12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5. Rastignacile avas isa Goriot' saladuse vikontess Beausante ja tema sõbranna hertsoginna de Langeais 6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11
,,Ma armastasin sakslast"- Anton Hansen Tammsaare Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest. Noormees on vaene eestlane, tütarlaps aga baltisaksa paruness. Sellest tulenevalt käitub Oskar Erikaga üsna diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa
K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks (kunstitoetajaks) oli paruness von Uexküll. Pärast kooli lõpetamist tuli ta Rakverre, kus elas tema ema. Kohusetundest paruness von Uexküll´i vastu, hakkas ta maalima parunessi perekonna portreid. Ta sai tellimusi ka teistelt mõisnikelt. Paul Raud maalis realistlikult (paraadportreeed). Küllaltki väärtuslik on tema maalides talupoja ainestik: ,,Muhu Rauk", ,,Ema portree", ,,Onu Paul piibuga". Tema töödes oli nukker, lihtne ilu. Sajandi lõpus jõudis ta käia veel Düsseldorfis, Drestenis ja Roomas.
veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil Kontakt '92. 4
Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest.Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan
See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid, neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei. Hoones on säilinud üks kunstipärane marmorkamin, stiilset stukkdekoori, ampiiruksi.
Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põhilist naistegelast olid Kuninganna Anna kellele avaldas armastust Buckinghami Hertsog Mileedi Constance 3. Milles seisnes iga naistegelase roll? Kuidas nad teiste tegelastega seotud olid? Kirjuta ühest pikemalt! Mileedi Mileedi ehk Charlotte Backson oli krahvinna de La Fere, leedi Winter’i ja Scheffieldi paruness. Oli nunn ja põgenes ning ta õlale oli tätoveeritud häbimärk – liiliaõis. Abiellus Lord Winter’iga, sai tema pärijaks, otsustas ta lõpuks ära mürgitada. Põgenes Prantsusmaale, temasse oli armunud noor d’Artagnan, tema aga armastas hoopis teist. Ta palus d’Artagnan’i krahv de Wardes tappa. Mileedi tappis Constance Bonacieuxi ,kes oli d’Artagnani armsaim. Kättemaksuks määrasid musketärid Mileedi surma. Nad hukkasid ta ühel saarel. Hukkamise tegi oli Lille’i timukas.
Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud majanduslikest muredest vabad õpinguaastad[3]. Nii sai Paul Rauast esimene eesti väljapaistev kunstnik, kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötama kodumaale. Esimesena portreteeris ta oma metseeni Natalie von Uexküllist. Järgnevail aastail kujunes Paul Rauast baltisaksa ringkondades otsitud portretist. Paul Raud oli tänu oma aktiivsele vennale tihedas seoses tollase eesti kunstieluga. 1904
Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse suhtuti teistmoodi kui teistesse tüdrukutesse, kes joovad koos meestega baaris õlut.
hõberubla ning 180 vakka rukkist. Võlasummade protsentide tasumine jagati kahte ossa: 52000 hõberubla protsendid tuli tasuda Mooste mõisa sissetulekutest, ülejäänud võlamaksed aga Kaagvere mõisakassast. Seisusekaaslastest võlausaldajate kõrval võib sellest nimekirjast leida ka võlgnevusi mitmetele mõisateenistujatele (valitseja, aednik, kokk, karjatalitaja lesk) ning magasiviljavõlgu. 2.2 Gustav von Nolckeni aeg 1846. aastal läksid Mooste ja Kaagvere mõisad paruness von Nolckeni pärandina tema pojapoja Georg ja Catharina von Nolckeni teise poja nimeka Liivimaa aadlipoliitiku parun Gustav Fromhold von Nolckeni kätte. Õppinud õigusteadust Tartus ja Berliinis, töötas ta esialgu Tartu sillakohtu adjunkti, seejärel Tartu kreisikohtu assessori ning 1848-51 Tartu kreisikohtunikuna.1850. aastatel kujunes temast Liivimaa maapäeval konservatiivse partei juht nagu oli olnud ka tema isa. Ta oli 1851-1854 ja 1869-1870 Liivimaa
