Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub).
Nõguspeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis koondavad valgust. (liiklusvahendi esituled) Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega
· Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi.
19. Kujutise iseärasused tasapeeglis. 1) Kujutis on näiline ehk ebakujutis. 2) Kujutis on sama suur. 3) Kujutis on peeglist sama kaugel kui ese. 4) Kujutis on samapidine. 5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis. 22. Mida nim peegli fookuseks? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konstrueerimisel sfäärilistes peeglites kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega peegeldub tagasi läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest)
tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui
Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Joonis 8: Nõguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: r f= 2 2.3.1 Kujutise leidmine nõguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise pea- teljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. 9 D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk op- tilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje
00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist läbib fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda. *Nõguslääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist muudab oma suunda nii, et selle pikendus läbib fookuse, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda,
http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv
Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav
paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kiirte käik tasapeeglis Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse keskpunktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks ühine alguspunkt peegli fookus. Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et kumerpeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli kumeruskeskpunkti ühendav sirge. Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud
Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse korral aga hajuvad läätsele langevad paralleelsed kiired nii, et nende pikendused lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse läätse näivaks fookuseks. Fookusi läbivaid tasandeid, mis on risti optilise peateljega, nimetatakse fokaaltasanditeks. Mis juhtub aga siis, kui läätsele langeb paralleelsete kiirte kimp, mis ei ole paralleelne optilise peateljega
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt)
Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim. Läätse optiliseks peateljeksl punkti f nim. Läätse peafookuseks. Kaks fookust on.optilise peatelje ja läätse tipust tõmmatud ristsirge lõikepunkti nim. Läätse optiliseks keskpunktiks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega parallelsed. Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3
valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutise konstrueerimine kumerläätses: 1.Optilise peateljega paralleelselt langev kiir pärast murdumist läbib fookuse. 2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe. Kujutis nõgusläätses-kujutis on alati vähendatud,samapidine,näiv,samal pool läätse. Kui lääts on koondav,siis fookuskaugus on positiivne,kui hajutav on fookuskaugus negatiivne.
TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks.
läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral. AB ese, A1B1 näiv kujutis. Tekib ebakujutis. Kiirte pikendused koondudes moodustavad ebakujutise. Nõguslääts hajutab valguskiiri. Kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb edasi nii, et selle pikendus läheb läbi näiva fookuse; tagumisse näivasse fookusse F1 suunatud kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda.
nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse. 2) Valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, kulgeb pärast läätse läbimist paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läbi läätse keskpunkti ja ei murdu. Läätse optiline tugevus Fookuse kaugust läätse keskpunktist nim. fookuskauguseks (f- fookuskaugus (m)). Kuna nõgusläätsedel on ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema
Kaltsiidi monokristallil on valguse kaksikmurdmise omadus. Igale valguse levisihile kaltsiidi kristallis vastab sõltuvalt valguse polarisatsioonist kaks erinevat murdumisnäitaja väärtust, seega ka kaks erinevat valguse levikiirust (nn. harilik ja ebaharilik kiir). Hariliku ja ebahariliku kiire murdumisnäitajad ühtivad vaid siis, kui valgus levib piki kristalli C3 telge (optiline peatelg). Murdumisnäitajate erinevus on suurim, kui valgus levib risti kristalli optilise peateljega. Hariliku kiire (polariseeritud risti optilise peateljega) jaoks no= 1.658. Ebahariliku kiire (polariseeritud piki kristalli optilist peatelge) jaoks omandab murdumisnäitaja siis minimaalse väärtuse no= 1.486. Kaksikmurdumise tulemusena paistab eseme kujutis läbi optiliselt kvaliteetse. Kaltsiiti esineb peamise mineraalina lubjakivi, marmori, kriidi koostises. Kõrge kaltsiidisisaldusega on ka mõned biotekkelised struktuurid (munakoored). Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse
Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses. Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu - fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Illustreeritu lasteentsüklopeedia" Eesti entsüklopeedikirjastus Indrek Peil ,,Füüsika x klassile" Koolibri Füüsika raudvara keskkoolile Pildid - http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/fuusika_kordamine_sigridsibul.htm
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus (D) = 1 ___________ Fookuskaugus Kumerlääts ja nõgus lääts:
6. Millisel juhul valgus ei murdu ,kuigi läheb ühest keskkonnast teise? Sellisel juhul kui langemisnurk on null kraadi . 7. Mille poolest erinevad kumer-ja nõgusläätsed? Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad sellepärast nimetatakse selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks. 8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ? kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13
asuvad ühes tasandis), valguse murdumisseadus (kui esimene keskkond on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga), langenud/murdunud kiired ja pinnanormaal on ühes tasandis, mida suurem on langemisnurk seda suurem on peegeldunud kiirte hulk) Fotomeetria on optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Lääts – läbipaistev keha, mis on piiratud kahe sfäärilise pinnaga. Läätsel on omadus valguskiiri koondada või hajutada. Koondav lääts: optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; suvaliste paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis Hajutav lääts: optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis Tõeline kujutus – antud punktis lõikuvad valguskiired ja sinna jõuab valguseenergia. Kui
piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel
pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajuv laats optilise peateljega paralleelne kiir murdub nii, et tema pikendus loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti
ruuminurka kiiratud valgusvooga I=/. Valgustatus-E [lx] iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga E=/S. pinna valgustatust mõõdetakse luksmeetriga.Valgustatuse seadus-punktvalgusallika poolt tekitatud valgustatus E=I*cosa/r².Lääts-läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, lihtsamal juhul sfäärilise pinnaga(Kumerlääts,nõguslääts) Kiirte käik- koonduva läätse puhul:optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse, optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondubfokaaltasandis Hajuva läätse korral: optilise peateljega paralleelne kiir muundub nii, et tema pikendus läbib hajutava läätse fookuse,optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, hajutavas läätses koonduvad fokaaltasandis paralleelsete kiirte pikendused. Kujutise
keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 13 15 labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis
mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f
Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine tema mõõtühikuga. Aine tihedus-füüsikaline suurus,näitab aine ruumala ühiku massi. Roo=m/V. Rõhk-füüsikaline suurus,iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S ühik-1Pa.
valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust (f). Läätse iseloomustavaks suuruseks peale fookuskauguse on läätse optiline tugevus. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus = 1/fookuskaugus. Läätse optilist tugevust tähistatakse tähega D ehk optilise tugevuse valem on D = 1/f
Murdumisnurk on langemisnurgast väiksem. · Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale. Murdumisnurk on langemisnurgast suurem. · Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 17. Mis on läätse fookus? LÄÄTSE FOOKUS punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus.
§ Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus (tähis: f). o Optiline tugevus läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f). o Tõeline kujutis kujutis, mida saab tekitada ekraanile. o Näiline kujutis kujutis, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid mis on silmaga vaadeldav.
keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe fookust: fookuskauguse vahel: fookuskauguse vahel: ·vähendatud ·Suurendatud ·Suurendatud ·Ümberpööratud ·Ümberpööratud ·Samapidine
Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on äärtest paksem kui keskelt Fookus Punkt, kuhu koonduvad opt. peateljega paralleelsed kiired. Läätse fookuskaugus Fookuse kaugus läätse keskpunktist (m) Läätse optiline tugevus Fookuskauguse pöördväärtus Tõeline kujutis Kujutis, mida saab tekitada ekraanile Näiline kujutis Kujutis, mis tekib kiirte pikenduste lõikumiskohas(mida ei saa tekitada ekraanile, aga on vaadeldav) Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus
- Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20
° ° ° ° ° ° ° Klaa Murdumisnurk 0 15 30 45 60 75 90 s ° ° ° ° ° ° ° Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire. Nõgusläätseks nimetatakse läätse, mis koondab peeglile langeva valguskiire. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk
kiirusega. Lenz'i reegel Indutseeritud pinge on sellise polaarsusega, et tema tekitatud elektrivool, takistab magnetvoo muutumist. OPTIKA 1. Läätse optilised teljed, peatelg ja fookus. Def. ja joonis? Optiline peatelg Sirge , mis läbib läätse moodustavate kerade keskpunkte. Teised optilised teljed Mis tahes teine läätse keskpunkti läbiv telg. Fookus Punkt, milles lõikuvad potilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koonduvas läätses murdumist. 2. Valguse murdumis seadus ja joonis + seletused? Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. 3. Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja. 4. Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria?
Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole, Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Kumerläätse fookuseks punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS
valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks. Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks. Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline tugevus= 1/fookuskaugus D= 1/f Läätse optilise tugevuse ühik on dioptria (lühend 1dpt) Kujutis on optikaseadmega saadav esemega sarnane pilt.
130. mägiristik PÖÖRIS liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid 131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk
meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks. Fookuskaugus on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus (dioptria, dpt) f-fookuskaugus (m) Liitläätse D=D1+D2… Läätse tugevus on 1 dioptria, kui läätse fookuskaugus on 1m. Kujutis on optikaseadmega saadav esemesarnane pilt
Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Et kõik murdvad/peegeldavad pinnad on peatelje suhtes sümmeetrilised, jääb pärast murdumist (või peegeldust) iga peateljega paralleelne kiir tasandisse, millel asub ka peatelg. See aga tähendab, et kiir pärast murdumist/peegeldust lõikub peateljega, kusjuures lõikepunkti asukoht sõltub nii murdumisnäitajast kui pinna kõverusest. · Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, · seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks.
d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine Kujutise konstrueerimine; koondav
Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis?
poolt tingimusel sin . piirnurk, n murdumisnäitaja n Valguse dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D läätse optiline tugevus, f fookuskaugus, D= = + f a k a eseme kaugus, k kujutise kaugus
poolt tingimusel sin . piirnurk, n murdumisnäitaja n Valguse dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D läätse optiline tugevus, f fookuskaugus, D= = + f a k a eseme kaugus, k kujutise kaugus
a k f f fookuskaugus 3. Lääts kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Õhuke lääts läätse paksus on võrreldes kõverusraadiusega kaduvväike. Kumerad läätsed koondavad (kaksikkumer, tasakumer, nõguskumer) ja nõgusad läätsed hajutavad (kumernõgus, tasanõgus, kaksiknõgus). Läätse fookus on selline punkt, kus koonduvad kõik valguskiired, pärast läätses murdumist, kui langevad läätsele paralleelselt optilise peateljega. 1)Kui ese asetseb läätse optilisel peateljel 2F kaugusel, on kujutis tõeline, pööratud ja sama suur. 2)Kui ese asetseb läätsest 4F kaugusel, optilisel peateljel on kujutis tõeline, pööratud, vähendatud. Mida kaugemale ese koondavast läätsest viia, seda väiksemaks muutub kujutis. 3)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel fookuse ja 2 fookuse vahel, kujutis tõeline, pööratud, suurendatud.
lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus... Optiline tugevus D fookuskauguse pöördväärtus. Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte. Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda. Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 17 Peegeldumine kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga. Peegeldumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel.
tekkimist ja mikropragude arenemist betoonis. Selleks, et need praod ei viiks konstruktsiooni kestvuse vähenemisele, tuleks ette näha survetsooni tugevdavad abinõud (nagu armatuuri kaitsekihi suurendamine survetsoonis või survetsooni ümbritseva põikiarmatuuri kasutamine) või piirata survepinge suurust. 27. Betooni arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Diagrammid käivad normaallõike kohta (lõige, mis on elemendi peateljega risti, st. normaaliks peatelg) Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete - ja suhteliste deformatsioonide - arvutuslikust seosest. Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2
on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired;
on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Punkti, kus peateljega paralleelsed kiired lõikavad pärast murdumist peatelge, nim. pinna fookuseks, seda punkti läbivat ja peateljega ristuvat tasapinda nimetatakse fokaaltasandiks. Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1)fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired;
annaabi.ee 
