Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "patoloogia-kusimused-and-uldosaand AnnaAbi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etioloogia, elekter, radiatsioon, faktorid, eksogeensed, haigusnähud, tervistumine, peiteperiood, inkubatsiooni, lesiogenees, mikroobid, viirused, etioloogilised, endogeensed, pärilikkus, vananemine, aktuaalsed, palavik, kurguvalu, töövõime, patogenees, tekkemehhanism, restitutsioon, faktorit, trauma, ravimid, alkohol, morbusÜldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS
4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit. Endogeenne ärritaja tavaliselt haigust esile ei kutsu, vaid
1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus · Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus Dispositsioon: soodumus haigestuda teatud haigusesse Haigustele disponeeritust tingivad 1
rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5
Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine
mis võib olla seotud osalise immuunsusega (vaktsineerimisjärgne). Inkubatsiooniperiood kestab 4-9 päeva. Kliiniliste tunnused: palavik, apaatia, anoreksia, janu, konjunktiviit, nõrevool silmadest ja ninast, valud kõhu piirkonnas, petehhiad suulimaskestas, tahhükardia (kiirenenud südametegevus), leukopeenia, vere hüübimise aja pikenemine, ulatuslik intravaskulaarne koagulopaatia (vere hüübimismehhanismi häire). Närvisüsteemi kahjustusi võib esineda üksikjuhtudel (konvulsioonid). Haigusnähud kaovad kümne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Rebastel põhjustab koerte adenoviirus-1 peamiselt kesknärvisüsteemi kahjustusi (konvulsioonid, ühe või mitme jäseme paralüüs). Diagnoosimine: Materjaliks võtta verd, uriini, nõrevoole kui on, lahatult maks, kops, neer. Viiruse isoleerimine (Madin-Darby canine kidney cells), tsütopaatiline efekt tekib 24-48 tunni jooksul pärast nakatamist. PCR, Seroloogiline uurimine, ELISA,
6) tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdumine või kahjustus nii varases lapseeas, kui seda on võimalik kindlaks teha, ilma eelneva normaalse arengu perioodita. Enamik neist seisundeist esineb palju sagedamini poistel kui tüdrukuil. Arenguhäiretele on iseloomulik analoogiliste või neile lähedaste häirete olemasolu perekonnaliikmetel, mis tõendab geneetiliste faktorite olulist osa paljude haigusjuhtude etioloogias. Peaaju funktsioonide arengut võivad kahjustada väliskeskkonna faktorid, kuid enamasti ei ole need määrava tähtsusega. Klassifikatsioon: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest
ägedat gonorröad, mille tunnuseks on meestel mädaeritus kusitist ja naistel emakakaelast, tuleb igapäevases veneroloogilises praksises ette suhteliselt harva. Hoopis sagedamad on haigusjuhud, kui gonorröa avaldub kroonilise alaägeda põletikuprotsessina, mis patsiendil vaevusi peaaegu ei põhjusta. Meeste gonorröa avaldub enamasti kroonilise kusitipõletikuna, mille puhul patsiendi enda kaebused on suhteliselt tagasihoidlikud ja haigusnähud peaaegu puuduvad. Naistel on gonorröa tüüpiliseks avaldumisviisiks kroonilise kuluga emakakaelapõletik, mis tihti annab end tunda alles siis, kui on juba ülenenud ning edasi kandunud emakamanustesse- munajuhadesse ja munasarjadesse. Niisugune hiiliv kulg muudab selle haiguse palju ohtlikumaks kui varasematel aegadel. Et kaebused on ebamäärased ja kliiniline pilt tagasihoidlikult väljendunud, siis ei pruugi
lühenenud. Ravi: operatsioon, füsioteraapia ja tegevusteraapia. Baasravimid ja tsütoaatikumid e rakutõkestid mida kasutatakse kasvajaravis. Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine, soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid. Leukeemia etioloogia ning leukopeenia? LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled. Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest.
sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb
ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin
riski. - Ebarealistlik optimism. - Kui praegu ei ole, siiss ei tule ka - Probleem on harv, ma ie tunne ühtegi sellist inimest, kellel oleks. Weinstein- isikliku riski ttajumine ei ole ratsionaalne. Joon palju alkoholi, aga ei suitseta. Inimene ei hinda riski adekvaatselt ja seeläbi on risk haigestuda palju rohkem. Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate faktorite poolt. Käitumist säilitavad faktorid võivad muutuda. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid- Intrapersonaalsed tegurid- teadmised, uskumused Interpersonaalsed tegurid- isiksuste vahel. Sotsiaalne toetus, pere sõbrad, eakaaslased, Institutsionaalsed tegurid- regulatsioonid, mis soodustavad tervisekäitumist. N: m:28 aastane, ei saa minna kohustuslikku kontrolli. Kõik peavad minema. Ei ole aega. Kogukonnategurid- sotsiaalsed normid. Rahvastikutegurid- valitsuste, poliitikate ja seadustega, mis reguleerivad tervisearengut
· Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
suletud komedoonid kui nahka venitada, on näha naha värvi või valkjaid sõlmekesi, vahel ka avaust, millest väljub pigistamisel nahapinnale valget pastataolist massi. Avatud komedoonid tunneb ära tumeda otsa järgi, mis on tingitud melaniini ladestumisest, 8 mitte halvast puhastamisest. ·Põletikulised lööbeelemendid -iga komedoon võib folliikliseina kahjustumisel muutuda põletikuliseks. Selles on süüdi mehhaanilised või ärritavad faktorid. Vahel on põletikukolded sügavamad, moodustuvad erinevad urked ja kogumikud, mis sisaldavad halvalõhnalist vere, mäda ja rasu segu ning paranevad halvasti. Tihti on vajalik kirurgiline ravi. ·Põletikujärgsed armid: need on jääknähud raskest aknest, mis on teataval määral paranenud. Armid võivad olla väga erinevad tillukesed jääkirka taolised, pigmenteerunud, suured keloidarmid jne. Aknet saab efektiivselt ravida, kuigi ravile allumine võib mõnikord olla aeglane.
on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad. Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud
6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Ägedat keskkõrvapõletikku etioloogia on tavaliselt bakteriaalne, mõnikord viiruslik. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga kuulmetõrve kaudu. Lisaks soodustavad haigestumist viibimine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine).
Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad
Hemorraagilise pankreatiidiga patsiendil võib lisanduda Grey Turneri (hematoom küljel) või Culleni sümptom (hematoom naba ümber). Diagnoos: Ägeda pankreatiidi diagnoosi saab panna, kui esineb vähemalt kaks kolmest: iseloomulik vöötaoline valu, lipaasi/amülaasi vähemalt 3x tõus, radioloogiliselt sobiv leid. Lipaasi ja amülaasi aktiivsus ei korreleeru haiguse raskusega. Lipaas on markerina spetsiifilisem ja püsib vereringes kauem. UH vajalik kõigile patsientidele biliaarse etioloogia kinnitamiseks/ümberlükkamiseks. Kontrastiga KT patsientidele, kellel diagnoos ebaselge või pole positiivset dünaamikat 48-72t jooksul. Diferentsiaaldiagnoos: Peptiline haavand, kolelitiaas/kolangiit, koletsüstiit, õõnesorgani perforatsioon, soolesulgus, mesenteriaalne isheemia, hepatiit, apenditsiit, äge koronaarsündroom, KATE 17
6-ndast elukuust kuni 2. aastani. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Ägedat keskkõrvapõletikku etioloogia on tavaliselt bakteriaalne, mõnikord viiruslik. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga kuulmetõrve kaudu. Lisaks soodustavad haigestumist viibimine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga (vähendab limaskestade vastupanuvõimet) ja suurenenud adenoid (paikneb ninaneelus ja häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine).
Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi. Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress, rasedus, sünnitus. Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees, põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid, skandeeriv kõne),
ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia
psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega)
*enamik: ei suuda liikuda või on piiratud liikumisvõimega, ei suuda kontrollida põie ja pärasoole tegevust, võimelised suhtlema vaid mitteverbaalselt väga algelistes vormides, ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, vajavad pidevat abi ja hooldust *IQ test alla 20 *kõne kasutamine ja taipamine piiratud, parimal juhul taipavad põhilisi korraldusi ja üksikuid nõudmisi *enamik põhilistest ja lihtsatest visuaalpraktilistest oskustest on õpitavad *orgaaniline etioloogia enamikul sedastatav *Tavaliselt kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalia, mis mõjutab liikuvust(epilepsia, nägemis- ja kuulmispuue) *pervasiivsed arenguhäired sagedased(atüüpiline autism) F78 JA F79 MUU TÄPSUSTATUD JA TÄPSUSTAMATA VAIMNE ALAARENG F78 muu täpsustatud vaimne alaareng itellektuaalse mahajäämuse hindamine on raskendatud või võimatu(kaasuvad rasked käitumishäired, kehaline või sensoorne defitsiit kurtus/tummus, nägemispuue
kohe peale söömist tekib valu ülakõhus ja see vaibub kõhu tühjenedes. Valu võib kiirguda ristluu piirkonda ja rindkeresse. Hepatiidi puhul eristatakse A, B ja C hepatiiti. Jaotub ägedaks ja krooniliseks. Ägeda hepatiidi puhul on sümptomiteks väsimus, isutus, ebamäärane kõhuvaevus, naha kollasus, ka palavik, liigesevalu, kõhulahtisus, oksendamine, uriin on tumedam, roe on heledam, nahasügelus. Äge A hepatiit tekib viirusega saastatud vett juues, toitu süües, mustade kätega. Peiteperiood on umbes 30 päeva. Inimene on nakkusohtlik 2-3 nädalat enne ja 1-2 nädalat pärast haiguse sümptomite ilmumist. Krooniliseks see üle ei lähe. B ja C hepatiiti haigestutakse kokkupuutel vere ja kehaeritisega, sugulisel teel, emalt lapsele sünnituse käigus. Peiteperiood on kuni 6 kuud. Äge B –hepatiit võib muutuda krooniliseks. Ülekaalulisust põhjustab liigsöömine. Põhjused on sisemised ja välimised. Sisemised
Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse. Mõningal määral võib rinoviirusinfektsioone vähendada ka hügieenivõtetega. Infeksioosset nohu ei saa peale nuuskamise ravida. See on tõhusaim ja väldib ninaverejooksu, kui üht ninasõõret nuusates vajutada teine pool kinni. Tilkadest on ainult ajutine abi. 8. Sagedasemad nakkushaigused lapseeas. Tuulerõuged Tuulerõugeid on põdenud enamus täiskasvanutest juba lapseeas ja saanud eluaegse immuunsuse. Peiteperiood nakkuse saamisest kuni lööbe ilmumiseni on 10-21 päeva. Haigus põetakse enamasti läbi kergelt ja viirushaigusele iseloomulikult - kehatemperatuuri tõusuga võib kaasneda peavalu ja oksendamine. Esmane lööbeelement on punetav laik, millest moodustub sõlmeke. Villikeste arv nahal või ulatuda mõnest mõnesajani. Mõne päeva jooksul villikese sisu hägustub, vill kuivab ja kattub pruuni koorikuga. Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes.
Primaarne pneumoonia on normaalse kopsufunktsiooniga lastel ja täiskasvanutel ebaharilik. Diagnostika. Meningiidi korral liikvorist 50…95% kultuuris positiivsed, verest 50…95% kultuuris positiivsed. Grami preparaat: 80% juhtudest G- kokobatsillid liikvoris, sünoviaalvedelikus. Lateksaglutinatsioonikomplekt ainult Hib jaoks PRP-ga, aga see-eest hea tundlikkusega.. Ei ole väliskeskkonnale nii tundlik kui meningokokk! Agaril X ja V faktorid – šokolaadagar. Ravi ja profülaktika. Ampitsilliin on valikravim, meil on tüved enamasti ampitsilliintundlikud – resistentsus beetalaktamaasi tootmisel. Parema farmakokineetika tõttu kasutatakse 3. põlvkonna tsefalosporiine. Profülaktikas konjugeeritud PRP-vaktsiin enne pooleaastaseks saamist, hiljem booster. Immunokompromiteeritud lastel kandluse elimineerimiseks rifampin.
Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, koljumurrud. Lastel ja täiskasvanutel esineb tihti keskkõrvapõletikke, mille põdemise järgselt kuulmisfunktsioon tavaliselt taastub. Infektsiooni levimise korral sisekõrva või peaaju piirkonda võib kujuneda vaegkuulmine või kurtus. Täiskasvanutel on kuulmiskahjustuse põhjustajaks ka ealised muutused organismis. Kuulmislanguse klassifikatsioon etioloogia järgi: - Kaasasündinud KL 50% geneetilised - 75% mitte-sündroomsed (üle 100 erineva mutatsiooni) Isoleeritud geneetiline KL, millega ei kaasne ühtegi teist anomaaliat • Leitud üle 100 erineva mutatsiooni, millest kõik ei ole rutiinselt määratavad - autosoom-retsessiivsed - autosoom-dominantsed - X-liitelised - mitokondriaalsed Kõige sagedasem põhjus on mutatsioon Connexin26. Mondini sündroom: Autosoom-dominantne. Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolituse ka
kasutusele ettevaatusabinõusid. See on seotud sellega eelkõige, et teatud tegevuste elluviimisel võivad nad omada vähest usku oma võimetesse. Poortinga, Dunst ja Fone 2008: peale viiekümne viiendat eluaastat hakkab inetrnaalsuse tase langema. Ja järsult suureneb nii eksternaalne kese kui ka võimukate teiste näitaja. Sotsiaalne mõju: Sotsiaalsed normid Sotsiaalne keskkond Hoiakud Isiklikud eesmärgid: Motivatsioon Demograafilised faktorid: Kliimavööde, vanus Vanus on oluline mõjur. Haigustumus ja suremus on suur imikueas ja vanaduses. Immuunsüsteemi iseärasused (arenev vs nõrgenev). Ka noorukite suremus on kõrge: riskikäitumine (madal enesehinnang, elukogemust vähe, olukorra hindamine on ebaküps). Täiskasvanutel: eluviisist tingitud kroonilised haigused Tajutud riskiga seotud käitumine: Weinstein, 1987a. Üks põhjus, mispärast inimesed mittetervislikku eluviisi jätkavad, on see,
ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid antikolinergilised preparaadid ja mõned põletiku ning valuvastased ained (bromokriptiin) · Elureziim ja teised faktorid, mis võivad põhjustada unetust. liiga varane magamaminek päevane magamine nälg ja janu raskesti seeditava toidu söömine enne und liiga palav tuba liiga valge tuba kärarikas ümbrus kohvi, tee või kakao joomine õhtul mured ja probleemid liiga vähe liikumist Muud psüühilised häired Ahistussündroomiga kaasnevad sageli uinumis- ja unehäired. Krooniliselt unerohtu tarvitavad vanurid kannatavad tihti ahistustunde all
annaabi.ee 
