1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3
kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.
kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja
Majandamise Keskus. Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses matka- ja õpperadade loomisega soo- aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis- võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm
Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine. Arvestame ka kliendi soovidega ise marsruudi teekonnale kaasa rääkida kui tahetakse mingeid kindlaid kohti sealkandis läbida. Muidu on võimalik valida kas kergema või natukene ekstreemsema raja vahel. Pakutavat teenust on võimalik kasutada alates aprillist kuni septembrini
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi: ajakirjaga Loodushoid ja Turism. Toimetajana on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. rannaprotsesside jälgimiseks. 1) esimesed omataolised (pretsedendi loonud) jätkas Gustav Vilbaste. Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese
Turismi mõjud Turismi areng toob Viljandile nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Positiivsete mõjudena saab välja tuua töökohtade loomise. Samas on turismivaldkonna töötajaid saada raske, sest tihti on töö hooajaline ning selle tõttu on keeruline leida pädevat töötajat. Positiivseks mõjuks on ka turisti poolt jäetav raha, mis läheb uuesti ringlusesse Viljandi arendamiseks (näiteks infrastruktuuri loomisele) ja täiendab eelarvet. Muidugi täiendab ja ühendub turism ka teisi majandusharusid. Hea ning läbimõeldud turismisihtkoht annab mainet Viljandile. Turismi mõjul väheneb keele, sotsiaal-kultuurilisi- ja klassi-, rassismist, poliitikast ja religioonist tulenevaid barjääre. Turismi areng toetab toitlustus, Ugala teatri ja teiste kultuuri- ja meelelahutuskohtade mitmekesisust. Turismi mõjul eraldatakse eelarvest erinevate ajalooliste hoonete ja mälestuste restaureerimist. Näiteks on hiljuti parandatud lossimägede seisukorda
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
puurindest pärinev materjal - hakkab moodustuma hästi lagunenud puuturvas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena võib kujuneda selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused Soode kasutamine: turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö Soodega seotud huvigrupid: turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad
kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on 180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism. Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus
Need võivad olla küsimustikud paberkandjal, internetis. Majutuses ja toitlustuse antakse tavaliselt lahkumisel täitmiseks paberkandjal küsitlus. Reisiettevõtted saadavad enamasti kliendi emailile. Kliendiandmebaas (broneerimisinfo, külastusinfo, eriandmed, kaebused , kiitused). Registreerimiskaardid Müügiaruanded Ankeetküsitlus Suuline küsitlus Intervjuu Fookusrühme intervjuu Vaatlus Kaebused, kiitused Proovi ehk kontroll külastused Külastajate kirjad Külastajate raamat Kodulehekülje kommentaarid Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste
Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate liikide võimalus pesa-ja elukohtade olemasoluks. Eesti bioloog Margus Pensa toob välja, et lendorava puhul on tegemist ökosüsteemi teenuste rühmaga, mida võib nimetada ka kultuuriliseks väärtuseks ja mille üheks väljundiks on loodusturism. Lendorava, keda ennast saab näha haruharva, toob turiste uudistama loodust nii Eestis kui Soomes. Just taoline turism on üks näide, kuidas liigirikkusest on samuti võimalik kestlikku ja keskkonnasäästlikku tulu saada. Lisaks sellele, et lendoraval on looduslik väärtus mitmekesisuse säilitamisel, omab loom ka majanduslikku väärtust. Lendorava esinemine levila piires on väike. Euroopas esineb lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja-Lätis ning Venemaal. Ta on haruldane nähtus metsades ning vähesed inimesed Eestis on teda näinud ja temaga kokku puutunud
Kaitstavale alale on seatud kindlad piirangud ja määrused, mida tuleb järgida, et tagada seal olevate liikide võimalus pesa-ja elukohtade olemasoluks. Eesti bioloog Margus Pensa toob välja, et lendorava puhul on tegemist ökosüsteemi teenuste rühmaga, mida võib nimetada ka kultuuriliseks väärtuseks ja mille üheks väljundiks on loodusturism. Lendorava, keda ennast saab näha haruharva, toob turiste uudistama loodust nii Eestis kui Soomes. Just taoline turism on üks näide, kuidas liigirikkusest on samuti võimalik kestlikku ja keskkonnasäästlikku tulu saada. Lisaks sellele, et lendoraval on looduslik väärtus mitmekesisuse säilitamisel, omab loom ka majanduslikku väärtust. Lendorava esinemine levila piires on väike. Euroopas esineb lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja-Lätis ning Venemaal. Ta on haruldane nähtus metsades ning vähesed inimesed Eestis on teda näinud ja temaga kokku puutunud
lugu) seisab: Lita, juudalsite ema, tuli tuiskvel Torista, kus ta käinud vihtlemassa. 7 Toris asub Võnnukivi ehk Kalavipoja vestitasku kivi. (Tõnisson jt 2015) 1.5.2. Pärandkultuuri objektid Maa-ameti pärandkultuuri kaardi järgi asuvad Tori põrgu lähedal järgmised pärandkultuuri objektid: Töngi savitööstus, mälestuskivi tõutäkk Hetmanile, Asule veski ja Tori kooli mälestuskivi (Tori 2015b). 1.6. Looduslikud ressursid ja turism Looduslikeks ressurssideks on liivakivi, segamets, kalad, allikad, vesi. Tori Põrgut pääseb uudistama kalmistu värava ees asuvatest treppidest. Koopasse sisse enam ei pääse. Lähedal tegutsevad Tori mõis, Tori muuseum (avatud 1934. aastal, Eesti esimene kihelkonnamuuseum), Sankton OÜ, Tori Matkakeskus OÜ (kanuumatkad, vibulaskmine, hobumatkad, toitlustus, majutus), Tori hobusekasvandus (asutatud 1856. aastal, Eesti esimene
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud. Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest. Tulemuseks oli valdade arv Saaremaal 113, mille ülalpidamine aga käis rahvale üle jõu. 1939. a alates hakkasid sellel territooriumil eksisteerima koos Kuressaare ja Kaarma (siis veel Loona) vallad, hiljem külanõukogud. Viimane ühinemine toimus 1999. aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald.
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
ning vajadusel ka lillede istutamine. Lisaks oma personalile kasutame vastavalt vajadusele välisteenust nagu raamatupidamist, IT- spetsaliste, hooldustehnikuid, elektrikuid ning matkajuhte. Kuna osutame koos koostööpartneritega matka/retke teenust, siid on plaan külaliste arvu suurenemisel ja stabiliseerumisel võtta lepinguga tööle oma matkajuht. Matkajuhi ülesanneteks on läbida kientidega matkarada ja/või seiklusrada, juhtida ATV matka, juhendada ja vajadusel aidata kliente nt radadel, ratsutamisel/ratsamatkadel. Loomulikult peab retkejuht tagama klientide ohutuse erinevatel tegevustel. Kuna tahame pakkuda klientidele parimat teenindust, siis püüame leida oma kollektiivi inimesi, kelle väärtused ühtiksid ettevõtte omadega. Samuti eeldame, et meie töötajad on hea pingetaluvusega, kohusetundlikud, iseseisva mõtlemisega, otsustusvõimelised, positiivse
Tuntuse tõusule on kaasa aidanud nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud turismiarenduses on tugev riigipoolne partnerlus turismiettevõtjale olulise tähtsusega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) riigipoolse partnerina pakubki turismiettevõtjatele turismiturundustoetust. See toetus on suunatud turismiettevõtja abistamiseks, sealhulgas riskide jagamiseks uutele turgudele sisenemisel. Peame turundustoetust eriti oluliseks toetusmeetmeks,
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf ) 8. Turism Haanja vallas pakutakse ka toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Võimalusi on ka jahiturismi arendamiseks. Ärakasutamist turismiressursina leiavad ja väärivad traditsioonilised kohalikud üritused nagu näiteks Haanja maraton ja rattaralli, käsitsi niitmise võistlus, aastavahetus Suurel Munamäel jt. Väga palju külastajaid meelitavad siia ka autorallid, Eesti meistrivõistlused pikamaaratsutamises, maastikujalgratta võistlused jm
Algselt oli tõu nimetuseks tori - roadster (tõlkes tori-maantehobune).Tori tõu määrustik kinnitati ja tori tõug tunnustati tõuks Eesti Vabariigis 05.juuni 1925.a, kui Eesti Põllutööministri käskkirjaga muudeti tori-roadsteri tõu nimetus tori tõuks. Tõuraamatus eraldati 1932.aastal kaks osakonda: TA- raskemad hobused; TB-kergemad hobused. [7] Tori hobuste kasvatajaid on Eestis üle 450, enamikul nendest on kuni kolm hobust. Suuremad hobusekasvandused asuvad Pärnumaal: Tori Hobusekasvandus (51 hobust) ja Andres Kallaste Hobusekasvandus (54 hobust); Tartumaal: Hillar Kald (55 hobust) ja Jüri Somelar (25 hobust). Suuremate kasvanduste hulka kuuluvad ka OÜ Topi Mõisa hobusekasvandus Läänemaal (28 hobust) ja Elle Mässaku hobusekasvandus Järvamaal (26 hobust). [1] 2.1.1. Tuntumad sugutäkud Tori hobusel esimene täkuliin oli Hetmani liin. On olnud palju täkuliine, kuid paljud neist kaotasid aretuses tähtsuse ja kadusid. (Tabel 2) 2.2
Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus: 1. Metsa kõrvalsaaduste varumine · seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad
moodustasid kokku 4 989.- krooni. Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni. 31 Äriplaan 3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Saare Maakonnas X vallas. Ruudi talu asub X külas X rahvuspargi piiril. Talu põhitegevusaladeks loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Lääne - Saaremaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats. Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