Wrangell esitas taotluse asuda VeneAmeerika Kompanii ülemvalitseja ametikohale, mis ka rahuldati. Ühtlasi sai temast viieks aastaks Ameerikas asuvate Vene alade kindralkuberner ja VeneAmeerika Kompanii direktor. Lahkunud viieks aastaks tegevteenistusest, siirdus Wrangell 1829. aastal I järgu kapteni auastmes Alaska ranniku lähedal Sitka saarel asuvasse UusArhangelskisse ametikohuseid täitma, võttes kaasa ka abikaasa, paruness Elizabeth von Rossilloni (181054) ja teekonnal sündinud tütre Marie, kes Sitkal kahe ja poole aastasena suri. Kokku sündis Wrangellite perekonda üheksa last: Marie (1830 32); Wilhelm (1831 94); Nikolai (1836), Peter (184099); Elisabeth (1842?); Ferdinand (18441919); Natalie (184549); Dorothea (184749); Ebba (1850?). VeneAmeerika kolooniate kindralkuberneri ametipostil töötas Wrangell aastatel 183035, uurides sel ajal ka kohalikku kliimat ning rahvastikku
mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud 4 mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui
toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 Paul Raua elu 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. 3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 5
Proual läks nägu tõsiseks: ,,Kas sa nägid? Ära seda mitte kellelegi räägi, et sa nägid teda." Aga ema oli kolm korda näinud. Isegi oli üks ruum ka, kus see vastu tuli. Mare Janneste< Asta Kraut 1990 4 Pildid Foto: Wilhelmine von Stackelberg, snd paruness Ungern- Sternberg (1804- 1881) Foto: Karl Otto von Stackelberg (1797- 1865) 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml 2. ,,MÕISALEGENDID. Harjumaa" Mari- Ann Remmel lk 332- 351 3. ,,EESTIMAA MÕISAD" Juhan Maiste lk 240- 242, lk 263 6
kuidas ta elas sõja-aastail ja milline oli tema unistus. Pärast seda käsitlen, kuidas ta alustas oma karjääri, mis ametiga ta tegeles ja natuke ka tema isiklikust perest. Kõige tähtsam on see, et sain teada, mis oli Audrey põhieesmärk ja mis ta tahtis saavutada oma elus. ~2~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-hollandi peres. Tema isa oli iiri päritolu briti pankur Joseph Victor Anthony Ruston ja ema oli paruness Ella van Heemstra kelle isa oli endine Hollandi Guajaana kuberner. Nii isale kui emale oli see teine abielu ja emal oli esimesest abielust kaks poega, Audrey poolvennad, temast 9 ja 5 aastat vanemad. Tema vanemad lahutasid 1935. aastal ning natsimeelne isa jättis oma Hollandi parunessist naise ja lapsed sõja väljakuulutamisel maha. Kuigi Audrey oli sündinud Brüsselis, kasvas ta üles pigem Inglismaal ja ta oli Suurbritannia kodanik. 1940. okupeeris Saksamaa Hollandi
kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga
vastane tolle aja prantsuse ja Napoleoni armeele, mis oli kogu Euroopat ähvardamas. Kuna ta oli vastu Preisimaa-Prantsuse sunnitud liidule, lahkus ta Preisimaalt ja läks teenima Vene Keisririigi sõjaväkke. Clausewitz osales ka Waterloo lahingus, juba uuesti preisi armee juhina, mille käigus Napolen esimese Prantsuse armee lõplikult purustati. Clausewitz määrati 1818 sõjaakadeemia rektoriks, sest ta sai ka kindral-majori auastme, kus ta teenis kuni aastani 1830. Ta abiellus paruness Marie von Brühliga ja sidus end seeläbi ka Berliini kirjanduslike ringkondadega. Tema naine oligi see, kes postuumselt Clausewitzi suurteose lõpetas ja kirjastas. Clausewitz suri 1831 koolera puhangus olles vägedega Poola piiril. Kuigi ta osales paljudel sõjakäikudel ja paljudes lahingutes oli ta eelkõige siiski teoreetik, kes oma teoses ,,Sõjast" käsitleb väga põhjalikult ja oma ajakohta ainulaadselt kõiki sõda puudutavaid aspekte nii nagu tema neid nägi
kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga
konverents “Eestimaa laps”; Trooja sõda; heategevuskontsert “Elu viisid”; X rahvusvaheline fennougristide kongress; lasteteatrite päevad Jõhvis; Kolmekümneaastane sõda; kampaania “Ole nähtav!”; messiprojekt “Eesti ehitab”; Tallinna graafikatriennaal; Plovdivi mess, jüripäev; Valge Daami päevad; Rooside sõda. 3. Kasutage suurt ja väikest algustähte, vajaduse korral ka jutumärke. 1. “Õnnitlused on saatnud ka Tema Majesteet Rootsi kroonprintsess Victoria ja paruness Margaret Thatcher,” teatas presidendikantselei protokolliülem rahulolevalt. 2. Külastasime Ida-Virumaa ringsõidul Jumalaema Uinumise kloostrit, Ontika panka ja Toila-Oru parki. 3. “Võiksite ometi lõpetada selle Metsiku Lääne kombe kõik ebameeldivad inimesed oma Smith & Wessonist maha lasta,” ahastas diktaatori suhtekorraldaja. 4. “Mis parata, olen harjunud Gordioni sõlmed läbi raiuma,” vastas Rootsi laualt Prantsuse juustu näppav Sahara-
tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. Kristjan Raua loomingu ülevaade Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku
olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Portreed Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. (Vaata ka LISA 4) Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid
Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Portreed Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid pigem eepilised dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks
Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli
3.Paul Raud Paul Raud (1865 1930) pani koos oma venna Kristjan Rauaga aluse Eesti rahvuslikule kunstile. Tema portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid eepilised pigem dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. "Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke
G. Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisi Pantéon.Teine silmapaistev ehitusmeister oli Jaques Ange Gabriel, kes on Concorde'i väljaku kujundaja (alustas 1754) ja majafassaadide autor. Samuti on tema ehitatud Kõrgema Sõjakooli hoone Marsi väljakul Pariisis. Gabriel on ehitanud ka mitmeid väiksemaid hooneid. Neist on tuntuim Petit Trianoni loss Versailles' pargis (valmis 1768). Claude Ledoux' (1736-1806) olulisemad ehitised on seeria linnaväravaid ja Louveciennes'is asuv paruness du Barry paviljon (1771). Eriti tuntuks sai ta mitmete elluviimata utoopiliste fantaasiaprojektide autorina. Samalaadseid abstraktseid ja grandioosseid ideid kasutas ka Etienne-Louis Boullee (1728- 1799). Temagi tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule. Nende poolt välja pakutud klassitsismi uut suunda kutsutaksegi revolutsiooniarhitektuuriks. ITAALIA oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt
Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria
Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema.
Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema. Lapsed ja guvernant isegi jõid talupoegade tehtu kalja. Hiljem, kui paruness sellest teada sai, lasi ta teenijatel laste riided ära võtta ning kohe uued selga panna. Guvernant sai palju pahandada, et ta lasi lastel kalja juua talupegade kruusist. Guvernant ise oleks võinud aga lapsed...? Preili Marchand kaalus, et äkki peaks ta üldse sealt mõisat ära minema, sest ta ei saa õpetada lapsi nii, nagu ta tahab. Pärast rääkis ta uue paruniga, kes rääkis talle, kuidas Eestis asjad toimivad ja, kes pärast veenis teda ümbermõtlema.
. Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat monument Romanovite dünastia 300 a. juubeli auks, kuid 1917.a. likvideeris revolutsioon tellija ja lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal. Eestis, kuhu kunstnik 1918 tagasi jõudis, telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1. Vennad Rauad PAUL RAUD (1865–1930)- kuulub realistide hulka. See stiil tuli temaga kaasa Düsseldorfi akadeemiast, kuhu pääses õppima paruness N. von Uexkülli majanduslikul toetusel. Kuni I ms-ni oligi tema kunsti peamine tarbija baltisakslaste seltskond. Tal oli baltisakslastele meelepärane stiil: konservatiivne, kuivavõitu ja realistlik. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. “Muhu raugas” (1898) ja mitmetes maastikumaalides, mida kunstnik maalis vaid enda jaoks on näha ka impressionismi jooni. 1888-1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemia
arutlused ja eneseanalüüs. Arutlused avavad eestlust ja eestlase sarnasusi ja erinevusi sakslastega. Kohati on need küllaltki enese- ja ühiskonnakriitilised. Kas ori jääbki orjaks? Tammsaare teose suur teema on armastus. Maalt tulnud eesti soost poiss armub vaesunud baltisaksa parunessi, kes koduõpetajana töötab. Tütarlapse vanaisa on noorte suhtele vastu, sest seisus ja eneseväärikus ei luba. Oskar arvab, et tema tunded jäid vastamata, kuid tõde selgub alles siis, kui paruness Erika peale surma sõna saab. Pealtnäha tundub "Ma armastasin sakslast" klassikalise traagilise armastusloona, kuid teos peidab endas palju laiema haardega probleemistikku. Põhiliseks probleemiks on klassivahe. Olgugi, et sakslased olid Eestis oma positsiooni kaotanud, pidasid nad end sellegipoolest paremaks. Samas eestlased endistesse ülemustesse kuigi hästi ei suhtunud. Kas Oskar üldse armastas Erikat, või armastas ta parunessi? Pigem vist parunessi, sest ta ei
a perioodist. Tema maalid ei äratanud aga tähelepanu. Modigliani tundus teistele olevat liialt tuhm, vanamoodne ja provintslik, igathes mitte huvitav. Nii mainis mõjukas publitsist Guillaume Apollinaire Modiglianit oma salongiarvustuses üksnes ääremärkusena. Ainult üks sõber uskus temasse ja oli temast siiralt vaimustuses, selleks oli Paul Alexandre. Tal õnnestus ka rajada Modiglianile teed jõukatesse ringkondadesse nii, et ta sai kevadel 1909. a paruness Marguerite de Hasse de Villersilt portreetellimuse. Maali pealkiri on "Amatsoon". Paul Alexandre pani Modigliani maale ostes aluse tema esimesele erakollektsioonile. Kuigi ebaedu esimesel näitusel mõju Amedeo Modiglianile üsna masendavalt, oli ta endiselt oodatud külaline kunstnike seltskonnas. Ta külastas pidevalt kohalikku kõrtsi ning temaga põgusalt kohtunud inimesed hakkasid teda kutsuma lihtsalt Modiks. Modigliani oli ka väga populaarne Montmartre'i neidude seas
Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest. Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti
Instrumentaallooming: klaveritsükkel ,,Pildid näituselt". Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Sündis Venemaal Votkinski linnas. 1849 kolis pere Peterburgi, T õigusteaduste koolis. Seal hakkas tegelema muusikaga. 1862 avati Peterburi konservatoorium ja T astus sinna õppima kompositsiooni. 1866, avati Moskva konservatoorium, T oli selle kooli õppejõud. 1877 abiellus. See oli katastroofiline, lahutati. T vaimne tervis kannatas. T hakkas elama rändurielu. T-d toetas metseen ja paruness Nadezda von Meck. T pidas temaga 13 aastat kirjavahetust. Nad ei kohtunud kunagi. Elu lõpul hakkas T-l paremini minema. Elas siis Klinis. Looming Eelkõige psühholoogilise sisuga. Muusika väljendab helilooja hingelisi elamusi. Kasutab lüürilist ja laulvat meloodiat tunnete muusikaliseks väljendamiseks. Tema loomingusse kuulub: · 10 ooperit: ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin". · 3 balletti: ,,Pähklipureja", ,,Luikede järv" ja ,,Uinuv kaunitar". · 6 sümfooniat.
1890 sai kodanike saali tekkinud ruumid neogooti kujunduse. (Raam,1993) Renessans Kaagvere mõis pilt 5 Kaagvere on muistne mõis, mis rajamisajal kuulus perekond Kawerile. Siit tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi Kawershof, mis rahvasuus mugandus Kaagvereks. Kaweritelt said mõisa Stackelbergid, seejärel vahetusid omanikud tihti. 1645 oli mõis Fromholm von Tiesenhauseni, 1786 Johann Gottlieb Münnichi, 1815 paruness Marie von Nolckeni valduses. Mõisa riigistamisel 1920 anti hooned Tartu linnale. Tänapäeval tegutseb mõisas Kaagvere erikool. Kaagvere mõis paikneb laugjal maastikul emajõe kaldal. Mõisaansambli moodustasid arvukad hooned, kuid 1846. aastani puudus mõisal esinduslik peahoone. See ehitati, kui mõisa omanikuks sai Gustav Fromhold von Nolcken. Peahoone hävis aga täielikult 1941, selle vundamendile ehitati 1956-57 uus hoone, kus tegutses algul lastekodu, hijem paigutati sinna kool
Z. kohtab maskiballil suurtsugu daami, kes varjab end maski taha ja naudib flirti noore ohvitseriga. Noor ohvitser Z. saab temalt käevôru mälestuseks. Tegelikult kuulub see käevôru Arbenini naisele Niinale, kes selle kogemata kaotas. Z. näitab käevôru Arbeninile, kiideldes oma armulooga. Arbenin on jätnud seljataha suurilma kahepalgelise elu ja ihkab noore Niina kôrval tôeliselt ônnelikuna elada, nüüd on Arbenini pettumus suur, ta ei usalda enam Niinat. Samal ajal tahavad Z. ja paruness Strahl oma armuseiklusi varjata, ning Z., saades tôe teada käevôru kohta, tahab, et tekkinud kuulujutt kestaks, sest nii on tema ja parunessi armuseiklus seltskonnale teadmata. Niina ei suuda end kaitsta. Arbenin ei usu oma naist ja ühel seltskondlikul viibimisel ulatab ta Niinale mürgitatud jäätise. Hiljem tuleb küll tôde päevavalgele, kuid Arbenin ei saa enam midagi muuta, ta kaotab môistuse. Arbenin, kes ise kunagi oli silmakirjaliku seltskonna musterkuju, on langenud nüüd ise
