned saanud võimaluse palju reisida ja välismaal töötada. Kultuuridevaheline kommunikatsioon, samuti eeskujud mõjutavad nende maailmakäsitust. Pealegi erineb laste ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei olnud veel lähedaste surmaga kokku puutunud, kuid neilgi tuleb kunagi matta oma vanemad.
uurimistöö
16. PILET
Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid