Läätsed (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Läätsed

1.Millepoolest erineb kumerlääts nõgusläätsest? - Nõgus lääts on keskelt õhem kui äärtelt, kumer lääts on keskelt paksem kui äärtelt 2.Tee joonis kolme kiirega, kuidas nad läbivad läätse. 3.Kumma läätsega saab süüdata? Süüdata saab kumera läätsega 4.Mis seos on luubi poolt tekitatud valgustäpi ja fookuskauguse vahel? - Seda saab tekitada ainult kumera läätsega.Läätsest kuni terava täpini fookuskaugus 5.Mõõda läätse optilist tugevust. - s=k/a, k- kujutise kaugus , s-läätse paksus , a eseme kaugus s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8. Mida kujutab endast 3D nägemine? - Ühte silma hakkab valgus hilinema sellepärast näeme ruumiliselt. 9. Koosta ise pikksilm. 10. Hajutava

Füüsika

6

pptx

Läätsed

Läätsed Lisett Kööts, 8.b Mis on lääts? Kõverpindadega ümbritsetud läbipaistev keha Jaotumine Optiline keskpunkt Paikneb läätse keskel Läbiva joone nimetus Optiline peatelg Läätse fookusi läbiv joon Läätse fookus Iseloomustus Arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil Fookuskaugus Optilise tugevuse ühik Aitäh kuulamast! 

Füüsika

2

docx

Läätsed

1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f ­ läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsust nim. valguse

Füüsika

7

doc

Läätsed

kool Füüsika referaat nimi klass kuupäev Läätsed Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Sarnaselt tasapeegliga tekitab ka lääts valgusallikate kujutisi. See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust.

Füüsika

36

ppt

LÄÄTSED

juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva  Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine  Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India, Türgi, USA jt. (Nepaal, Bangladesh, Hiina, Iraan, ja Süüria) • 4.6 miljonit hektarit on maailmas läätse all http://www.todayscience.org/AS/article/as.v1i1p55.pdf Kahjurid ja haigused  Kokkuvõte

Põllumajandus

2

doc

Lääts

Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr ­ 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 ­ 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (965­1038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. ­ 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld. Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860

Füüsika

1

docx

Lääts

Lääts ­ nim. Läbipaistvat keha, mille üks külg on kas kumer v nõgus Kumerlääts ­nim. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtelt, vaadates läbi kumeraläätse kaugele, näeme kujutist ümberpööratuna ja vähendatuna.lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts ­ nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis ­ näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest ­ a Kujutise kaugus läätsest ­ k Fookus kaugus ­ f Kui on tegemist koondava läätsega

Füüsika

1

doc

Lääts

Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujutis v

Füüsika

Kommentaarid (0)