Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju il...
Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus on süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Sotsialisatsioon- väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine. Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide
kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism tegeleb ka Tao ehk looduse muutumatu korraga; taoist peab olema loodusega perfektses harmoonias.
Enesekasvatuse vaevaline rada Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema. Et, teostus oleks kergem peaksin end iga saavutuse järel premeerima. Ja kui nii edasi mõelda ei tundu ka teostus nii raske ja võib olla suudangi oma kavatsused ellu viia. Kui ma suudaks oma eesmärgid täita võiksin järgmisel õppeaastal mõelda juba ainult viitele õppimisest kuid selle eesmärgi täitmine oleks tõesti väga raske. Kui tõesti väga tahaksin oma nõrku kohti paranda...
docstxt/1287583791119139.txt
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina
Nende etappide mehhanism on iga lapse sees ja väga individuaalne. Neid arenguastmeid on neli: 0 6 aastat (kriitiline), 6 12 aastat (tasakaalustav), 12 18 aastat (kriitiline), 18 24 aastat (tasakaalustav). Kasvataja saab last aidata ainult siis, kui ta tunneb neid seadusi ja oskab vastavalt neile käituda. Õpetajate ettevalmistamisel õpetatakse lapsi jälgima ja analüüsima. Õpetatakse ka spetsiaalselt ettevalmistatud materjaliga töötama ja oskusi omandama (Tuulik, 2001:185). ENESEKASVATUS Enesekasvatus on nähtus, kus kasvandik hakkab ise teadlikult enda juures midagi kujundama. Enesekasvatus on süstemaatiline, sihikindel töö iseendaga, et kõrvaldada puudusi ja kujundada endas positiivseid omadusi. Õpilane püüab välja arendada neid omadusi, mida ta ise väärtustab. ,,Enesekasvatus on isiksuse psüühilise arengu seaduspärane nähtus, mille väline avaldumine, realiseerumine kindlustatakse vajalike eeltingimuste loomisega kasvatusetegelikkuses
intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine-inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Sotsialisatsioon-väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide, mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine. Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide
Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased
Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine). Kõrgematel astmetel, milleks on mõistus ja enesetunnetus, võivad erinevused indiviiditi olla suured. Hoolimata erisugusest arengust läbib igaüks siiski kindlas järgnevuses oma vastavad arenguperioodid. Erinevus võib olla lihtsalt arengu kiiruses ehk arenguperioodi kestvuses. Enesekasvatus (self-education)- inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi. Formeerumine (formation)- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena. Hindamine (evaluation)- seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille
Ta kavandas plaani asuda talup elujärge parandama, nii sai alguse ,,õige elu otsingud". Ta suhtus talup lugupidavalt ja austavalt, kuna oli juba lapsepõlves näinud nende eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna
intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus. Treeneri pidev enesetäiendamine, „know-how“ hankimine ja enesekasvatus. 1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon
mida iseloomustavad libekeelsus, valetamine, manipuleerimine, kahetsus ja süütunde puudumine, empaatia- ja kaastunde puudumine ning vastutustundetus.(Jüriloo, Traat, 2000). Psühhopaatia ravi ,,Psühhopaatia ravi ja rehabilitatsiooni sihiks on parandada inimese kohanemis- ja reageerimisvõimet, tugevdada oma komensatsioonimehhanisme ja vältida dekompensatsioone."(Saarma, lk. 243, 1980). ,,Selle eesmärgi peamised vahendid on kasvatus, ravipedagoogika ja enesekasvatus."(Saarma, lk. 243, 1980). Ravipedagoogika peab olema tihedalt seotud psühhoteraapiaga. Süstemaatiliselt tuleb rakendada sotsioteraapiat, kaasates patsiendi perekonnaliikmeid,töö- ja klassikaaslasi. Teravamate joonte ilmumisel psühhopaadi siseelus või käitumises on otstarbekas episoodiliselt kasutada ka psühhofarmakone ja kesnärvisüstreemi talitlust üldiselt reguleerivaid vahendeid.(Saarma, 1980). Kuna psühhopaatide ajus on serotoenergilised funktsioonid
iseseisev toimetulek elus, siis peaks kasvatusega seotud olema teatud kasvatusiga – täiskasvanu küpsuseni jõudmine – iseseisva toimetuleku saavutamine on iseseisvas elus, millest peale tuleb inimene toime enesejuhtimise ja ka enesekasvatusega. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega – ehk kasvatus toimub lapse ja noorukieas. Kasvatus loob tingimused inimesele toimetuleku omandamiseks nii väljastpoolt pealepandud kui ka oma soovide täitmisel. Millal on inimene kasvatatav? Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on oma isiksuse täiustamine. Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus aitab kaasa enesekasvatusele. Kasvatus aitab kaasa enesekasvatuse tekkele, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) Kasvatuses aidatakse määrata lapse potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teid puudustest vabanemiseks; 2) Kasvatuses väärtustatakse lapse reaalseid, potentsiaalseid isiksuseomadusi ja puudusi
oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega
- kvantitatiivne: tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral ( nt. Ühed on intelligentsemad kui teised, ühed on agressivsemad kui teised) , kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis
ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused riigialama kohustused positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3.jumalik ilmutus kristlase kohustused moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest). Õigus on üksnes seal ja kõikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jõul. Kohuse täitmisele ei viinud riiklik kasvatuslik tegutsemine, vaid kohust pidi igaüks täitma iseenda pärast, et saavutada loomulik seisund. [27] Mõistusõigus on enesekasvatus, millega igaüks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel. Ehkki üksikisiku teekaaslasteks on teised inimesed, tegutseb igaüks enda täiustamise nimel ja omal vastutusel (vrdl Pufendorf: inimene on loomult ühiskondlik). Algseisund, mille poole tuli püüelda, oli võrdsete ja vabade inimeste ühiskond, kes täidavad oma looduse poolt antud kohustusi. W-i õpetus oli antikollektivistlik (antikommunitaarne moodsas tähenduses).[28]
Inimese ülesanne seisneb enesekasvatuses, iseenese ja kaasinimeste täiuslikkuse teostamises. Täiuslikkuse mõõdupuu on loomulik olek. Kogu õigus tekib kohustusest. Õigust võib leida sealt, kus loomuseaduse jõul tekib kohustus kuidagiviisi käituda. Wolff kohandas seda kohustust uude aega ja nüüd saab alamast kodanik. Kohustuse täitmisele ei vii riiklik kasvatus, vaid indiviid ise peab tegema kõik temast olenema, saavutamaks loomulikku olekut. Loomu/mõistuseõigus oli enesekasvatus, mis nõudis inimeselt söakust ja valmisolekut oma loomulikku vabadust iseenese vastutusel kasutada.. Inimene ise pidi saama täiuslikuks, mitte aga teisi selliseks kasvatama. Ühiskonna loomupärane olek põhines sellel, et iga üksikisik järgis vabana oma enesetäiustamise kohustust ja kõik inimesed olid varustatud võrdete kohustuste ja õigusega. Püüeldav algolukord oli võrdsete ja vabade inimeste ühiskond, kus täisealised täitsid oma loomulikke ülesandeid
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