Läheb rikka mehe, Rudolf Ikka (Ihha?) juurde teenijatüdrukuks. See on eestilik tuhkatriinulugu. Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on paruness, siis ei ole mees enam võimeline teda aramstama nagu mees naist, vaid näeb temas parunessi, välja lööb orjameelsus. Erika tahab põgeneda, aga Oskar ei tule temaga kaasa. "Kuningal on külm" on allegooriline ja satiiriline komöödia, mis pilab tema kaasaega. Vana kuningas, kellel on kogu aeg külm. Suvel laseb ajusid kütta ja käib kogu aeg kastukaga. Tuleb kokku nõunike kogu, et arutada, mis temaga teha. Leiavad, et on vaja
"Aafrika äärel" Karen Blixen Karen Blixen sündis 1885 ja suri 1962. Taani kirjanik, rikkast perekonnast. Tal oli lähedane suhe oma isaga ja kui ta isa enesetapu tegi, siis tema suhted lähedastega muutusid. Kolis Aafrikasse, tädiga erimeelsused. Aafrikas kohvivabrikut. Autori üks tähtsamaid teoseid. Räägib oma läbielamistest Aafrikas. Täpsed looduskirjeldused. Mälestusteraamat. Koosneb lugudest ja seikadest. Raamatu eesmärgiks tutvustada Aafrikat Eurooplastele. Peategelane Paruness Karen. Minategelane. Iseseisev, majandas ise kohvifarmi. Ta oli heategija. Talle meeldis kui talle külla tuldi, oli võõrustaja. Käis jahil, safaritel ja hoolis loomadest. Kirjeldab Aafriklaste ja Eurooplaste erinevusi. Aafriklased said hakkama ilma masinateta. Puudus ajataju polnud kella, aeg polnud tähtis. Eurooplased sõltusid masinatest ja ajast. Eurooplased rääkisid kiiresti, aga aafriklased olid head pausipidajad. Aafriklased jätsid surnud lihtsalt
-ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kusett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett -ia kr ld abstraktmõiste: harmoonia, hierarhia, filoloogia, graatsia, koopia, mateeria, preemia, seeria -iin ld pr a) isik: blondiin, jakobiin, beduiin, kretiin, baleriin; b) aine, materjal: aspiriin, heroiin,
naised armuvad temasse. L ise armastab teatrit (Shakespeare). „Maskeraad“ 4-vaatuseline näinend Peategelane on Zvezditš. Valemängijad on lauda meelitatud. Mängib kogu raha maha. Seda näeb pealt Arbenin, kahju. A- l on raha nagu muda, astub lauda ja võidab kõik tagasi (Z kurb). Lähevad kahekesi maskiballile, üks naine avaldab Z-le seal armastust, Z tahab teada, kes ta on. Naine annab Z-le käevõru, mille leidis maast, see on A naise oma. Tegelt andis paruness. Z hoopleb sellega A tunneb ära. Paruness levitab kuuldust, et A naine oli see, et mitte ise vahele jääda. A otsustab talle kätte maksta. Kaardilauas süüdistab ta Z-d valemängimises, Z tahab duelli, aga A pole nõus – selle lurjusega ei pea duelli. Kõik räägivad Z alatusest. A on otsustanud naisele kätte maksta, annab talle mürgise jäätise.?!?!?! Mingi jama Aga lõpuks läheb A hulluks, sest naine polnudki süüdi. ~ 5 varianti on sellest L elu ajal trükiti 42 luuletust
mahajäetud. Mina, kuulsa perekonna võsu, lootsin teie sõprusele, kuid pidin peaaegu surema algul haavadesse ja hiljem nälga mingisuguses viletsas Chantilly kõrtsis, ilma et oleksite vaevunud kordki vastama minu kirglikkudele kirjadele.» «Aga, härra Porthos,» sosistas advokaadiproua, kes tundis, et võrreldes tema käitumist tolle aja suursugusemate daamide käitumisega, oli ta toiminud ebaõigesti. «Mina, kes ma ohverdasin teie pärast paruness .. .» «Ma tean seda hästi.» «Krahvinna ...» «Härra Porthos, ärge piinake mind!» 334 «Hertsoginna . . .» «Härra Porthos, olge suuremeelne!» «Teil on õigus, proua, ma ei jätka enam.» «Minu abikaasa ei taha aga laenamisest midagi kuulda.» «Proua Coquenard, meenutage esimest kirja, mis te mulle kirjutasite ja mis on mulle mällu sööbinud.» Advokaadiemand ohkas sügavalt. «Summa, mis te laenuks küsisite, oli aga ka natuke liiga suur,» ütles ta.
annaabi.ee 
