Arvutite ja arvutivõrkude töökindluse tagamine essee (0)

Arvutite ja arvutivõrkude töökindluse tagamine

Arvutite ja arvutivõrkude komplekteerimisel ja ülespanekul on väga tähtis, et kõik süsteemid töötaksid stabiilselt ning on jälgitud kõiki ohutusnõudeid, mis tagaksid arvuti ja võrgu turvalisuse. Tihtipeale ei pööra inimesed piisavalt tähelepanu võrgule, vaid põhirõhk läheb ainult arvutile. Paljud inimeseste jaoks on tähtis ainult see, et kui võrgukaabel järgi ühendada, et oleks olemas internet , ja veel võimalikult kiire. Kui internet peaks kuidagi aeglane olema, siis tavakasutajad ei tea mida teha, et kiirus paraneks. Nad lihtsalt ootavad ja loodavad, et asi on teistes, mitte nende arvutis. Tihtipeale võib olla neil arvutis viirus , mis aeglustab nii arvutit kui ka internetti, kuid tavakasuta sellest ise ei tea midagi. Selle ärahoidmiseks võiks või lausa peaks kasutama viirusetõrje programme , et hoida nii enda kui ka teiste inimeste võrk kiirem ja turvalisem.
Võrgu töökindluse tagamises mängib kindlasti suurt rolli ka kaabeldus , et kust ja kuidas on asi läbi viidud . Kaablid ei tohiks vedeleda jalus nii, et iga inimene sinna otsa võib koperdada. Hea oleks, kui kaablile panna ümber spetsiaalne karp, mis hoiab kaablit vigastuste eest. Üks kaabel võibolla ei pruugi veel jalgu jääda, aga kui neid on mitu, on otsa koperdamine väga kerge tulema .
Meeles tuleks pidada, et kõige lihtsam ja odavam moodus arvutite töökindluse eest hoolt kanda on neid regulaarselt puhastada . Klaviatuurid puhtaks pesta, arvutid tolmust puhastada jms.
Kui arvutit kasutavad rohkem kui üks inimene, siis oleks vaja töökindluse tagamiseks kehtestada kindlad reeglid ja karistused, mis kindlustaksid arvutite sihtotstarbelise kasutamise ja teeks reeglitest üleastujate karistamise lihtsamaks. Aga ainult reeglitest ja karistustest ei piisa, kõige tähtsam on see, et töötajad ise oleksid pädevad. Nad on enda töö jaoks vajava kursuse läbinud ning teavad mida arvutiga teha tohib ja mida mitte.
Suuremates oleks vaja firmades , kus võrkude mittefunktsioneerimine võib firmale väga suuri kahjusi tekitada, mitut IT- spetsialisti. Sest kuigi töötajad võivad läbida koolitused, mis neil enda tööülesannete täitmiseks vaja on, ei ole nad kvalifitseeritud serverite ja võrkude remondiks ja diagnostikaks. Aga mitut IT-spetsialisti oleks vaja selle pärast, et kui on tegu suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda.
Kodukasutajatele ei ole see nii hädavajalik, kuid suurfirmad peaksid kindlasti kõikidest enda andmetest tagavarakoopiad tegema ja kui võimalik, siis mitmes eksemplaris, juhuks, kui ühe andmebaasiga midagi juhtub ei oleks töö halvatud ja andmed kadunud.
Ka kodudes võiksid inimesed enda asju kuskile talletada, et kui peakski mingi viirus või muu pahalane arvutisse tulema, ei kaotaks sa vajalikku infot.
Minu arust on arvutite ja arvutivõrkude ehitus igalpool nii erinev, et igas asutuses tuleks viia iseläbi riskianalüüs, selgitamaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et kõik süsteemid korralikult ja vigadeta jookseksid. Kui kõik töötajad jälgivad kehtestatud reegleid ja arvutitele ja võrkudele teostatakse regulaarselt kontrolli, siis üheks vähesteks riskideks jäävad loodusjõud ja infrastruktuuri vead, kuid nende vastu ei saa põhimõtteliselt mitte midagi teha.