Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stocholmi Ülikoolis keeltja kirjandust ning hiljem ka raamatukogudust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. Aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju
vabariigi piire. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Teisest küljest võib Versailles' süsteemi nimetada ka nö uueks korraks.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Rahulepingu tingimusi dikteerisid võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Sellise organisatsiooni loomine oli Ameerika Ühendriikide presidendi Wilsoni idee. Rahvasteliidu mõte oli, et ei tekiks uusi konflikte, järelikult oli see suur samm olukorra parandamise poole
(Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem lubada. (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle. Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, kus see olema peakski. Eeldus 1: Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. Eeldus 2: Riigi käsutuses on kõige rohkem vahendeid, et olla valmis pareerima ootamatuid lööke, mida tavaline maksumaksja ette näha ei oska. Eeldus 3: Majanduskriisis ei ole midagi uut ja seda võis ammugi oodata. Eeldus 4: Majanduskriisi ennetamise asemel lapitakse hiljem selle tagajärgi. Järeldus: Puudub majanduse ennetamise kavatsus.
sobiva töökoha seal. Peale Soome on noortele teiseks tõmbepunktiks Austraalia. Soovitakse leida töö ja samal ajal nautida elu. Peamiselt otsitakse tööd farmidest, kuna need on väga avatud noortele välismaalastest töölistele. Peale Soome ja Austraalia on Eestist toimunud suurem migratsioon ka Saksamaale ja Rootsi. Eestis ei soovita kogemusteta noortele võimalust anda ja see sunnibki neid minema välismaale oma kogemuste pagasit täiendama. Sellepärast peakski kohalikud firmad andma nooretele võimalusi enda proovile panemiseks, muidu tulevikus tekib neil endal kvalifitseeritud tööjõu puudus. Inimestele tuleb pakkuda konkurentsivõimelist palka ning turvatunnet töökoha ja tuleviku osas. Migratsiooni kontrollimiseks tuleks vähendada migratsiooni tõuketegurite mõju, et inimestel, eriti kõrgharidusega spetsialistidel ja noortel oleks väiksem motivatsioon lahkuda Eestist ning neil oleks siin
väga kaua olnud. Algul ei suutnud Maigre kedagi kahtustadagi, kuid Maigre on kogenud uurija ja ei kohku selliste asjade ees. Pika lähikondlaste ja tööpartnerite ülekuulamisega jõudis juurdlus lõpule. Tuli välja, et kabaree omaniku ja pealtnäha vaenlasteta Boulay tappis tema advokaat Jean- Charles Gaillard. Raamat oli minu arvates huvitav ja põnev, loeksin meeleldi veelgi selle läbi. Tekkis ka põnevus moment nagu õige kriminaalromaaniga peakski tekkima. Raamat pole ka liiga pikk ja seepärast sobib ka lastele lugemiseks. Soovitaksin seda raamatut lugeda kui oled kriminaalromaanide fänn. Raamatu autor on Georges Simenon õige nimega Georges Joseph Christian Simenon. Georges Simenon oli belglane. Ta sündis 1903. aastal ja suri 1989. aastal. Kirjanik elas 86 aastaseks. Tema kuulsaimaks teoseks oli Maigret kogumik. Ta oli ka numismaatik. (http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_Simenon), 2009
Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusikaõpetuse koduseid ülesandeid teha, võiks õpilasel olla rohkem aega keskenduda reaalainetele, mis on 100% vajalikum kui mingisugused g-mollid ning astmed. Muidugi võib mõni õpilane otsustada tulevikus muusikaga seoses karjääriga tegeleda, sellepärast peakski olema õpilasel valik mis aineid ta õppida tahab, miinimum võiks olla 5 ainet. Mulle endale käib vahel pinda kehaline kasvatus. Kuigi see on mul alati väga heal tasemel olnud, olen ma tihti mõelnud, et alates põhikoolist ei tohiks õpilast hinnata vastu tema tahtmist. Põhjuseks see, et mõned õpilased on rohkem rasvunud kui teised, ning mis teha, kui ta ei jaksa rööbaspuudel mingeid tireleid teha? Neile kohe kümme ühte panna?? Kindlasti ei!
rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised ja kõige uskumatumad seiklused. Kassi tänu võib tunduda lihtsa multifilmina, kuid seda võib tõsisemalt vaadelda läbi erinevate eetika teooriate. Mina tooksin välja näited läbi kolme erineva teooria. Kõigepealt siis läbi moraalirelativismi. Kui Haru seal kassimaal oli siis seal oli tema jaoks kõik teistmoodi ja kassid käitusid, ning tegutsesid ka erinevalt kui inimestemaal
hävitamiseks, võimetust, hoolimatust, oskamatust ja ükskõiksust. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Inimene peaks elama nii, et vaadates elus tagasi, ei teki hetkeksi kahetsust tehtu üle. Inimene ei ole homme see, kes oli täna, just seetõttu peakski suhteid hoidma ja elama selles hetkes, kus viibitakse. Aja eest pole kuskil peidupaika. Mõnikord tatsub aeg kergelt ning ettevaatlikult üle inimeste, vaevalt on märgata tema õõtsuvaid samme. Teinekord jällegi võib ta niimoodi riivata, et jäljed jäävad järele. Elu ei ole kingitud selleks, et puruneda hapra klaasina kildudeks või närtsida lillena hoolimatuse tõttu.
Seda ma ei oska, kindlasti on igal ühel selleks oma arvamus. Ma arvan, et sõnadel on alati tagajärg, kui selleks pole just lubaduse täitmine, siis on selleks näiteks kelleski pettumuse valmistamine. Arvatavasti on kõik tunda saanud seda valu, kui keegi lubab midagi kui ei täida seda, kindlasti olete ka teie seda teinud. Me vahest ütleme asju mida me ise ei mõtle tõsiselt ja ütleme naljaga, kuid keegi võib võtta neid väga tõsiselt ja ilma naljata. See pärast peakski mõtlema enne kui midagi ütled. Andes lubadusi mida ei täida, võid kaotada inimeste usalduse ja seda raskem on hiljem teisi inimesi usaldama hakkata. Tahan selle jutuga öelda, et ütlemine ei ole tegemine. Kuna kõik mis on öeldud ei saa enam tagasi võtta või tühistada. Tihti me soovime, et me poleks seda öelnud, kuna sisimas teame, et me ei suuda seda lubadust täita. Endalegi teadmata tunneme end kindlalt, kui keegi meile midagi lubab. Midagi suurt. Justkui tunneks end tähtsana
sobilikud, kuna suvi on üks üllatavalt tore aeg, kus kõik koos on, ja usun , et ka terve pere saab koos endale leida sellest peremarketist kõik vajaliku. Kodulehe värvid ja lahendus on hea ja lihtne. Kodulehelt leiab kõik vajaliku üles väga lihtsate liigutustega. Samuti on ka koduleht kaunistatud ilusa tumerohelisega, mis on nende tunnusvärv. Reklaam Prisma peremarketile, on ka alati tehtud rohelisega. See on täiesti normaalne, nad ei peakski kasutama rohelise asemel näiteks sinist. Rohelise värviga tunnevad kõik ära juba eemalt, et tegu on Prisma reklaamiga. Roheline on minu arvates ka silmale väga hea, ta ei kriiska liiga silma ja samas ei jäta ka kedagi tuimaks. Prisma peremarketi sisutus on väga rahulik ja hästi
Hea klienditeenindaja saladus Esmamulje klienditeenindajast jätab välimus. Seega peakski ideaalsel teenindajal olema korrektne välimus. Korrektsus tähendab kinniseid juukseid, lühikesi küüsi, pigem värvimata või siis tagasihoidlikku küünelakki ning meiki. Kindlasti peab teenindaja olema puhas: küünealused, hambad, juukseid jne. Kindlasti peab ta ka hästi suhelda oskama. Loob silmside ja on sõbralik. Kui tuleb klient siis katkestab kõik käesolevad tööd ja pöördub ostja poole kõigepealt tervitusega. Klienditeenidaja peab olema valmis ja tahtma klienti teenindada
Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäeval seda ei tee aga eestlased ei oska enam hinnata oma maad. Enam ei kardeta oma maad kaotada ning käitutakse üksteise vastu palju ükskõiksemalt. Eestlsed on muutunud oma maakaaslaste suhtes hoolimatumaks. See film peakski olema õpetus neile kes arvavad et oma rahvas ja maa ei tähenda midagi. See film aitab kindlasti äratada meis igaühes rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane. Varem olen ikka mõelnud, et kohe kui võimalus on, lendan kaugele siit Eestist kuskile sooja päikese alla elama. Nüüd päris niimoodi ei torma. Tahaksin ikkagi olla osa sellest uskumatult toredast rahvast ja ilusast maast. Tahan elada oma kodumaal.
Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, oma riiki ja oma lähedasi? On olukordi, kus me mõtleme sellele, kuidas käituda ja tegutseda, kui meie kodumaal peakski ühel ootamatul hetkel sõda algama. Kuid kui sõda on juba meie riigis, kaob ka paljudel inimestel kaine mõistus. Kes siis on lõpuks need, kes peaksid suutma säilitada reaalsustaju ja kes on need, kes saavad ja suudavad meid nende kohutavate sõjakahjude eest kaitsta? Ja mida peaks Eesti tegema selleks, et meie riiki ei ohustaks teised riigid ning kuidas kindlustada maksimaalselt Eesti julgeolekut? Võimalusi Eesti riigi julgeoleku suurendamiseks ja kaitsmiseks on mitmeid – meie
ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna ülikooli geenitegnoloogiat õppima kuid tööd sellel alal väga laialdaselt küll ei ole. Muidugi võib ka mitut eriala õppida, aga see raiskab väärtuslikku aega. Sellepärast peaksid inimesed võtma endale pikemalt mõtlemisaega, sest muidu tehaksegi vale valik. Eriti peakski mõtlema just sellele, et kui ma lähen mingit kindlat eriala õppima, et kas ma sellega tööd ka leian. Lisaks oma soovile mingit eriala õppida, tuleks arvestada ka koolide sisseastumiskriteeriumitega, näteks ülkooli astumisel tuleb arvestada vajalike riigieksamite sooritamisega ning suure eksamite punktisummaga mida nõuatkse, samuti tuleks arvestada oma rahaliste võimalustega, sest vaid parimad pääsevad ülikooli tasuta kohale õppima, ülejäänud soovijad peavad õppima raha eest
isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada. Ajaloo jooksul on ikka ja jälle muutunud suurriigid agressiivseks ja naabreid rünnanud, kuid see pole tähendanud väikeriikide kindlat kaotust vastupidi, ühendades väed on suudetud lahinguid võita. Ainus, mida vaja, on tark liider ja ustavus. Olen veendunud, et kui peakski mõni suurriik alustama III maailmasõda, ühendavad mitmed väiksemad maad oma alad ja sõda annulleeritakse.
rahalistest võimalustest, erinõudmistest jms. Lisaks pakuvad nad mitmete raamatupidamisprogrammide puhul ka vastavat koolitust programmiga töötamiseks. Tihti uuritakse uut tarkvara soetama hakates internetist ja küsitakse tuttavatelt, millist tarkvara nad kasutada soovitavad. Rääkima peaks mitmete kasutajatega, sest ühe inimese arvamus ei pruugi olla objektiivne – tema kogemused, oskused ning firma vajadused võivad olla täiesti erinevad.Kasutajakogemusi peakski küsima sarnase tegevusala ja suurusega ettevõttelt ja kui ise kedagi ei tunne, saab nende kasutajate kontakte küsida tarkvara pakkujalt. Tarkvara võib olla suurepärane ja teie jaoks kõigi võimalustega, aga kui juurutus ja klienditugi on pärast tarkvara soetust nõrk, siis tekitab tarkvara kasutuselevõtt ja hilisem töö sellega palju peavalu ja tarbetut ajakulu. Kõige paremini saab seda aga teada tarkvara
välismaade, eeskätt Soome tööturgudele. Lähiriikides saab sama töö eest, mida Eestis teha, tavaliselt 2-3 korda kõrgemat palka. Niiviisi lähevad taaskord inimesed meie riigist välja. Sellega seoses tuleb tööpuudusele juurde veel teine probleem, et tekib tööjõupuudus spetsialistidele. Tööpuuduse kasv pole ootamatu ning on riike, kus olukord on hullemgi, kuid see pole lohutus. Fakt on see, et meist igaüks võib jääda töötuks ning siinkohal peakski ühiskond olema võimeline meid august välja tõmbama. Siiski on riik selle koha pealt ulatamas käe pakkudes töötutele ümberõppe võimalusi ja töötuskindlustushüvitist. Omalt poolt näeksin ühe võimalusena ümber vaadata ikkagi kogu toetussüsteemide teema, mis hõlmaks minimumpalga tõusu, lastetoetuse määra tõstmist, üksivanematele riiklik garanteeritud alimentide maksmine. Seda kõike saab teha, kui riik oleks sõbralikum ja
Lisaks palgaarmeelased on rohkem motiveerituma, kuna see on nende elukutse. Ajateenijad teevad seda aga oma teiste tööde kõrvalt ja ei pruugi olla nii motiveeritud ja kindlad endas, kui seda on palgaarmeelased, oma väiksemate oskuste tõttu. Siiski palgaarmeel on ka omad miinused. Palgaarmeelased võivad olla kõrgelt treenitud professionaalid, kuid nad teevad seda kui ülesandena, mitte tahtena kaitsa Eesti iseseisvust. Teiseks, palgaarmee on kallis, kui Eesti peakski üle minema palgaarmeele, siis sõdurite arv oleks kümnetes kordades väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest. Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks
Inimesed on andnud miljoneid seaduslike digiallkirja ja seda riigis, kus on 1,3 miljonit elanikku ning see kõik käib turvaliselt. Muret võib tunda sellepärast, et ehkki nii Eestis, kui ka paljudes teistes riikides on ilmselgelt infotehnoloogia ja sellega seotud teenustevõrk ühiskonda muutnud nõnda põhjalikult, et tagasipöördumist sellele eelnenud aega on võimatu ette kujutada, ei pööra meie riik siiski kübersõja ohule piisavalt tähelepanu. Just selle probleemiga peakski rohkem tegelema. Riigil võivad olla, väga võimsad kaitsevahendid, nagu suur sõjavägi, tipptasemel relvastus jne, aga kui puudub kaitse küberrünnaku korral pole neist mingit kasu. Leidub ju häid häkkereid, kes oskavad sisse häkkida ükskõik kuhu ja kuna väga paljud asjad on juhitavad arvuti teel ja valitsusasutustes, pankades ja mujal kasutatakse internetti on riik võimalik teovõimetuks teha vaid arvutit kasutades. Nii võib ka ainult üks
erinevad keeled, usud, kultuurid ja kombed on rahu ja rahulolu allikaks, mitte aga arengut takistavateks piduriteks". Palju lihtsam on aru saada mõttest, kui see on kirja pandud lühemate lausetena, samuti jääb see ka paremini meelde. Minule jäid kõnest meelde ainult üksikud huvitavamad kohad, ümber ma seda jutustada ei suudaks, kuna väga palju teksti läks lihtsalt kaduma eelkõige ebahuvitavuse tõttu. Aga antud kõne peakski huvitama eelkõige selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril- kolmel korral. Näiteks tooksin sellise lause: ,,Seadustega antud õigustest viljelda omakultuuri jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua
samas parandab ka eneseväljendusoskust.69 Iga matemaatiline tehe, mis teeme, arendab loogikavõimet, annab võimaluse kasutada õpituid valemeid. Ka elus on oma valemid, mida me tihti ei märka ega rakenda. Armastuses ning suhetes võib leida kõige rohkem kindlaid reegleid. Näteks on A.H.Tammsaare kirjutanud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Ka selles lauses peitub omamoodi matemaatiline tehe, kus autor püüab väita, et töö pluss vaeb võrdub armastus. Sellepärast peakski igaüks tegema rasket tööd suhte nimel, sest olla armastatud, on suurim kingitus, mida inimene endale teha saab ning tõeline suhe muudab meid paremaks, õpetades hoolima, arvestama teistega ning samas teeb õnnelikuks.97 Olen veendunud, et rahulolu on suurim nauding, mida endale pakkuda suudame. Eriala valides arvestatakse mitut faktorit. Kindlasti lähtutakse tulevastest võimalustest ning suurest palganumbrist,
Trummid öös Bertold Brecht (komöödia) Teose näol on tegemist oodiga mustale huumorile, mille taustal lööb ähvardavalt takti Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu. Otsus näib kõneall o...
järgult kriisist. Täiendavalt tuleks esile tuua fakt, et viimatiste andmete alusel on ka tööturul seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis majandusliku poole pealt.
järgult kriisist. Täiendavalt tuleks esile tuua fakt, et viimatiste andmete alusel on ka tööturul seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis majandusliku poole pealt.
maanteel suurema kiirusega kui 90 kilomeetrit tunnis ning ma arvan, et selline piirang on selle pärast, et nad pole nii kogenud kui vanemad sõidukijuhid ja neil on ka aeglasemad reaktsioonid. Seega seadusi on vaja, et meil oleks piirid, milles turvaliselt elada. Me vajame seadusi, kuna minu meelest sisimas tahavad inimesed ranget korda. Inimestele meeldib, kui ühiskonnaelu töötab nagu kellavärk, täpselt ning reeglipäraselt. Kõik, mis on keelatud, peakski nii olema ja kõike, mis on lubatud, võib juhtuda. Samas peab ka oma väärtegude tagajärgedele mõtlema. Kui inimene teeb midagi väga ebaviisakat või seab kellegi teise elu ohtu, on oodatad karistust. Eelmine aasta sai lubadeta sõidu eest trahvi 3500 krooni, mis minu jaoks oli liiga väike summa, kuna juhiks on antud juhul siiski inimene, kellele pole riigi poolt antud luba sõita ja kes ei pruugi olla liiklusseadusest teadlik. Me vajame seadusi,
inimesi on meelitatud ostma seda, sest pudel on läbipaistev ja on näha mis sees on ning silt on suvine. Sobilik just siia põhjamaadele külmale pakasele suvise sildiga jook võis siis kuumale suvele üks karastav Nestea rahvakeeli jäätee. · Arvan, et toode on mõeldud kõigile kellel janu. · Tootel on üsna hea lööksõna ei peakski parandama. · Tühaks saanud pakend võiks edasi korduvkasutuses olla. Informatsioon pakendilt · Tegemist on Sveitsi tootega · Toode on pakendatud AS Coca Cola HBC Eesti , Kadaka tee 76b, Tallinn, Eesti poolt · Pakendilt võib lugeda informatsiooni eesti-, poola-, läti-, leedi- ja vene keeles · Toote säilitamistingimused on et peale avamist haida külmikus ja
erinevates koolides ka erinevad, ning ei ole võrreldavad erinevate ühiskonna kordadega Eesti minevikust. Leian, et meie Arte gümnaasiumi reeglid on täna kõigile mõistetavad ja loodan, et ka kõik seda meie koolis oskavad hinnata ja luua kooli ühistunnet. Kuid reeglite õppimine ja piiride tundmine saab alguse kodust ja sealt kandub see edasi koolikeskkonda. Arvan, et meie kodud peavad enam oma lastega tööd tegema, et kooli sisekorraeeskirju ei peakski tulevikus olema, kuna kõik oskavad ka koolis kenasti käituda.
Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab öösel minu majja teatud kavatsustega ja mina satun neile peale minul ei jää muud üle kui hakkata ennast kaitsma. Mina võin enda ja oma lähedaste kaitsmise tagajärjel inimese tahtmata ära tappa, kuna inimese keha on niivõrd õrn, et kunagi ei tea kui surmav võib üks löök olla. Kui mina peakski oma lähedaste kaitsmise tagajärjel minu majja tunginud isikule kehalisi vigastusi tekitama või veel hullem ära tapma siis enamik inimesi eeldaks, et mina peaks minema vangi. Kõik ju teavad, et kui ühe inimese tegevuse tagajärjel teine inimene sureb siis tema peab võtma vastutuse. Antud juhul oli vägivald küll tahtlik, kuid mitte vabast tahtest. Mina kaitsesin oma lähedasi vägivalla eest vägivallaga. On olemas väga hea väljend
Sain teada ka , et 98,5% langeb meie DNA kokku simpansidega, 3/4 koertega, pool äädikakärbestega ja kolmandik nartsissidega. Ema toiduga rikastatud veri töötleb läbi platsenta ja eemaldab kõik selle, mida loode ei vaja ning saadab kõik jääkained ema vereringesse tagasi. Platsenta filtreerib välja ka enamus ohtlikke aineid, mis võivad kahjustada loodet. Kahjuks kõike ei õnnestu filtreerida, seetõttu, peakski ema eriti ettevaatlik olema alkoholi tarvitamisega, rohtude võtmisega, suitsetamisega ja muidugi narkootikume ei tohiks tarvitada. Ka seda , et veremaht rasestudes võib kuni 50%. Mitteidentsed kaksikud on eraldatun näiteks membraaniga ( see oli vist rohkem ununenud) , kui on identsed kaksikud, siis nende kontakt algb juba 12 nädlaselt.Näiteks 25.nädlasel lootel on renenud ripsmed. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine aitab paremini mõista loote rengut. Näiteks
unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?” Fred Jüssi arvab, et ta on õnnelik mees. Ta ütleb: „Ma arvan, et ma olen õnnelik inimene“. On inimesi, kes on olemuslikult õnnelikud, aga vahel on nad ka õnnetud. Ja siis on teised, kes aina õnnetud, aga vahel ka õnnelikud. Ja miks ta ei peakski olema, sest tema suur armastus on loodus ja loomad. Tema leiab oma õnne just sealt. Fred Jüssi ütleb, et inimene, kes tahab elada väljaspool loodusseadusi, see tahab võimatut ja tal ei ole vähematki lootust rahus ja tasakaalus elada. Raamat on 280 leheküljeline ja ilmus 2009 aastal. Raamatus on palju huvitavaid pilte. Loodus on see, mis paneb kõik paika. Fred Jüssi on inimene,kes tunneb suurt rõõmu isegi lehe langemisest puult. Tema oma jõu ja energia saabki just loodusest
Üksteisele tuleks jätta ka vaba ruumi, et inimene saaks ka oma enda tegemisi teha, mis niivõrd palju tema kaaslast ei seo. Võib öelda, et armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoida, siis läheb lendu, kui aga liiga tugevalt hoida siis hoopiski puruneb. Armastusel on väga suur jõud ja mõjuvõim. Siiski ei usu veel paljud inimesed sellesse enne, kui on seda ise kogenud. Armastus võib anda sulle kõik mida heaoluks vaja on, või siis hoopiski kõik selle võtta. Kui aga peakski juhtuma nii, siis ei tasu mitte kunagi pead norgu lasta, vaid mõelda, et see ei olnud veel SINU tõeline armastus ja SINU armastuse rong on alles teel. Armastust kui väljendit on raske defineerida. Igal inimesel on sellega omad kogemused, emotsioonid ja erinevad mõttemaailmad. Minu jaoks tähendab armastus tugevat jõudu, mis aitab meid kui meil on raske ning muudab meie halli igapäevaelu paljugi rõõmsamaks. Inimest minu
. Mäletan nii selgelt kuidas oli aega enda ja kõigi teiste jaoks lähedaste ja sõprade jaoks! Oli aega rõõmu tundmiseks ja elu nautimiseks. Tihti mõtlsin selle üle mis on hea, mis halb ning mis mind tegelikult õnnelikuks teeb.. Olin nii rõõmsameelne ning tundsin end muretult. Lapsepõlves rõõmustasin lihtsalt selle üle kui ema mulle poest sokolaadijäätise tõi. Nüüd paistab see olevat iseenesest mõistetav. See nagu peakski nii olema. Aga ehk ei oska me enam tänulikud olla selle eest, mis teised meie jaoks teevad? (mõttepaus-vaatan teistele otsa küsivalt) Tänulikkust saab väljendada isegi tibatillukese naeratusega. Väike naeratus võib muuta iga persooni päeva ilusamaks. See võib osutuda paremaks kui mistahes kingitus. Naeratuse abil suudame nii mõnegi inimese õnnelikuks teha. Õnn tuleb nende juurde, kes ise naeratavad teistele ja suhtuvad ellu positiivselt
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas
järgnevalt: ma lõpetan kooli, töötan veidi aega ja kogun raha, et Eestist ära minna. Ära ei taha ma minna selleks, et jätta kodumaa kus see ja teine ning minna ,,uut ja paremat" elu hankima. Absoluutselt mitte! Rutiinseks saanud elu vajab lihtsalt vaheldust. Olles välismaal, kusagil soojas kohas, ma asuksin esmalt tööle ja kõik ülejäänu peaks juba loomulikku teed minema. Sõbrad, tuttavad, uued sidemed, paremad töökohad, hullemad teod jne. Kui minu tee peakski ristuma mõne latiinomehega, kellega ma end hästi tunnen ja pereelu meie mõlema jaoks sobiv on, siis teist korda ma enda käest seda küsida ei laseks. Loomulikult me seoks end ja eks siis näha ole, mis selleks ajaks juba uus tulevik tooma hakkab. Kolmekümneseks saades võiks meil olla juba mõni järeltulija, ideaalne oleks selleks ajaks kaks. Kunagi tulevikus peaks kindlasti lisanduma kolmaski. Ja kui meil on pere, on meil kindlasti ka maja, kus elada ja sõiduvahend, millega liigelda
tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise. Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps vanuses 0-7 aastat omada üldse mingit summat raha. Ometigi on vahel näha sellesse vanuse vahemikku jäävaid lapsi poodides raha kulutamas. Ma arvan, et sellises vanuses laps ei peakski raha omama, kuna laps ei tunneta siis veel raha väärtust. Üsna suurt ebaõiglust tunnevad aga piiratud teovõimega lapsed, kelle vanus jääb vahemikku 7-15 eluaastat. Selles vanuses lapsed, eriti 12-15 aastased, peavad ennast juba suurteks, iseseivateks ja otsustusvõimelisteks inimesteks. Antud teovõimega lapsed tohivad seaduse järgi omada väikest rahasummat, mille suurust ei ole aga seadusega sätestatud. Väike raha on suhteline mõiste ja iga inimene näeb seda summat erinevalt
Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma. Teiseks vtteks on ise oled. Keegi argumenteerib sinu argumendile vastu, et milline sa ise oled- teineteise sdistamine. Kolmandaks vtteks vaesed kannatajad. Luuakse argumendist pilt mingist teatud grupi nn kannatustest. Eelviimaseks vtteks oli hda tuleb. Selles vttes kasutatakse argumenteerimises viteid, suurest katastroofist mis tabab hiskonda kui peaks nii kituma. Viimaseks vtteks oli rahvas tleb. Videtakse, et midagi on kindlalt tsi, kuna enamus rahvast nii vidab.
suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda. Kodukasutajatele ei ole see nii hädavajalik, kuid suurfirmad peaksid kindlasti kõikidest enda andmetest tagavarakoopiad tegema ja kui võimalik, siis mitmes eksemplaris, juhuks, kui ühe andmebaasiga midagi juhtub ei oleks töö halvatud ja andmed kadunud. Ka kodudes võiksid inimesed enda asju kuskile talletada, et kui peakski mingi viirus või muu pahalane arvutisse tulema, ei kaotaks sa vajalikku infot. Minu arust on arvutite ja arvutivõrkude ehitus igalpool nii erinev, et igas asutuses tuleks viia iseläbi riskianalüüs, selgitamaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et kõik süsteemid korralikult ja vigadeta jookseksid. Kui kõik töötajad jälgivad kehtestatud reegleid ja arvutitele ja võrkudele teostatakse regulaarselt kontrolli, siis üheks vähesteks riskideks jäävad
nauditav, see ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida muidu nauditakse, nüüd saab seda teha ka koos meeldiva enesetundega. Tervislikkus ei võrdu porgandi näksimisega ja tundide pikkuste treeningutega kallites spordisaalides, kui inimene on loov ja tahtejõuline, siis saab muuta ka treenimise nauditavaks, eriti siis, kui hakkavad ilmnema esimesed tulemused. Alguses on raske, eriti inimesel kes ei ole alati arvanud, et liikumises on oma võlud, kuid kõik tuleb pika peale ja alustama peakski kõige pisematest asjadest nagu autoga sõitmise asemel kõndima või sõitma jalgrattaga. Liiga suured muutused päeva pealt ei ole kokkuvõttes head, vaid hoopis see, mille pärast pöördutakse tagasi oma vana elustiili juurde, ning uuesti alustamiseks ei leita enam õigeid mooduseid. Kõige lihtsam on leida endale mõttekaaslaid kellega koos tegutsemine viib poole kiiremini eesmärgini, kui üksi nokitsemine. Uued muutused elus ei ole iial lihtsad olnud,
ümbritseva ühiskonna kehtestatud normid ja kombed. Erinevates piirkondades on need suuresti erinevad, seega oskan ma neid piisavalt tähtsustada. Näiteks, kui ma oleksin sündinud Aafrikas ja oleksin mustanahaline, siis arvatavasti oleks ma juba aastaid abielus olnud ja mul oleks hulgaliselt lapsi. See tuleneb sellest, et sealkandis on lihtsalt kombeks panna tüdrukud võimalikult noorena mehele. Ja just nimelt panna mehele, sest tüdrukuil endil tihtipeale sõnaõigust pole. Õigupoolest ei peakski selliseid kasvatusmeetodeid ainult Aafrika riikidele omistama, eks ole ka Aasias ja Euroopaski selliseid riike... Üleüldse võib huvitavaks pidada, et siinne ühiskond ei soosi teatud käitumisviise, mis paljudes teistes kultuuripiirkondades on igapäevased nähtused. Näiteks on Ladina- Ameerikas või siis Indias suhteliselt tavaline nähtus, kui abielluvad inimesed, kes on omavahel suguluses, näiteks nõod. Minul isklikult ei tuleks pähegi mõte, et ma võiksin
küljele ja kohalikke lapsi muudaks see sallivamaks inimeste suhtes, kellel pole kõik nii nagu neil. Selline tegutsemine oleks suur samm ka lastekodust kohe lahkuma hakkavate laste abistamisel täisväärt täiskasvanuteks saamisel. Nende sotsiaalsed oskused oleks tunduvalt kõrgemad, kui tavalisel lastekodu lastel. Endiste lastekodu laste täiskasvanute maailma ja selle sotsiaalsesse süsteemi rakedamisel saavad samuti abiks olla kõik neid ümbritsevad inimesed. Tegelikkuses peakski hakkama pihta inimeste suhtumise muutmisega, kes pole lastekodus elanud ja sealset elu näinud. Sest sõbralikk ülemus või sallivad kaaskodanikud teeksid lastekodu keskkonnast töötava inimese keskkonda astumise palju valutumaks ja meeldivamaks. Kokkuvõtteks võin öelda, et tegelikult tuleks alustada sellest et lastekodud tuleks muuta tõelisteks laste koduteks. Ehk siis, vahed mis nende kahe termini vahele tekitatud on, tuleks kaotada
kasutamise 74,1% Lisaks infotehnoloogiale rõõmustavad mind head tulemused hariduses, näiteks oli Eesti 2009 aastal PISA testi tulemuste põhjal maailmas 13. kohal. Sellegipoolest leian, et tuleks üle vaadata haridussüsteem. Julgen omast kogemusest väita, et paljud õpilased on stressis ning selle tõttu hakkab kannatama nende tervis. Siin tekib minu meelest küsimus, kas pikemas perspektiivis kaaluvad head tulemused üles noorte inimeste tervise. Arvan, et ei ja just seepärast peakski haridussüsteemile suuremat tähelepanu pöörama. Ausaltöeldes leian, et Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas. Siin pole suuri hävitavaid maavärinaid, vulkaanipurskeid, on head mereteed, 4 aastaaega. Viimane on väga positiivne, kuna mõned inimesed ei näe kunagi lund, kuid meil on seda pea iga aasta ja samas ei puudu meil ka soe aastaaeg, mis on kena vaheldus. Nüüd aga räägiksin asjadest, mis mind häirivad. Esiteks, eestlaste vähene kultuursus, eriti
9. Ärivaist 10. Edu nautimine 11. Edu saavutamine vajadus Edukat ettevõtjat motiveerib visioon, mis panebki tegutsema ning leidma parimaid võimalusi. Edasi tegutsebki edukas ettevõtja motivatsiooni najal. Kindlasti peaks oskama ettevõtja edu nautida. Paljud ettevõtted ei olegi läbi löönud just sellepärast, et ettevõtja ise on peljanud edu. Kindlasti peaks olema üks ettevõtlik inimene järjekindel ja mitte lasta ennast heidutada läbi kukkumisest. Läbi kukkumine peakski motiveerima, sest ühel edukal ettevõtjal on edu saavutamise vajadus. Dmitri Burnasevi loengu kokkuvõte teemal :"Kuidas saada ettevõtjaks?" Ceilis Keermann
Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa lihtsalt teisele inimesele pidi minema. Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema. Selles teoses olekski vanapagan Jürka prototüübiks tavaline eesti talupoeg. Just sama rumal, sama heasüdamlik, alati optimistlik. Kaval-Ants oli aga täielik Jürka vastand. Ta oli tark, edukas, rikas. Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega
mausoleum, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Artemise tempel Efesoses ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Tänapäeval ja möödunud ajas on/oli olnud palju võimsaid, imtelusväärseid ehitisi, 7 antiikaja maailmaimest on säilinud vaid püramiidid. Minu arust on Egiptus väga täiuslik riik, tänu oma kuulsate vaatamisväärsustele. Arvan, et kõik riigid poleks selliste ehitiste tegemisega hakkama saanud tollel ajal. Sellepärast peakski Egiptuse püramiide vaatama sellise nurga alt, et kui vanad nad on. Mitte tänapäevase nurga alt. Tänu nendele vanadele asjadele on ühiskonnal millest rääkida. Raamatuid on kah sellel teemal väga palju kirjutatud. Üldse püramiididest on välja uuritud peaaegu kõik mida sealt uurida saab. Arvan, et kui midagi veel ei teata siis on see mingi salajane hauakamber mida pole avastatud, aga see oleks väga väike võimalus. Näiteks: Tutanhamoni hauakaber mis leiti suhteliselt hiljuti.
