Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Patoloogia küsimused "Üldosa"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etioloogia, elekter, radiatsioon, faktorid, haigusnähud, tervistumine, üliõpilase, peiteperiood, inkubatsiooni, lesiogenees, mikroobid, viirused, eksogeensed, etioloogilised, aktuaalsed, palavik, kurguvalu, töövõime, patogenees, tekkemehhanism, restitutsioon, faktorit, trauma, ravimid, alkohol, morbusPATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS
4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit. Endogeenne ärritaja tavaliselt haigust esile ei kutsu, vaid
1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus · Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus Dispositsioon: soodumus haigestuda teatud haigusesse Haigustele disponeeritust tingivad 1
rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5
Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine
mis võib olla seotud osalise immuunsusega (vaktsineerimisjärgne). Inkubatsiooniperiood kestab 4-9 päeva. Kliiniliste tunnused: palavik, apaatia, anoreksia, janu, konjunktiviit, nõrevool silmadest ja ninast, valud kõhu piirkonnas, petehhiad suulimaskestas, tahhükardia (kiirenenud südametegevus), leukopeenia, vere hüübimise aja pikenemine, ulatuslik intravaskulaarne koagulopaatia (vere hüübimismehhanismi häire). Närvisüsteemi kahjustusi võib esineda üksikjuhtudel (konvulsioonid). Haigusnähud kaovad kümne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Rebastel põhjustab koerte adenoviirus-1 peamiselt kesknärvisüsteemi kahjustusi (konvulsioonid, ühe või mitme jäseme paralüüs). Diagnoosimine: Materjaliks võtta verd, uriini, nõrevoole kui on, lahatult maks, kops, neer. Viiruse isoleerimine (Madin-Darby canine kidney cells), tsütopaatiline efekt tekib 24-48 tunni jooksul pärast nakatamist. PCR, Seroloogiline uurimine, ELISA,
6) tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdumine või kahjustus nii varases lapseeas, kui seda on võimalik kindlaks teha, ilma eelneva normaalse arengu perioodita. Enamik neist seisundeist esineb palju sagedamini poistel kui tüdrukuil. Arenguhäiretele on iseloomulik analoogiliste või neile lähedaste häirete olemasolu perekonnaliikmetel, mis tõendab geneetiliste faktorite olulist osa paljude haigusjuhtude etioloogias. Peaaju funktsioonide arengut võivad kahjustada väliskeskkonna faktorid, kuid enamasti ei ole need määrava tähtsusega. Klassifikatsioon: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest
lühenenud. Ravi: operatsioon, füsioteraapia ja tegevusteraapia. Baasravimid ja tsütoaatikumid e rakutõkestid mida kasutatakse kasvajaravis. Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine, soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid. Leukeemia etioloogia ning leukopeenia? LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest.
tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad. Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel ! Viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides. · Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik. · Eeljärk e. üldised haigusnähud, kus täpset diagnoosi esialgsel vaatlusel panna on raske (tunnused sarnanevad teise haigusega). · Haigusnähtude periood on teatud haigusele omaste tunnustega aeg. · Paranemisperiood haigusnähud kaovad, tervenemise periood. Pilet3
ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin
on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on
nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad. Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud
riski. - Ebarealistlik optimism. - Kui praegu ei ole, siiss ei tule ka - Probleem on harv, ma ie tunne ühtegi sellist inimest, kellel oleks. Weinstein- isikliku riski ttajumine ei ole ratsionaalne. Joon palju alkoholi, aga ei suitseta. Inimene ei hinda riski adekvaatselt ja seeläbi on risk haigestuda palju rohkem. Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate faktorite poolt. Käitumist säilitavad faktorid võivad muutuda. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid- Intrapersonaalsed tegurid- teadmised, uskumused Interpersonaalsed tegurid- isiksuste vahel. Sotsiaalne toetus, pere sõbrad, eakaaslased, Institutsionaalsed tegurid- regulatsioonid, mis soodustavad tervisekäitumist. N: m:28 aastane, ei saa minna kohustuslikku kontrolli. Kõik peavad minema. Ei ole aega. Kogukonnategurid- sotsiaalsed normid. Rahvastikutegurid- valitsuste, poliitikate ja seadustega, mis reguleerivad tervisearengut
sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
· Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
Hemorraagilise pankreatiidiga patsiendil võib lisanduda Grey Turneri (hematoom küljel) või Culleni sümptom (hematoom naba ümber). Diagnoos: Ägeda pankreatiidi diagnoosi saab panna, kui esineb vähemalt kaks kolmest: iseloomulik vöötaoline valu, lipaasi/amülaasi vähemalt 3x tõus, radioloogiliselt sobiv leid. Lipaasi ja amülaasi aktiivsus ei korreleeru haiguse raskusega. Lipaas on markerina spetsiifilisem ja püsib vereringes kauem. UH vajalik kõigile patsientidele biliaarse etioloogia kinnitamiseks/ümberlükkamiseks. Kontrastiga KT patsientidele, kellel diagnoos ebaselge või pole positiivset dünaamikat 48-72t jooksul. Diferentsiaaldiagnoos: Peptiline haavand, kolelitiaas/kolangiit, koletsüstiit, õõnesorgani perforatsioon, soolesulgus, mesenteriaalne isheemia, hepatiit, apenditsiit, äge koronaarsündroom, KATE 17
Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad
psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega)
Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse. Mõningal määral võib rinoviirusinfektsioone vähendada ka hügieenivõtetega. Infeksioosset nohu ei saa peale nuuskamise ravida. See on tõhusaim ja väldib ninaverejooksu, kui üht ninasõõret nuusates vajutada teine pool kinni. Tilkadest on ainult ajutine abi. 8. Sagedasemad nakkushaigused lapseeas. Tuulerõuged Tuulerõugeid on põdenud enamus täiskasvanutest juba lapseeas ja saanud eluaegse immuunsuse. Peiteperiood nakkuse saamisest kuni lööbe ilmumiseni on 10-21 päeva. Haigus põetakse enamasti läbi kergelt ja viirushaigusele iseloomulikult - kehatemperatuuri tõusuga võib kaasneda peavalu ja oksendamine. Esmane lööbeelement on punetav laik, millest moodustub sõlmeke. Villikeste arv nahal või ulatuda mõnest mõnesajani. Mõne päeva jooksul villikese sisu hägustub, vill kuivab ja kattub pruuni koorikuga. Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes.
Primaarne pneumoonia on normaalse kopsufunktsiooniga lastel ja täiskasvanutel ebaharilik. Diagnostika. Meningiidi korral liikvorist 50…95% kultuuris positiivsed, verest 50…95% kultuuris positiivsed. Grami preparaat: 80% juhtudest G- kokobatsillid liikvoris, sünoviaalvedelikus. Lateksaglutinatsioonikomplekt ainult Hib jaoks PRP-ga, aga see-eest hea tundlikkusega.. Ei ole väliskeskkonnale nii tundlik kui meningokokk! Agaril X ja V faktorid – šokolaadagar. Ravi ja profülaktika. Ampitsilliin on valikravim, meil on tüved enamasti ampitsilliintundlikud – resistentsus beetalaktamaasi tootmisel. Parema farmakokineetika tõttu kasutatakse 3. põlvkonna tsefalosporiine. Profülaktikas konjugeeritud PRP-vaktsiin enne pooleaastaseks saamist, hiljem booster. Immunokompromiteeritud lastel kandluse elimineerimiseks rifampin.
ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia
ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid antikolinergilised preparaadid ja mõned põletiku ning valuvastased ained (bromokriptiin) · Elureziim ja teised faktorid, mis võivad põhjustada unetust. liiga varane magamaminek päevane magamine nälg ja janu raskesti seeditava toidu söömine enne und liiga palav tuba liiga valge tuba kärarikas ümbrus kohvi, tee või kakao joomine õhtul mured ja probleemid liiga vähe liikumist Muud psüühilised häired Ahistussündroomiga kaasnevad sageli uinumis- ja unehäired. Krooniliselt unerohtu tarvitavad vanurid kannatavad tihti ahistustunde all
Sündroom avaldub: · suutmatus lõõgastuda · unehäired · krooniline väsimus · töövõime langus · vereringe regulatsiooni häired · higistamishood Säilitamaks oma töövõimet, peame lähtuma meie organismi normaalse funktsioneerimise tagamisest. Teisalt tuleks hoiduda puhkuse ja vaba aja sisustamisest ekstreemsete ja pingutavate tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest tugevale füüsilisele koormusele: Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 9
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapilla
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
antigeenid. lümfotsüüte. Samas võimalik ka autoimmuunhaiguste tekkeks. Reageerimisaeg Tunnid Päevad Reaktsioon peale Alati sama tugevusega Teistkordsel nakatumisel reageeritakse esmanakatumist kiiremini Humoraalsed faktorid Lüsosüüm, komplement, antikehad aktiivse faasi valgud, tsütokiinid Rakud Fagotsüüdid T-rakud (neutrofiilid,makrofaagid), NK rakud 4. Loomulikku immuunsust tagavad rakud ja humoraalsed faktorid. Humoraalsed faktorid Komplemendisüsteem
Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17.Uimastisõltuvuse väljakujunemise mudelid Th. Milhorn järgi Kokkuvõtlikult: põhjused, miks ühest inimesest kujuneb välja sõltlane ja teisest mitte, on püütud ühendada mudeliteks Bioloogiline mudel inimesed, kes muutuvad sõltlasteks, erinevad bioloogiliselt neist, kellest ei saa sõltlasi. Teatud bioloogilised faktorid muudavad mõned inimesed rohkem haavatavaks. Tõendusmaterjal pärilikkusuuringutest. Viiakse läbi ühemunarakukaksikute peal ning lapsendatud lapsega peredes (kui kasupere isa on alkohoolik, siis on suur tõenäosus, et alkohoolikuks saab ka kasupoeg) Psühholoogiline mudel eeldatakse, et teatud isiksusejooned või patoloogilised seisundid (emotsionaalsed häired) on eeltingimuseks sõltuvuse tekkel
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
annaabi.ee 
