Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju il...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism tegeleb ka Tao ehk looduse muutumatu korraga; taoist peab olema loodusega perfektses harmoonias.
Enesekasvatuse vaevaline rada Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema. Et, teostus oleks kergem peaksin end iga saavutuse järel premeerima. Ja kui nii edasi mõelda ei tundu ka teostus nii raske ja võib olla suudangi oma kavatsused ellu viia. Kui ma suudaks oma eesmärgid täita võiksin järgmisel õppeaastal mõelda juba ainult viitele õppimisest kuid selle eesmärgi täitmine oleks tõesti väga raske. Kui tõesti väga tahaksin oma nõrku kohti paranda...
docstxt/1287583791119139.txt
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
kogumina. ENESEKASVATUS Sihipärane enese isiksuse arendamine. Enesekasvatuse välised eeldused on ühiskonna nõuded ja enesekasvatusele suunav kasvatus, sisemised eeldused on eneseanalüüsioskus (areneb kasvatuse mõjul alates murdeeast), eesmärkide olemasolu ja teadmised enesekasvatuse olemusest ning võimalustest. Enese kasvatuse põhilülid oneneseanalüüs, arendav praktiline tugevus ja enesekontroll. Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus. ISIKSUSE OMADUSED Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused. Eristatakse suundust (nt. huvid, suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus, rõõmsameelsus, püsivus), võimeid (intelligentsus, loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil taseme...
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
Ta kavandas plaani asuda talup elujärge parandama, nii sai alguse ,,õige elu otsingud". Ta suhtus talup lugupidavalt ja austavalt, kuna oli juba lapsepõlves näinud nende eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna
intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus. Treeneri pidev enesetäiendamine, „know-how“ hankimine ja enesekasvatus. 1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon
mida iseloomustavad libekeelsus, valetamine, manipuleerimine, kahetsus ja süütunde puudumine, empaatia- ja kaastunde puudumine ning vastutustundetus.(Jüriloo, Traat, 2000). Psühhopaatia ravi ,,Psühhopaatia ravi ja rehabilitatsiooni sihiks on parandada inimese kohanemis- ja reageerimisvõimet, tugevdada oma komensatsioonimehhanisme ja vältida dekompensatsioone."(Saarma, lk. 243, 1980). ,,Selle eesmärgi peamised vahendid on kasvatus, ravipedagoogika ja enesekasvatus."(Saarma, lk. 243, 1980). Ravipedagoogika peab olema tihedalt seotud psühhoteraapiaga. Süstemaatiliselt tuleb rakendada sotsioteraapiat, kaasates patsiendi perekonnaliikmeid,töö- ja klassikaaslasi. Teravamate joonte ilmumisel psühhopaadi siseelus või käitumises on otstarbekas episoodiliselt kasutada ka psühhofarmakone ja kesnärvisüstreemi talitlust üldiselt reguleerivaid vahendeid.(Saarma, 1980). Kuna psühhopaatide ajus on serotoenergilised funktsioonid
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest.
- kvantitatiivne: tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral ( nt. Ühed on intelligentsemad kui teised, ühed on agressivsemad kui teised) , kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis
ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused riigialama kohustused positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3.jumalik ilmutus kristlase kohustused moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest). Õigus on üksnes seal ja kõikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jõul. Kohuse täitmisele ei viinud riiklik kasvatuslik tegutsemine, vaid kohust pidi igaüks täitma iseenda pärast, et saavutada loomulik seisund. [27] Mõistusõigus on enesekasvatus, millega igaüks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel. Ehkki üksikisiku teekaaslasteks on teised inimesed, tegutseb igaüks enda täiustamise nimel ja omal vastutusel (vrdl Pufendorf: inimene on loomult ühiskondlik). Algseisund, mille poole tuli püüelda, oli võrdsete ja vabade inimeste ühiskond, kes täidavad oma looduse poolt antud kohustusi. W-i õpetus oli antikollektivistlik (antikommunitaarne moodsas tähenduses).[28]
Inimese ülesanne seisneb enesekasvatuses, iseenese ja kaasinimeste täiuslikkuse teostamises. Täiuslikkuse mõõdupuu on loomulik olek. Kogu õigus tekib kohustusest. Õigust võib leida sealt, kus loomuseaduse jõul tekib kohustus kuidagiviisi käituda. Wolff kohandas seda kohustust uude aega ja nüüd saab alamast kodanik. Kohustuse täitmisele ei vii riiklik kasvatus, vaid indiviid ise peab tegema kõik temast olenema, saavutamaks loomulikku olekut. Loomu/mõistuseõigus oli enesekasvatus, mis nõudis inimeselt söakust ja valmisolekut oma loomulikku vabadust iseenese vastutusel kasutada.. Inimene ise pidi saama täiuslikuks, mitte aga teisi selliseks kasvatama. Ühiskonna loomupärane olek põhines sellel, et iga üksikisik järgis vabana oma enesetäiustamise kohustust ja kõik inimesed olid varustatud võrdete kohustuste ja õigusega. Püüeldav algolukord oli võrdsete ja vabade inimeste ühiskond, kus täisealised täitsid oma loomulikke ülesandeid
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
