Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne Eesti probleemidest (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti kõne 
 
Tere  kal id  klassikaaslased  ja  sõbrad.  Tihti  leiame  oma  teelt  pea 
ületamatuid  takistusi  ning  muidugi  pole  head  halvata.  Ni   on  ka  meie 
väikese  Eesti  ri  giga ,  meil  on  pi savalt  probleeme,  mil ega  peame  kõik 
üheskoos  tegelema  ja  lahendusi  leidma.  Parim  aeg  küsimuse 
tõstatamiseks on just praegune hetk.  
Minu  arvates  on  kõige  valusam  küsimus  tänapäeva  Eestis  justnimelt 
rahvaarvu  vähesus  ja  sel e  pidev  kahanemine.  Kuid  miks  rahvaarv 
väheneb  ning kõik noored ning vähegi andekamad kolivad välismaale? 
Eks sel ele ole mitmeid põhjuseid, kuid s
  i ski ei t aheta eeskätt s
  i a j ääda, 
sest si n on suhteliselt kal is elada, Eesti o
  n e
  neseteostuseks ü
  sna v
  äike 
ri k ning teatud  erialadel  pole Eestis üldse tööalast väljundit. 
 
Rahvaarvu  vähenemise  üks  põhjuseid on ka vähene sündivus. Noortel 
on probleem majanduslikult hakkama saada üksinda,  rääkimata  sel est, 
et  veel  peret  luua.  Turvatunne  majandusliku  hakkamasaamise  ees 
puudub. 
Jah, 
on 
olemas 
vanemapalk, 
lastetoetus, 
töötuskindlustushüvitis  ja  minimumpalga  määr.  Kuid  kõik  need 
suurusjärgud on täpselt ni  väiksed, et normaalselt talitleda pole võimalik. 
Suur  ja   valus  küsimus Eestis on ka  tööpuudus  ning töö eest makstava 
tasu suurus. Inimesi koondatakse töökohtadelt ning seetõttu loodetakse 
välismaade,  eeskätt  Soome  tööturgudele.  Lähiri kides  saab  sama  töö 
eest,  mida  Eestis  teha,  tavaliselt  2-3  korda  kõrgemat  palka.  Ni vi si 
lähevad   taaskord   inimesed  meie  ri gist  välja.  Sel ega  seoses  tuleb 
tööpuudusele  juurde  veel  teine  probleem,  et  tekib   tööjõupuudus  
spetsialistidele.  Tööpuuduse  kasv  pole  ootamatu  ning  on  ri ke,  kus 
olukord on hul emgi, kuid see pole lohutus. Fakt on see, et meist i gaüks 
võib  jääda  töötuks  ning  si nkohal  peakski  ühiskond  olema  võimeline 
meid august välja tõmbama.  Si ski on ri k sel e k
  oha p
  ealt u
  latamas k
  äe 
pakkudes  töötutele ümberõppe võimalusi ja töötuskindlustushüvitist.  
Omalt   poolt  näeksin  ühe  võimalusena  ümber  vaadata  ikkagi  kogu 
toetussüsteemide 
teema,  mis  hõlmaks  minimumpalga  tõusu, 
lastetoetuse  määra  tõstmist,  üksivanematele  ri klik  garanteeritud 
alimentide  maksmine . Seda  kõike s
  aab t eha, k
  ui r
  i k oleks s
  õbralikum j a 
usalduslikum  ettevõtjate  vastu,  kes  vajavad  ja  loovad  uusi  töökohti, 
toovad Eestisse investeeringuid ja tootmisettevõtteid.  
Seega  oleme  ettevõtlikud  ja  positi vsed  ning  iga  muutus  saab  alguse 
meist, kui oleme nõus üksikiskuna andma oma panuse. 
 
 
Kõne Eesti probleemidest #1 Kõne Eesti probleemidest #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aksk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega ­ mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t. mõtlemata, kellele kaup või teenus suunatud on, võib juhtuda, et meil jääb kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

................................................................................60 Viidatud allikad.............................................................................................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena

Turundus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise ­ eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine, administreerimine, haldamine; juhatamine, juhtkond, juhatus, direktsioon, administratsioon; mõjustamine; valik, valiku tegemine; organiseerimine, korraldamine; poliitika; harimine, viljelemine; arvestus; jälgimine, seire, monitooring; revideerimine, kontrollimine, revisjon; käitismajanduslik, ettevõtteökonoomiline.

Juhtimine
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun