Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pattaya turismiobjektid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvandus, kalad, kristo, aasia, tais, chon, provintsis, liivarannad, ööd, basseinid, restoranid, buddha, paviljon, sisehoov, years, stone, loomaaed, botaanikaaed, truth, ehituskunsti, iidsete, akvaarium, korallrahud, haidAed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 9 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010
katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Esimesel sajandil ehitati neist võimsaim: Colosseum. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt
erksate värvidega. Kreeta kunst on elurõõmus, muretus, kiidetakse elu, loodust. ''kõik kes kunstiga tegelesid olid õnnelikud''. ~ 1700 a.eKr. purustas maavärin enamus lossid, need taastati, kuid ~1500 a.eKr. tabas neid vulkaanipurse, millega hävitati ja lõppes Kreeta kultuur. TARBEKUNST- kullassepatöö, keraamika. Keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane mereloomad kaheksajalad, kalad, meritähed jne. · Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor
Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:
kõige pikemal päeval aastas tõuseb * menhir kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (LääneEuroopa, Skandinaavia, Saksamaa, väljaspool Euroopat) nt Carnac (Prantsusmaa) mitme kilomeetri pikkune * dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab pealt kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (PõhjaAafrika, Aasia, Euroopa) * koopamaalingud polnud sellel ajastul palju nt Tassili (PõhjaAafrika) värvilised realistlikud maalingud PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse käsitle
suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. • Paleearhitektuur: suurim ja olulisem Knossos; on maavärina eelne ja järgne (pilt keskel tühi väljak); suur kompleks; kasutatud väga palju puitu • Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata
Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas Omaani ja kuuendas Jeemenit. 3 1. LÄHIS-IDA Lähis-Ida on turismi suurregioon, mis asub Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida.
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orientee
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
hiline ajajärk 1600 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised
2) Traaklased FAIL ÕISIST!!!!!! Hetiidid nimetus tulnud Piiblist, Süüria ajalookirjutistest Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala Mesoliitikumis 10 000 a eest levis Natufi kultuur, (EL-Natufi koobasasula järgi selle kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a. asulad, nt Trooja( tekkeaeg 3000 e.m
samuti linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Kujunesid teede ristumiskohtadesse ja ümbritseti esindushoonetega, monumentide ja triumfikaartega. 7.Milleks ehitati triumfikaari? Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlike tähtsate sündmuste auks. 8.Millisedi lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Roomlased ehitasid saunasid ehk terme ja amfiteatreid. 9.Kuidas veedeti aega rooma termides? Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 10.Kirjelda Colosseumi. Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune? Colosseum moodustab ovaalselt suletud kehandi, millel on 80 sissepääsu. Väljastpoolt näeb kolme korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Välisseina liigemdamiseks on kasutatud kreeka sambaid. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja ülemisel korintose. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel
valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008)
vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel. Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA'd, seal olid basseinid, lõdvestusruumid, saunad jne. Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat. Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis...............................................
ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
keskosa. 17 Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes: Taivan 98%; Hiina RV 92%; Singapur 77%; Malaisia 24%; Brunei 15%; Tai 14%; Prantsuse Polüneesia 12%; Nauru 8%; Põhja-Mariaani saared (USA valdus) 8%; Kambodza 5%. Taivanis, Hiina RV-s ja Bruneis räägivad hiinlased rohkem mandariini, Singapuris, Malaisias ja Tais rohkem kantoni keelt. Inimesed Inimesed on suhteliselt tuimad. Sõbralikke ja naeratavaid inimesi kohtab haruharva. Lauakombed on kah tsipa imelikud: nimelt visatakse kõik see, mis toidust üle jääb 18 (kondid ja muud jäätmed) laua alla, aga see ei kehti peente restoranide kohta. Äärmiselt ebamugav on hiinlaste tava sind karjakaupa uudistada.Tihti ka vaadatakse
paestumi linnas, mida ladinakeeles kutsuti päästjaks???. pestoni templeid on aastais valesti kutsutud, arvati et templid on apolloni või zeusi???, kuid tegelt on need hera templid. neil on dooria stiilis peripteer. eriti piinlik on basilika, mis polnudki tempel vaid koosistumise saal. kus? olümpias on säilunud zeusi tempel mis on väga suur. see on ümbritsetud ühekorde sammastereaga. seda kaunistab ühekordne reljeefriba e. friis. kreeklaste suurim tempel on ehitatud väike aasia rannikule efesose linna väljakule, mis oli pühendatud artemisele. 109m pikk, 55 m. lai. tänapevaks on säilunud vaid alus. Tempel oli ehitatud maavärinaohtlikku piirkonda, seda üritas taastada Aleksander suur, kuid ta suri. klassikalise ajastu viiendal sajandil pärast kristust kujuneb oluliseks mereriigiks ateena, seda tunnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see
konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik. 30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad Ø Euroopa Ø Ameerikad Ø Idaaasia ja vaikse ookeani piirkonnad Ø Aafrika Ø Lähisida Ø Lõuna aasia 31. Maailma turismitrendid Ø Haridustaseme tõus teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada Ø Pikenev eluiga vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem Ø Naiste kasvav majanduslik rollüha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida Ø Vähenev vaba aja hulk kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval
Sophokles(,,Kuningas Oidipus")- näidendid rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(,,Historia") Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Üleminek muinasajast keskaega Eestis Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid. Mõisted Liivimaa, Eestimaa, Liivi ordu. Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed- · Eesti alistus lepilingulisel teel. Säilitasid autonoomia, isikliku vabaduse, tavad · Kaotasid võimaluase oma saatust määrata · Eestlased jäid ilma eliidist
Teine raamat: ELU HOONE Sinuhe igatses midagi, kuid ta ei teadnud mis see on. Ta hoidis omaette, kuna Elu hoones võis olla salakuulajaid. Tal tuli templis valvet pidada ning see tähendas seda, et temast on saanud täisealine. Ta Kohtas seal Nefernefernferit. Ta astus templist esimest korda välja ning otsis üles sõbra Thotmese, kellega ta jõi palju veini. Ta avastas, et kõik tema ümber on muutunud, riietus ja mood ning ka tema vanemad. Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis temalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama. · Tempel (lk 39) Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka
jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav, kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, niivõrd loomulikult, et lausa ruumiliselt tajutavad on neil kalad, meritähed. Kreetal olid esikohal värvid, pinnad ja massid, kreeta kunst-maaliline. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülel nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefis tahutud kaks sambale toetuvad elukat. Mükeenenes oli kõrjel jäjel tarbekunst , kellasepatööd, keraamika. Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
taimsed köied. Egeuse kultuur – Euroopa vanim kõrgkultuur. Kreeta. Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaare. Kreeta. Paleekultuur kui omaette nähtus. Keerulise struktuuriga hiigelsuur palee: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. Veevärk, kanalisatsioon, vannitoad ja basseinid, küttesüsteem. Ehitatud mördita, sidumata kividest. Rõdud ja galeriid, korruseid ühendavad laiad trepid. Puust värviliste mustritega sambad allapoole ahenevad, laeraskus neil ei tugine. Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik. Mükeene linnustele on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja –müürid (kükloopilised müürid). Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuse maa-
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.
eKr). Sellest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased õppisid hüksoslastelt hobukaarikute kasutamise ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis- Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli kindlalt nende võimu all. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik. Vallutussõjad ja võõraste maade üle valitsemine muutsid ta ühtlasi senisest avatumaks. Võõrstilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitseja haaremites tõid endaga kaasa seni tundmatuid kombeid ning tõekspidamisi. Egiptlaste traditsioonilised ettekujutused teisenesid kui tsivilisatsiooni üldiseloom ei muutunud. Uue riigi ajal tõusis valitsejate kõrvale uue võimuna elukutseline preesterkond. Kuningad olid teinud sajandite jooksul templitele rikkalikke annetusi ja sel moel järjest suurendanud 11 preestrite autoriteeti ja mõjuvõimu
keel, kiri, ehituskunst jm. Legendi järgi põlvnes Etioopia valitsejadünastia kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I, kes oli võimul 1930- 1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Aksumi kultuur Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest kujunes 1.-2. sajandil pKr mõjuvõimas Aksumi riik.täna soodsale asendile hakkas Aksum mängima tähtsat rolli Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses ning selletõttu muutus ka ta avatuks eri kultuuride mõjudele. Arhitektuur/Keraamika/Muud esemed: · Ehituskunsti õjutasid araabia, süüria ning india arhitektuur · Iseloomulikud monoliitsed kivisteelid (ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad, millel tipus viil või palmett; kõrguselt erinevad, kõige suurem oli 33 meetrit kõrge ning kaalus 700 tonni.
annaabi.ee 