Tõnu Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist tegelast mängima. Kuidagi oli ta teadlik, et tema on Stammgaustiga kuidagi võrdväärne. Mis alal täpselt, selle üle võib spekuleerida. Stammgausti kohta ei välja tuua midagi erilist peale selle, et ta oli kõigist seal olijatest targeim ja rahulikeim. Ta suhtus külma närviga kõigesse, mille peale tavalised kohvikukülastajad ja ettekandjad närveerima hakkasid. Aga miks ta peakski erutuma asjade peale? Ta on ju igavik, aeg, vanim kõigist. Mitte miski ei suudaks teda rööpast välja viia, sest arvatavsti ta juba teab, mis juhtub ja saab. Isegi, kui ta ei teaks tulevikku, aimaks ta, mis teda ees ootab. Ajalugu kordab ennast pidevalt, ainult võttes teist vormi ja kuju ning uuenedes väliselt aja möödumisega. Tegeleaskuju oli selgelt erapooletu ja konservatiivne, ta ei võtnud endale pooli, ning rääkis kõigiga, kes iganes tema lauda istusid või ei istunud.
15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul kui algas ülemaailma majanduskriis hakkasid parteid võitlema ning end reklaamima rahvale,et nemad suudavad kõike parandada. Tegelikult oli see üks alatu vale, et võita rahva poolehoid. 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde.
Samuti oli teose põhimoraal selgesti väljaloetav. Kokkuvõttes arvan, et olin hea lugeja, kuna üks halb lugeja ei suudaks ju raamatu põhimoraalist ja teosest endast aru saada. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks? Vastus: Loodan saada head hinnet, kuna teos oli mul loetud ning ka sisukontroll teose kohta on tehtud. Analüüsis püüdsin olla võimalikult täpne ja lähtuda sisust, mis oligi ülesanne. Samuti raamat mõjutas mind, mis peakski olema ühe raamatu eesmärk ning teos peaks panema inimesi selle üle põhjalikult mõtlema, mida käesolev teos ka suurepäraselt tegi. Enne ärasaatmist kontrolli, kas sinu vastused on ikka 50 sõna pikkused ning kas nad ikka lähtuvad teose sisust ning kas sa oled ikka kasutanud kolme tsitaati teosest ning kas sa oled oma arvamusi põhjendanud näidetega teosest.
Õnn on mitmekoeline ja igaüks tõlgendab seda erinevalt. Minu arust võib ka igast pisiasjast rõõmu tunda. Tuleb vaid avada oma silmad ning vaadata enda ümber. Kõige suurim varandus maailmas ongi pere, sõbrad ja armastus. Neid me vajame kui õhku, mida me hingame iga päev. Ilma neid eksisteerimata oleks maailm tühi kui tuul, mida pole võimalik näha. Minu elus on oluline säilitada soojasid suhteid lähedastega. Inimene ei ole homme see, kes oli täna, just seetõttu peakski suhteid hoidma. Mõni väike tüli võib saada saatuslikuks ning katkestada sõpruse. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Seega oleks targem anda suurem panus suhete hoidmisele. Minu elu mõte on saada õnnelikuks. Ei ole tähtsamat kui sära enda ja teiste silmis, naeratus
Samas ma kaldun arvama, et midagi saab ikka teha. Kuna Joel on juht, siis peavad teised töötajad kuulama, mida ta arvab ja ka seda tegema. Joel peaks oma sõna rohkem maksma panema. Variandid oleks Kui firmas on kokku 11 divisjoni ja kõik on iseseisvad tulemusüksused ning pealekauba konkureerivad samade klientide pärast, siis on loomulik, et sealt midagi head ei tule. Üksuste juhid peaksid kokku hoidma ja pürgima sama eesmärgi poole, mitte omavahel konkureerima. Selleni peakski Joel üksuste juhid viima. Ta on ka seda üritanud mingil moel ja see on läbi kukkunud, aga see oleks üks reaalsemaid lahendusi. Omavahel rohkem seotud osakonnad võiks näiteks paigutada üksteisele võimalikult lähedale, et kiirendada kommunikatsiooni ja infovahetust nende vahel. Lisaks tuleks luua otsekontakt tööülesandeid jagavate inimesega, mitte teostada lisaküsimuste ja probleemide lahendamist läbi
annaabi.ee 
